lg-test 1 ja 2, § 82 lg-st 1, §-st 90, § 101 lg 1 p-dest 1 ja 3, § 108 lg-st 1 ja §-st 619, palus hageja mõista kostjalt välja 20 000 krooni ja kohtukulud. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja on hageja esitatud arvete ja õigusabilepingus olnud hinnakirja alusel tasunud hagejale kokku 9 633 krooni, mis on tema arvates rohkem kui osutatud õigusabiteenus väärt oli. Hageja osutas õigusabiteenust asjatundmatult ja vastutustundetult, mille tagajärjel tekkis kostjale varaline kahju. Kostja ei saanud ühisvara jagamisel enda omandisse taotletud korterit x. Hageja seadusjärgne esindaja ei täitnud kohtuasja ajamisel kostja juhiseid, esitas ebaõigeid ja asjakohatuid protsessidokumente, ilmus kohtusse kehtiva volituseta, ei mõistnud riigikeelt. Hageja tõlgendab pooltevahelist käsunduslepingut ebaõigesti. Nimetatud lepingu p 4.2 kohaselt pidi kostja maksma hagejale 10 % hagihinnast endale soodsa (kostja kasuks tehtud) kohtuotsuse eest. Ühisvara jagati poolte kokkuleppel, mille kohus määrusega kinnitas. Kostja ei ole kunagi hagejaga kokku leppinud maksta hagejale ühisvara jagamise kohtuliku kokkuleppe sõlmimise korral 10 % hagihinnast. Hageja ise jättis täitmata lepingulised kohustused ega esindanud kostjat kohtuotsuse tegemiseni. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 06.07.2006 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja L OÜ esindas Y.Vit Tallinna Linnakohtus tsiviilasjas nr 2/4/29-97/02 ja selleks oli 17.02.2004 nende vahel sõlmitud käsundusleping
Hagiavalduse kohaselt, mida tõendab ka käsunduslepingu p 2.1.2, esindas hageja kostjat kohtus vaid ühisvara jagamises. Abielu lahutamisega olid pooled nõus. Seega on asjakohatu hageja tuginemine käsunduslepingust tulenevat nõuet põhistava tõendina Tallinna Linnakohtu 17.02.2005 kohtuotsusele, millega abielu lahutati. Samuti ei tõenda kohtumäärus tsiviilasjas nr 2/4/29-97/02, millega kinnitati kokkulepe ühisvara jagamiseks ja lõpetati tsiviilasjas menetlus, hageja poolt kostjale teenuste osutamist. Pooltevahelise käsunduslepingu p 4.2 järgi juriidilise abi osutamise eest, milline on ette nähtud lepingu p-s 2, tasub tellija täitjale 10 % ulatuses hagisummast. Lepingu p 2 järgi täitja kohustub teostama dokumentide ekspertiisi, konsulteerima tellijat ja esindama tellijat kohtus ühisvara jagamisel. Hageja ei ole tõendanud, missugust lepingu p-s 2 nimetatud konkreetset teenust ta peale kolmel kohtuistungil osalemise tsiviilasjas nr 2/4/29-97/02 kostjale osutas. Nimetatud tsiviilasja materjalidest nähtuvalt mingit ekspertiisi ei teostatud ja ühisvara jagati kostja väitel tema ootuste vastaselt poolte kokkuleppel.
lg 1, § 76 lg 1, § 101, § 102, § 104 lg 5 ja § 619, millele hageja tugines ja mis põhjendasid tema nõuet. Kaevatav kohtuotsus ei viita konkreetsele materiaal- ja menetlusõiguse normidele, vaid on tehtud kostja kasuks kostja arvamuse alusel, minnes vastuollu seaduse loogikaga. 17.02.2004 lepingule allakirjutamisega aktsepteeris kostja pooltevahelist kokkulepet teenuste saamiseks L OÜ-lt, väljendas tahet lugeda ennast kohustatuks sõlmitud lepinguga ja tunnistas pooltevahelise võlasuhte olemasolu. Lisaks sellele, et kohus ei juhindunud materiaalõiguse normidest, ilmutas ta hageja suhtes eelarvamuslikkust. Kohus ei kontrollinud [riigi õigusabi määramisel] hageja väidet, et kostja ei ole maksejõuetu. Kostja sai tsiviilasjas nr 2/4/29-97/02 tehtud Tallinna Linnakohtu 17.02.2005 määruse alusel 200 000 krooni hüvitist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Samuti palub vastustaja jätta kohtukulud apellandi kanda. Kostja palub juhul, kui ringkonnakohus on tuvastanud poolte vahel võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise, lugeda tema vastusega hagejale esitatuks hinna alandamise avaldus
lg 2 tähenduses, millega kostja taganeb kohustusest tasuda hagejale 20 000 krooni ja alandab õigusabi tasu summani, mille tasumise kohta on toimikus maksedokumendid olemas, s. t 9 133 kroonini. Selles tugineb vastustaja Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-44-04, mille kohaselt maakleritasu võib alandada, kui tasu suurus ja selle eest saadud teenus ei olnud mõistlikus proportsioonis. Kui teenuse osutaja ei täitnud kohustust nõuetekohaselt, on tellijal õigus tasu maksmisest keelduda või tasu alandada. Riigikohtu seisukohad maaklerilepingu suhtes on analoogia põhjal kohaldatavad ka käsundilepingule ehk õigusabilepingule. Hageja ei osutanud kostjale mingisugust teenust peale konsultatsiooni ja pealesurutud kokkuleppe sõlmimise ning kohtuvaidlus, milles hageja J.Vit esindas, lõppes poolte kokkuleppe, mitte J.Vi kohtuvõiduga. Ringkonnakohtu istung Istungil jäid apellandi esindajad oma kaebuse, vastustaja ja tema esindaja- vastuse juurde. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi osaliselt rahuldada.
