KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-8681 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2006, Tallinn Kohtukoosseis Ande Tänav, Ülle Jänes, Tiit Kollom Tsi

) § 7 lg 1 p-des 2, 3 ja 4 sätestatule. Kostja kaubamärgi registreerimistaotluses toodud etikett on olnud kasutusel juba NSVL ajal ning seda mitmete isikute poolt. Samuti on identse või sarnase etiketi kasutamist jätkatud peale NSVL lagunemist nii endisel NSVL territooriumil kui ka väljaspool seda. Sarnase või identse etiketiga vahuveini on Eestisse importinud ja siin turustanud mitmed isikud. Taotletav kaubamärk tervikuna on muutunud tavapäraseks vahuveinide tähistamisel ning ei suuda täita kaubamärgi põhifunktsiooni - eristada ühe isiku kaupu teise isiku kaupadest, mistõttu puudub etiketil tervikuna eristusvõime. Kaubamärgi registreerimistaotluses toodud etikett koosneb üksnes vahuveini omadusi näitavatest tähistest. Sõna „S" viitab x vahuveini meetodile, mille kohta NSVL-is kehtestati GOST. Sõna „P" viitab vahuveini maitseomadustele - poolmagus (määratud Patendiameti poolt mittekaitstavaks osaks). Sõna „I" viitab vahuveini omadusele - kihisev (määratud Patendiameti poolt mittekaitstavaks osaks). 0,75 l ja 11% näitavad vahuveini kogust ja kangust (määratud Patendiameti poolt mittekaitstavaks osaks). Viinamarjakobar näitab vahuveini tootmise aluseks olevat toorainet ning seda, et tegemist on viinamarja vahuveiniga. X ahuveinide puhul on viinamarjakobara kasutamine sellisel otstarbel tavapärane. Medalid näitavad erinevatel konkurssidel x ahuveinile antud tunnustust ning seega toote kvaliteeti. Seejuures ei ole tõendamist leidnud, et kõnealused medalid oleksid võidetud kaubamärgi taotleja poolt või omistatud üksnes kaubamärgi taotlejale. Hageja turustab Eestis hagi lisas 16 toodud etiketiga vahuveini. Kaubamärgi "S" registreerimisel kostja nimele saab kostja õiguse takistada tavapäraseks muutunud etiketi kasutamist ning seeläbi õiguse põhjendamatult takistada hageja tegevust. Kostja vastuväited

1. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema eeldatav ja seadusega kaitstud õigus või huvi, mille kaitseks ta on hagiavalduse esitanud. Asjaolu, et hageja põhikirjaliseks tegevusalaks on alkoholijookide hulgimüük, ei ole piisav näitamaks hageja huvi kõnealuse kaubamärgitaotluse registreerimisotsuse vaidlustamiseks. Hageja poolt turustatava vahuveini x sildi kujundus ei sarnane kostja kaubamärgi reproduktsioonil kujutatud pudeli sildi kujundusega. Hageja ei tegele x vahuveinide turustamisega Eestis ning puuduvad igasugused andmed ning tõendid selle kohta, kuidas kaubamärgi x registreerimine võiks mõjuda hageja õigustele ja kohustustele kostja suhtes. Hageja ei ole maale toonud kaubamärgiga „S” tähistatud vahuveine. Kaubamärgiseadus ei võimalda vaidlustada kaubamärgi registreerimisotsuseid avalikust huvist lähtuvalt või n.ö igaks juhuks. Tegutsemine alkoholiturul ei anna õigust vaidlustada igat alkoholijookide osas tehtud kaubamärgi registreerimisotsust.
2. Hageja väide, et kostja kaubamärgil puudub eristusvõime, on paljasõnaline. Hageja ei ole tõendanud, et kaubamärk x kui tervik koosneb üksnes tavapärastest terminitest. Märgi muude elementide osas tuleb hinnata, kas nad on muutunud tavapäraseks majandus- ja äritegevuses sõltumata kaupadest ja teenustest. Tähise tavapärasus peab olema tuvastatud kaubamärgi „S” registreerimistaotluse esitamise kuupäeval 05.08.1997, s.t oluline on millised tähised olid sel ajal keelekasutuses tavapärases kasutamises ning milliseid tähiseid kasutati sel ajal äritegevuses tavapärasel viisil. Seega tuleb anda üheaegselt hinnang kaubamärgi x sõnalise osa tavapärasusele keelekasutuses vahuveinide osas ja kujundusliku osa tavapärasusele majandus- ja äritegevuses sõltumata konkreetsetest kaupadest ja 2 teenustest. Tähise tavapärasust ei saa tuvastada üksnes alkoholiregistri alusel, sest alkoholitoote kandmine alkoholiregistrisse või varasemalt alkoholi andmepanka, ei tõenda, et sellist toodet oleks ka tegelikult Eestis turustatud. Toote turustamine on eelduseks tähise muutumisel tavapäraseks keelekasutuses või majandus- ja äritegevuses. Selleks, et rääkida kaubamärgi kujunduse tavapärasusest, peavad teiste isikute poolt kasutatavad kujundused olema identsed. Paljud esitatud etikettidest ei ole taotleja kaubamärgi kujundusega mitte sarnasedki. Samuti ei saa eirata prioriteediaega. Hageja ei ole esitanud tõendit, mis näitaks identse etiketiga tähistatud vahuveini turustamise taotluse esitamise kuupäeval. Tähis, mida Eestis ei kasutatudki, ei saa siin muutuda tavapäraseks. Antud kaubamärgi puhul on olulised: värvilahendus (must, valge, kuldne), spetsiifiline kirjastiil, viinamarjakobara kujundus, medalite kujundus, kogu kaubamärgi kompositsioon, s.t elementide paigutus üksteise suhtes, nimetus (tõlkes): Eksportija AS “R”, sümbol märgi vasakus ülemises nurgas. Hageja väited üksikute elementide kirjeldavuse kohta ei hõlma märki kui tervikut, lisaks ei hõlma nad märgi kõiki tunnuseid. Hageja esitatud tõendid on valdavalt asjakohatud ja mitmed neist nõuetekohaselt tõlkimata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 21.06.2006 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse järgi ei ole pooltel vaidlust kaubamärgi registreerimise asjaolude ega vahuveini x tootmisprotsessi ajaloolise kujunemise üle. Kohus leidis, et üldtuntud on asjaolu, et NSVL-is toodeti ja turustati x meetodil valmistatud vahuveini ning seda toodeti erinevates tehastes. Kostja nimele on registreeritud kaubamärk "S". Kaubamärgi mittekaitstavateks osadeks on määratud sõnade „P”, „I” ning teiste kirjeldavate tähiste kasutamine. TOAK 09.01.2006 otsuse kohaselt on mittekaitstav ka kaubamärgi sõnaline osa „S”. Seega on antud vaidluse puhul oluline tuvastada, kas vaidlustatud kaubamärgi graafilise osa puhul esinevad absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, s.t alused, mis välistavad igal juhul kaubamärgile õiguskaitse andmise. Kostja esitas kaubamärgi registreerimistaotluse 05.08.1997 ning Patendiameti registreerimisotsus avaldati Eesti Kaubamärgilehes nr 1/
4. Seega on otsus tehtud enne 01.05.2004 ning kohaldamisele kuulub kaubamärgiseaduse varasem redaktsioon. Kohus märkis, et vaidluse lahendamisel tuleb vaadelda kaubamärki kui tervikut, mitte selle elemente eraldi. Kaubamärgi kui terviku puhul on tähtis nii sõnalise osa kui kujutise omavaheline proportsioon, kujundite asetus üksteise suhtes. Ka juhul, kui kaubamärgi üksikud osad ei kvalifitseeru õiguskaitse saamise tingimustele, võib kaubamärk tervikuna saada õiguskaitse. 7.

§ 7

lg 1 p 2 järgi ei registreerita kaubamärgina tähiseid, millel puudub eristusvõime. Kaubamärgi eristusvõime tähendab seda, et märgi abil on võimalik identifitseerida konkreetset toodet ja eristada seda teise ettevõtja tootest. Eristusvõime taseme väljaselgitamisel tuleb lähtuda konkreetse tootegrupi keskmisest tarbijast. Eristusvõime määramisel on oluline arvestada ka konkreetset kaupa, mille kohta märki kasutatakse. Hageja põhjenduste kohaselt on vaidlusalust kaubamärki kasutatud laialdaselt ja pikaajaliselt erinevate isikute poolt. Kohus ei nõustu hageja sellekohase käsitlusega. Kohtule esitatud ajalehtede artiklitest nähtub, et Eestis on erinevate tootjate poolt turustatud vahuveini, mille nimes sisaldub sõna „S”. Ajalehe Eesti Ekspress fotost nähtub, et toodete etiketid on visuaalsel vaatlusel erineva kujundusega, osadel neist on erinevas stiliseeringus viinamarjakobar, osadel mitte. NSVL Kaubamärgilehe

1. a väljavõttest nähtub, et toode „S” on registreeritudx nimele. Kohtule esitatud alkoholiregistris olevatest etiketikoopiatest nähtub, et Eestis turustatakse pärast
2. a erinevaid vahuveine, mille nimetuses kasutatakse erinevates kombinatsioonides sõnu „I”, „S” (nii ladina tähtedega kui kirillitsas kirjutatuna), kuju puhul ka erinevalt stiliseeritud medaleid ja viinamarjakobaraid ning -lehti. 3 Kohus leidis, et on tõendatud, et Eesti territooriumil on pikemat aega turustatud vahuveini, mille etiketi kujunduses on kasutatud sõnu „S”, „I”, viinamarjakobarat ja medaleid, kuid see ei tähenda automaatselt, et vaidlusalune kaubamärk on minetanud oma eristusvõime. Kohtule esitatud GOST-ist nähtub, et vahuveini tootmisprotsess ja etiketi kujundus olid standardiseeritud, mis välistas erineva kujundusega etikettide kasutamise erinevate tootjate poolt. Kohtule on esitatud erineva kujundusega ja visuaalselt eristatavad etiketid. Kohus asus seisukohale, et ei esine asjaolu, mis oleks kaubamärgi registreerimisest keeldumise absoluutseks aluseks. 8.

§ 7

lg 1 p 3 järgi ei registreerita kaubamärgina tähiseid, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida pole oluliselt muudetud. Selleks, et tuvastada, kas kaubamärgi kuju kirjeldab üksnes vahuveini omadusi, tuleb selgitada, kas viinamarjakobar ja medalid kirjeldavad otseselt kauba omadusi, arvestades asjaolu, et tegemist on viinamarjadest toodetud vahuveiniga. Kohus asus seisukohale, et kauba omaduse kirjeldus tähisel peab olema väga selge ja üheselt mõistetav, nt sõnaline tähis vahuvein. Tähis peab tarbijates tekitama ühesuguseid seoseid. Juhul kui väidetavalt kauba omadusi kirjeldav tähis tekitab tarbijas erinevaid assotsiatsioone, ei saa seda lugeda kauba omadusi kirjeldavaks. Kohus leidis, et stiliseeritud viinamarjakobar eraldi võttes viitab küll kauba toorainele, kuid mitte otseselt kauba enda omadustele. Medalid eraldi võetuna võivad viidata asjaolule, et vahuvein või selle tootja on pärjatud tunnustusega. Kohus leidis, et kaubamärgi graafiline osa kogumis sõnalise osaga ei viita otseselt üksnes kauba omadustele ning seega ei esine asjaolu, mis oleks kaubamärgi registreerimisest keeldumise absoluutseks aluseks. 9.

§ 7

lg 1 p 4 järgi ei registreerita kaubamärgina selliseid kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, või majandus- ja äritegevuses. Kohtule esitatud kaubadeklaratsioonidest nähtub, et erinevatel aegadel on Eestisse imporditud šampust, šampanjat ja šampust x. On üldteada, et šampanjana tuleb käsitleda üksnes teatud geograafilises piirkonnas toodetud vahuveini. Šampuse x puhul võib aru saada, et tegemist on vahuveiniga, mille nimes sisaldub sõna „S”. Kaubadeklaratsioonidelt ei nähtu etiketi kujundus. Kuna vaidlus puudutab kaubamärgi kuju, leidis kohus, et graafilise kujutise keeleline kasutamine ei ole võimalik.

