Obsah (5)

§ 11§ 471§ 10§ 24§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-2040 Haldusasi M.A. kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri M.A.le. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 471lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

2. oktoobri 2006 määrusega luges kohus kaebuse tähtaegseks, kuid jättis kaebuse selle oluliste puuduste tõttu käiguta. Täitmata oli

§ 10

lg 6 nõue ja kaebuselt tasumata riigilõivuseaduse § 37 lg 9 kohane riigilõiv 80 krooni halduskohtule kaebuse esitamiselt, samuti vajas täpsustamist kaebaja tahe ja taotlus. Kohus märkis viimatimainitud osas järgmist: „KMA 05.09.06 otsuse nr 20061224 vaidlustamisviite kohaselt oli kaebajal võimalik otsuse vaidlustamiseks esitada vaie KMA-le või kaebus halduskohtule. Kaebaja otsustas algatada vaidemenetluse ja esitas otsuse vaidlustamiseks vaide KMA-le. Et vaie oli väidetavalt puudustega, mida kaebaja ei kõrvaldanud, tagastati vaie läbivaatamatult KMA 04.10.06 kirjaga nr 15.3-09/27561-

1. Kuna vaide- ja kohtumenetlus on kaks iseseisvat menetluse liiki, siis ei saa ühe haldusakti vaidlustamisel üheaegselt taotleda mõlema menetluse algatamist. See tuleneb selgelt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 p-st 6, mille kohaselt vaides märgitakse vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Vastavalt HMS § 79 lg 1 p-dele 4 ja 5 vaie tagastatakse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või samas asjas toimub kohtumenetlus. Eeltoodut arvestades kohus selgitab kaebajale, et kohus ei saa võtta samaaegselt menetlusse kaebuses esitatud mõlemat taotlust, kuna sellisel juhul võib tekkida olukord, kus toimub KMA 05.09.06 otsuse nr 20061224 suhtes nii kohtu- kui ka vaidemenetlus. Kui kohus rahuldaks kaebuse ja leiaks, et vaide tagastamine ei olnud õige, siis peaks kohus kohustama KMA-d kaebaja vaiet läbi vaatama. See ei oleks aga eelviidatud HMS sätete järgi võimalik – samas asjas tehtud kohtuotsuse tõttu tuleks vaie ikkagi tagastada. Kaebaja ei võidaks sellest midagi. Seega tuleb kaebajal valida, kumma taotluse juurde ta soovib jääda. Kui kaebaja leiab, et talle soovitud tulemuse saavutamiseks on suur tõenäosus vaidemenetluses, siis oleks õige jääda vaide tagastamise vaidlustamise juurde, taotledes, et kohus kohustaks KMA-d kaebaja vaiet sisuliselt läbi vaatama. Kui kaebaja tegelik eesmärk on aga pikaajalise elaniku elamisloa saamine ning ta soovib, et KMA vaataks uuesti läbi tema pikaajalise elaniku elamisloa taotluse, siis tuleks loobuda vaide tagastamise vaidlustamisest kohtus ja taotleda KMA 05.09.06 otsuse nr 20061224 tühistamist ja kaebaja taotluse uuesti läbi vaatamist. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et kohus ei saa kohustada KMA-d kaebajale elamisluba andma, kuna see on KMA diskretsiooniotsustus, millesse kohus ei saa sekkuda. Seega tuleb kaebajal kaebust täiendada ja kohtule teatada, kumba taotluse juurde ta soovib jääda.“
2. 03.11.2006 sai kohus M.A.lt avalduse halduskaebusest loobumiseks, lähtudes

§ 24lg 1 p-st 2.

Kaebaja palub loobumine vastu võtta, selgitades, et tema tegelik eesmärk on tõepoolest Eesti pikaajalise elaniku elamisloa saamine. Selleks on pöördunud juba ka KMA poole palvega nimetatud küsimus uuesti läbi vaadata.

1. oktoobri 2006 määruses nimetatud puudusi ei ole kaebaja ilmselt neil põhjustel kõrvaldanud.
2. Eeltoodud taotlusega seoses peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Vastavalt

§ 21

lg-le 1 kaebuse esitajal on õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lg 4 nõuab, et enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab halduskohus kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi, lg 5 kohaselt kaebusest loobumise kinnitab kohus määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kaebaja osundatud

§ 24

lg 1 p 2 järgi halduskohus lõpetab menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest. Ülalmärgitust saab teha järelduse, et asja menetluse saab

§ 24

lg 1 p 2 alusel kaebusest loobumise korral lõpetada üksnes siis, kui (puudusteta) kaebus on menetlusse võetud ja õiguslikud tagajärjed selgitatud. Antud juhul ei ole seda aga tehtud (

§ 11

lg 9), kaebus oli jäetud käiguta, kuna kaebuse puudused ei võimaldanud selle menetlusse võtmist. Seega saab käesoleval juhul kohaldada

§ 11

lg-t 3, mis sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Oluline on erinevus

§ 11

lg 3 alusel kaebuse tagastamise ja § 24 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamise tagajärgedes: kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse (

§ 11

lg 7), samas kui menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24lg 2).

Samuti ei tule kaebuse tagastamise korral kaebajal kanda võimalikke vastaspoole kohtukulusid erinevalt menetluse lõpetamisest

§ 24lg 1 p 2 alusel, kuna vastustajat ei ole menetlusse veel kaasatud.

Seega on kaebuse tagastamine iseenesest isikule soodsam, antud juhul aga ka 2 põhjendatud (riigilõivu tasumata jätmine on niisugune oluline puudus, mille kõrvaldamata jätmine igal juhul takistab kaebuse menetlusse võtmist/sisulist menetlemist). Hurma Kiviloo kohtunik 3