Kostja seda ei teinud ja hageja täitis käsundi. Seetõttu on alusetud ja mittekohased pärast käsundi täitmist kokkulepitud tasu väljamõistmise hagis esitatud kostja vastuväited, mida maakohus hagi rahuldamata jätmisel ebaõigesti arvestas, selle kohta, et hageja osutatud õigusabi oli ebakvaliteetne ja hageja ei täitnud käsundiandja juhiseid ega saavutanud eesmärki, mida kostja ootas. Tähendatud kostja vastuväited oleksid ühe argumendina kaalumist väärivad siis, kui käsunduslepingus ei oleks tasus kokku lepitud (
lg.2) või kui käsundusleping oleks lõppenud enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist (
Hageja esindas oma juhatuse liikme J.U isikus kostjat tema hagis abikaasa vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. See nähtub Tallinna linnakohtu 17.02.2005 otsusest abielu lahutamiseks ja sama kuupäevaga määrusest abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe kinnitamiseks, ja see nähtub ka poolte seletustest. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja esindas kostjat vaid ühisvara jagamise vaidluses. Meelevaldne, ebaõige ja asjakohatu on ka kohtu seisukoht, et kohtumäärus kokkuleppe kinnitamiseks ei tõenda hageja poolt kostjale teenuste osutamist. Mõlemad kohtulahendid on tehtud ühes asjas, s.o. tsiviilasjas nr. 2/4/2997/02. Hageja nõudeks on lepingus kokkulepitud tasu maksmine (kuigi ta hagiavalduses nimetab seda kahjuks). Hageja tugineb poolte vahel 17.02.2004 sõlmitud õigusabi lepingu p.-le 4.2, mille kohaselt kannab tellija (kostja) täitjale (hageja) juriidilise abi osutamise eest tasu 10% ulatuses hagisummast 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus on tuvastanud, et kostja on hagejale õigusabi eest tasunud 9633 kr. Kolleegium loeb samuti nimetatud asjaolu tõendatuks; 9133 kr. ulatuses tõendavad seda arve-kviitungid. Kostja väide, et lisaks tasus ta õigusabi eest 500 kr. hagejale kohtuistungil kviitungit vastu saamata, tuleb lugeda tõendatuks TsMS § 231 lg.4 alusel, kuna hageja ei ole seda kostja väidet selgesõnaliselt vaidlustanud ja selle vaidlustamise tahe ei ilmne ka tema muudest avaldustest, näiteks apellatsioonkaebusest. Maakohus on leidnud, et kostja on kokkulepitud teenuse eest tasunud ja kostjal puudus abikaasade varajagamise kokkuleppe kinnitamisel kohustus tasuda hagejale 10% hagihinnast. Kolleegiumi arvates on maakohus sellega kohaldanud ebaõigesti
§-des 627 ja 629 märgitud tasu suuruse määramise põhimõtteid, mis antud juhul kohaldamisele ei kuulu, ning tõlgendanud ebaõigesti pooltevahelise õigusabilepingu punkti 4 tasu suuruse ning selle maksmise korra kohta. Õigusabilepingu p.4 „Täitja teenuste eest tasumise kord“ koosneb kahest osast. P.4.1 5
§-dest 8 lg.1, 108 lg.1 ja 619 tuleb hagi rahuldada 10 367 kr. ulatuses (20000 kr. miinus 9633 kr.). Vastustaja vastuses esitatud taotlus käsunduslepingujärgse tasu (hinna) alandamiseks jätab kolleegium tähelepanuta juba seetõttu, et sellist tahteavaldust kostja esimese astme kohtus ei ole esitanud. TsMS ja TSM RakS §-st 3 tulenevalt kohaldamisele kuuluva varasema TsMS § 60 lg.1 alusel jätab kolleegium poolte kohtukulud nende endi kanda. Tiit Kollom Ande Tänav Urmas Reinola 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.