KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3105 Tsiviilasi OÜ A hagi U.Ki vastu 6701, 87 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.05.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.Ki apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad kirjalik menetlus Hageja OÜ A, esindaja Külliki Tammik Kostja U.K Resolutsioon
- Jätta Harju Maakohtu 08.05.2006 otsus muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
- 17.06.2005 kohtule esitatud hagiavalduses palus OÜ A välja mõista U.Kilt võlg 5000 krooni ja viivis 1701,87 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid AS x pank ja U.K 29.08.1997 Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja võtnud maksekaardiga sularahaautomaatidest välja raha ja teostanud tehinguid, ületades 5000 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja isikliku tunnuskoodi (PIN-koodi) kasutamine andis pangale aluse eeldada, et pangakaardi kasutamisel on juhise kaardiga seotud konto debiteerimiseks andnud kostja. Kuna kostja on kasutanud summasid, mis ületasid kaardiga seotud arvelduskontol olnud vahendite summat, peab kostja tasuma võla 5000 krooni ja viivise 1701, 87 krooni. AS x pank loovutas 30.11.2004 nõude OÜ-le A. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole ise pangast raha välja võtnud ega kasutanud. Kostja avas 29.08.1997 x pangas Visa Electron arveldusarve oma tuttava palvel, kes ei soovinud panna raha oma arvele. Tuttav pani kostja arvele 30 000 krooni ja võttis 2 pangakaardi enda kätte. Panga väljavõtetest selgub, et kaardiga on võetud välja rohkem raha kui sinna oli paigutatud. Pank peaks kindlustama olukorra, et keegi ei saaks pangast kätte rohkem raha kui on arvel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
- Maakohus rahuldas tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 ja 174 alusel hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud 760 krooni ning riigituludesse postikulu. Kohus tuvastas, et kostja sai 29.08.1997 sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu nr 0060584 alusel enda valdusesse Visa Electron pangakaardi, et 12.09.1997 laekus kostja pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx 30 000 krooni ja 16.09.1997 25 000 krooni ning et kontolt võeti pangakaarti kasutades sularahaautomaatidest väikeste summadena ajavahemikul 16.09-23.09.1997 välja 60 000 krooni, mille tulemusena ületas 1997 septembris välja võetud summa konto vahendite jäägi 5000 krooni võrra. Pangakaardi kasutamise lepingu kohaselt võis kostja kasutada kaarti maksevahendina ja sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist. Lepingu p-de 7.1 ja 7.2 kohaselt kohustus kostja kaarti hoidma hoolikalt ning seda mitte üle andma teistele isikutele, samuti hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt talle kuuluvat PIN-koodi. Kostja ei teatanud pangale kaardi üleandmisest teisele isikule.
- Lepingu p 8.1 kohaselt kohustus kostja konto omanikuna tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Kostja ei ole pangale kaarditehingute eest tasunud, mistõttu arvelduskonto on senini negatiivne 5000 krooni ulatuses. Sellega on kostja rikkunud pangakaardi kasutamise lepingut. Asjaolu, et kaardi valdajal oli võimalus võtta kontolt välja rohkem raha, kui tema kontol tegelikult oli, ei välista konto omaniku vastutust lepingu rikkumise eest. Lepingu p 8.1 järgi peab konto omanik tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused ka siis, kui ta andis oma pangakaardi kolmandatele isikutele kasutamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- U.K palus kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole isiklikult seda raha saanud ega kasutanud. Kostja leiab, et ta tegi suure vea, kui nõustus oma nimel avama pangas arve, kuigi raha oli teise isiku, M. K oma ja seetõttu jäi ka pangakaart tema kätte. Kostja ei osanud sellest midagi halba arvata. Kusagil ei olnud kirjas, et raha on võimalik välja võtta rohkem, kui arvele on pandud. Algselt pani M. K panka 30 000 krooni ja võttis selle sealt ka välja. 16.09.1997 maksis M.K arvele 25 000 krooni, kuid kostja selle juures ei viibinud ega tea sellest midagi. Lisatud ei ole väljavõtet selle ülekande tegemisest, mistõttu ei ole näha, kes sellele alla kirjutas. Võib-olla oli kokkumäng panga telleriga. Raha liigne väljavõtmine toimus peale teist raha arvele panemist, millest kostja midagi ei tea. Tekib küsimus, miks pank võttis raha vastu mitte kaardi omanikult, vaid suvaliselt isikult. Kostja ainuke süü on, et ta lasi raha kanda oma nime all panka. Võiks ka kontrollida, mis mees M. K on. Kostja ei ole teda enam kohanud ja ei tea ka tema elukohta. Kostjal puudub raha teise isiku tekitatud võla ja kohtukulude tasumiseks, kuna ta on kehva tervisega ja ei tööta pikemat aega. Vastus apellatsioonkaebusele
- OÜ A vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 3
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
- Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas kohus õigesti, et kostja rikkus Visa Electron pangakaardi lepingut ning on kohustatud TsK § 173 lg 1 ja § 174 alusel maksma pangale tagasi raha, mida tal ei olnud õigust saada. Nimetatud sätete kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kooskõlas TsK § 222 lg-ga 1 peab kohustist mittetäitnud pool hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kohustise täitmisega viivitanud võlgnik peab TsK § 231 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi tasuma ka viivist.
- Kostja ei vaidlustanud esimese astme kohtu menetluse kestel asjaolu, et tema pangaarvelt võeti raha välja 5000 krooni rohkem, kui tal arvel oli. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud konto liikumise aruandega (t/lk 14 – 16). Kuna selle üle vaidlust ei olnud, ei pidanud kohus kontrollima 25 000 krooni arvele maksmisega seonduvaid asjaolusid ega M. K nimelise isikuga seonduvat, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
- Kostja leiab ekslikult, et ta ei pea kahju hüvitama, kuna ta ei ole ise seda raha saanud ega kasutanud. Kostja väitel kasutas pangakontot tema nõusolekul teine isik, M. K, kellele ta andis ka pangakaardi. Kaardi valdaja võib kaardiga seotud kontot kasutada üksnes sellel olevate vahendite piires. Panga ees võttis pangakaardi kasutamise lepinguga endale kohustused kostja, mistõttu ta ei vabane seadusest ja lepingu p-st 8 tuleneva raha tagasimaksmise kohustusest ka siis, kui kahju tekitas tema pangakaarti kasutades teine isik. Pangakaardi kasutamise lepingu p-de 7.1 ja 7.2 järgi kohustus kostja mitte andma kaarti üle teistele isikutele ning hoidma PIN-koodi saladuses. Kostja neid kohustusi ei täitnud.
- Kostja väidetav raske majanduslik olukord ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seadus seda ei võimalda. Ringkonnakohtul puudub antud asjas alus hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi esimese astme kohus. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav