3-06-1808/5

3-06-1808 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1808 Haldusasi B.L.e kaebus AS Falck Eesti 14.07.2006 viivistasu otsuse nr VTO 139571 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja B.L.; Vastustaja AS Falck Eesti RESOLUTSIOON Jätta B.L.e kaebus AS Falck Eesti 14.07.2006 viivistasu otsuse nr VTO 139571 tühistamise nõudes rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 03.11.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud 14.07.2006 koostas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja sõiduautole Toyota (registreerimismärgiga 023 ARG) viivistasu otsuse (VTO) nr 139571 parkimise eest avalikul tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. Sõiduki vastutav kasutaja B.L. esitas VTO peale vaide, mille Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon jättis 07.08.2006 otsusega rahuldamata. B.L. esitas halduskohtule kaebuse AS Falck Eesti 14.07.2006 VTO nr 139571 tühistamise nõudes. 1 Kaebuse põhjendused Kaebaja parkis 14.07.2006 kella 9 paiku oma sõiduauto tasulisele parkimisalale Rävala puiesteel. Kaebaja väljus autost ning suundus Rävala pst 5 asuva parkimisautomaadi juurde, et osta parkimispilet, kuid parkimisautomaadi rikke tõttu osutus see võimatuks. Kaebaja proovis helistada parkimisautomaadi juures oleval infotahvlil märgitud telefoninumbrile, et teatada parkimisautomaadi rikkest, kuid nimetatud telefon ei olnud kasutusel. Samuti puudus infotahvlil informatsioon lähima parkimisautomaadi ja parkimispiletite müügikoha asukoha kohta. Tulenevalt asjaolust, et kaebajal oli tarvis jätkata oma päevategemisi, polnud tal võimalik lähimat töökorras parkimisautomaati otsima asuda. Tiheda päevagraafiku tõttu polnud kaebajal võimalik enne keskpäeva sõiduki juurde naasta, et kontrollida, kas parkimisautomaadi rike on vahepeal kõrvaldatud ning parkimispiletit osta. Kui kaebaja sõiduki juurde tagasi tuli, oli sõidukile määratud VTO, kuid parkimisautomaat polnud endiselt töökorras. Kaebaja leiab, et ta on näidanud üles head tahet, tehes antud olukorras kõik mõistlikult eeldatavad pingutused parkimistasu maksmiseks ning on seisukohal, et parkimise eest tasuda sooviv isik ei saa kanda vastutust selle eest, et parkimisautomaat ei ole töökorras. Kaebaja arvates lasub parkimise korraldajal kohustus luua isikule võimalus tasuda parkimise eest ilma, et sellega põhjustataks isikule ebamõistlikku ajakulu ja vaeva. Seetõttu ei saa olukorras, kus parkimise alguses ei olnud võimalik parkimispiletit osta, kohustada isikut jätma pooleli oma tegevused, et otsida ümbruskonnas töötavat parkimisautomaati või käia iga natukese aja tagant kontrollimas, kas parkimisautomaadi rike on kõrvaldatud või mitte. Kaebajale näib põhjendamatu nõuda parkimisteenuse tarbijalt suurema hoolsuse ülesnäitamist ning pingutuste tegemist, kui seda teeb parkimise korraldaja parkimise eest tasumist võimaldavate tehniliste vahendite pideva funktsioneerimise kindlustamisel. Seetõttu juhul, kui parkimise korraldaja ei suuda parkimispileteid müüa, on põhjendatud viivistasu otsuse kui karistusliku iseloomuga sanktsiooni tühistamine. Vastustaja vastulause ja taotlus Liiklusseaduse § 501 lg 4 alusel peab mootorsõidukijuht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Mootorsõiduk Toyota 023 ARG oli 14.07.2006 pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal Rävala pst 5 ilma, et parkimise eest oleks tasutud ja parkimise algusaeg teatavaks tehtud. Vastustaja ei vaidle vastu asjaolule, et Rävala pst 5 asuv parkimisautomaat kõnealusel päeval ei töötanud. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga VTO õigusvastasust. Kui kaebuse esitaja ei soovinud parkimisaja algust teha teatavaks ja nähes, et parkimisautomaat ei tööta, otsustas siiski parkida tasulises parkimisalas, ei vabastanud need asjaolud teda parkimise eest tasumiseks kehtestatud nõuete täitmisest. Parkimise eest tasumiseks on ette nähtud alternatiivsed võimalused. Kaebajal oli võimalik juba eelnevalt muretseda endale parkimispilet (Tallinnas on üle 160 erineva parkimispiletite müügikoha, lähim nendest asus Tallinna Kaubamaja kõrval R-kioskis), tasuda parkimise eest mobiilside vahendusel. Mobiilside vahendusel parkimise eest tasumise võimalust on korduvalt kasutanud ka kaebaja. Vastustaja arvates ei ole liigselt koormavaks ettenägelikkus võimalikuks parkimistasu maksmiseks. Põhimõtteliselt ei saagi eeldada, et igas kohas, kus saab tänava ääres parkida, oleks kohapeal võimalik osta parkimispilet või tasuda parkimise eest parkimisautomaadi vahendusel. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse LS §-des 501– 503 sätestatu kohaselt. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 on kehtestatud tasuline parkimisala. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Rävala pst 5, kus kaebuse esitaja oma sõiduki parkis, kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et Rävala pst 5 asuv parkimisautomaat ei töötanud 14.07.2006 ning et kaebaja parkis Rävala pst 5 parkimistasu maksmata. LS § 501 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.1 alusel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. Kohus on seisukohal, et parkimise eest tasumine Tallinna kesklinnas ei ole võimalik üksnes parkimisautomaate kasutades, selleks on parkimise korraldaja näinud ette alternatiivseid võimalusi. Kui ühte võimalustest ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada, peab parkija kasutama teist alternatiivi, mitte aga jätma parkimistasu üldse maksmata. Eelnevalt nimetatud 15 minuti jooksul oleks kaebuse esitaja saanud parkimispileti osta ümberkaudsetest kioskitest või kauplustest (kaebaja ei ole esitanud väidet, et ta üritas parkimispiletit osta mujalt, kuid see ei olnud võimalik) või teades, et ta kavatseb Tallinna kesklinnas parkida, muretseda endale parkimispileti ka varasemalt valmis. Lisaks eeltoodule oli kaebajal võimalik kasutada mobiiltelefoni teel parkimise võimalust, mida kaebaja toimikusse esitatud tõenditest nähtuvalt ka varasemalt on võimalikuks pidanud (tl 29). Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei saanud eeldada, et igas kohas, kus saab tänava ääres parkida, oleks kohapeal võimalik osta parkimispiletit või tasuda parkimise eest parkimisautomaadi vahendusel. Selleks ongi seadusandja ja Tallinna linn näinud ette 15minutilise tasuta parkimise aja, et parkija saaks teha vajalikud toimingud parkimise eest tasumiseks. Kohtu hinnangul ei ole selline 15-minutiline nö ajakadu ebaproportsionaalne isiku suhtes. Parkimise eest tasumise korraldus Tallinnas on kohtu arvates küllalt paindlik selleks, et isik saaks seadust järgida, tegemata selleks ebaproportsionaalseid pingutusi. Eeltoodud asjaolusid kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et kaebuse esitaja parkis oma auto Rävala pst 5 avalikul tasulisel parkimisalal ning oleks vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusele nr 9 pidanud tasuma parkimistasu, mida kaebaja aga ei teinud. Seega on viivistasu otsus koostatud õiguspäraselt ning selle tühistamiseks puudub alus. Maret Altnurme Kohtunik 3