§ 7

lg 1 p 4 seostab tähise kasutamise keelekasutusega - keeleliselt on võimalik kasutada üksnes sõnu, mitte sümboleid ja graafilisi tähiseid. Seega ei ole kaubamärgi kujutis muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja puudub asjaolu, mis oleks kaubamärgi registreerimisest keeldumise absoluutseks aluseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tuvastada kaubamärgi "S" õiguskaitset välistavad asjaolud. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus tuvastamata, et vaidlusaluse kaubamärgi kujundusega identne etiketi kujundus oli kasutusel NSVL-is ning peale NSVL-i lagunemist ja enne vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamist on Eestisse imporditud ja siin turustatud identse etiketi kujundusega vahuveine erinevate isikute poolt. Samuti jättis kohus tuvastamata, et vaidlusaluse kaubamärgi taotluse menetluse ajal on erinevad isikud jätkanud kaubamärgi kujundusega identse või sarnase etiketiga vahuveini importi ja müüki Eestis. Kohus tuvastas ebaõigesti, et viinamarjakobar ja medalid võivad 4 tarbijas tekitada erinevaid assotsiatsioone, mistõttu ei saa neid lugeda kauba omadusi kirjeldavaks. Kohus ei ole osanud välja tuua muid seoseid, mida muud viinamarjakobar (kauba tooraine) ja medalid (vahuvein või selle tootja on pärjatud tunnustusega) võiksid tarbijates tekitada. Kohus jättis tuvastamata, et kaubamärgi "S" kujundus, mis võeti kasutusele
2. a lõpus ja oli algselt eristusvõimeline, on pikaajalise ja mitmete isikute poolt kasutamise tulemusel muutunud tavapäraseks x tüüpi vahuveinide tähistamisel.
3. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 7lg 1 p 2.

Hageja leiab, et kaubamärgiseaduse tõlgendamisel on analoogia alusel kohaldatavad Euroopa Kohtu lahendid seoses Esimese Nõukogu direktiiviga 21.12.1988 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (vt Euroopa Kohtu 08.04.2003 otsus (asjad C-53/01 kuni C-55/01), samuti Harju Maakohtu 17.05.2006 otsus nr 2-05-21745). Tarbijal ei ole võimalik üksnes kaubamärgile tuginedes teha järeldusi toote päritolu (ettevõtja) kohta. Tarbija eristab kaubamärgiga "S" identse ja sarnase etiketiga varustatud vahuveine üksnes tootja nime ja maa alusel. 12. Kohus kohaldas vääralt

§ 7

lg 1 p 3, jättes välja selgitamata, kas vaidlusaluse kaubamärgi üksikud elemendid on kogumis omandanud uue tähenduse või mulje. Hageja leiab, et vaidlusalune kaubamärk koosneb üksnes kirjeldavatest tähistest, mis oma kogumis ei ole omandanud uut muljet ega tähendust, vaid viitavad jätkuvalt üksnes kaubamärgiga tähistatava kauba omadustele. Isegi juhul kui vaidlusalune kaubamärk tervikuna ei ole kauba omadusi näitav, on seda kaubamärgi koosseisus olevad elemendid viinamarjakobar ja medalid. Kui kohus leidis, et kõnealune kaubamärk on tervikuna eristusvõimeline ja registreeritav, oleks tulnud eraldi mittekaitstavateks osadeks määrata viinamarjakobar ja etiketil kasutatavad medalid. 13. Kohtu seisukoht, et

§ 7

lg 1 p 4 seostab tähise kasutamist keelekasutusega ning kuna vaidlus puudutab kaubamärgi kujundust, ei ole nimetatud säte kohaldatav, läheb vastuollu senise kaubamärgiõiguse praktikaga. Senise praktika kohaselt ei registreerita kaubamärgina tähist, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või majandus- ja äritegevuses, mistõttu on säte kohaldatav ka kujundkaubamärkidele. Hageja tõlgendus ühtib seejuures kostja omaga (vt t.lk 79) ja on kooskõlas ka TOAK praktikaga (vt 15.11.2005 otsus 701-o, 19.10.2005 otsus 705-o, 12.02.2003 otsus 562-o). Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus vääralt

§ 7lg 1 p 4.

Kuivõrd vaidlusaluse kaubamärgi kujundus on muutunud tavapäraseks äri- ja majandustegevuses, ei ole ta kaubamärgina registreeritav. Olukorras, kus taotletava kaubamärgi all on NSVL-i ajal ulatuslikult toodetud kaupa vastavalt tol ajal kehtinud standarditele erinevate isikute poolt ja seda on jätkatud peale NSVL-i lagunemist, ei suuda selline tähis täita kaubamärgi põhifunktsiooni, s.t eristada ühe tootja kaupa teise tootja kaupadest. Tarbija eeldab, et saab vastava tähise all teatud tehnoloogia alusel toodetud kaupa, kuid ei seosta seda kaupa konkreetse tootjaga. Apellatsioonkaebuse vastus 14. Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 15. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil menetlusosalised ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada põhjendavas osas (

§ 7lg 1 p 4 tõlgendus).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks 5 läbivaatamiseks saatmata. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. 16. As L õiguseelneja A/S R esitas 05.08.1997 taotluse nr 9701747 kaubamärgi „S” registreerimiseks vahuveinidele. Pooltel on vaidlus selle üle, kas nimetatud kaubamärgitaotluse etiketi kujundus vastab kaubamärgina registreeritavuse tingimustele. Hageja leidis, et taotletud kaubamärgil puudub eristusvõime, see koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida pole oluliselt muudetud ja see koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, või majandus- ja äritegevuses. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et antud juhul puuduvad kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud

§ 7lg 1 p-de 2, 3 ja 4 tähenduses.

Samasisulised absoluutsed keeldumispõhjused kaubamärgi registreerimiseks on sätestatud EÜ Nõukogu 20.12.1993 määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta art 7 lg 1 p-des b, c ja e, milliste olemasolu ei ole käesolevas asjas kinnitust leidnud.

1. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtus esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, nagu oleks kohus jätnud tuvastamata asja lahendamiseks olulised asjaolusid või tuvastanud neid ebaõigesti. Iseenesest asjaolu, et hageja kohtu järeldustega ei nõustu, ei muuda sellist väidet põhjendatuks. Kohus leidis tõendeid hinnates põhjendatult, et Eestis turustatud erinevate vahuveinide etiketid ei ole identsed vaidlusaluse kaubamärgi kujundusega, nagu hageja leiab. Kohtule võrdlemiseks esitatud etiketid on erineva kujundusega ja visuaalselt eristatavad. Kohus on piisavalt põhjendanud, milliste tõendite alusel ta sellekohase järelduse tegi. Ka leidis maakohus õigesti, et kaubamärgi graafiline osa (stiliseeritud viinamarjakobar ja medalid kogumis sõnalise osaga) ei näita otseselt kauba omadusi, kuna nimetatud tähised võivad tekitada tarbijas erinevaid assotsiatsioone. Seda ei näita eraldi ka kaubamärgi koosseisu elemendid – viinamarjakobar ja medalid. Stiliseeritud viinamarjakobar vihjab sellele, et tegemist on viinamarjadest valmistatud vahuveiniga, medalid viitavad sellele, et tegemist on kvaliteetse vahuveiniga. Kauba konkreetseid omadusi ei saa nende alusel tuvastada.
2. Õiged on apellatsioonkaebuse väited

§ 7lg 1 p 4 ebaõige tõlgendamise kohta.

Nimetatud sätte kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, või majandus- ja äritegevuses. Kohtu seisukoht, nagu seostaks nimetatud säte tähise kasutamise üksnes keelekasutusega ega ole kohaldatav kaubamärgi kujunduse hindamisel, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et

§ 7lg 1 p 4 on kohaldatav ka kujundmärgi suhtes.

Samas ei muuda see eksimus kohtuotsust lõppjärelduses ebaõigeks. Nimetatud sätte kohaselt on kaubamärgi registreerimine välistatud juhul, kui reproduktsioonil kujutatud märk kui tervik on muutunud tavapäraseks. Kuna sätte sõnastuses on kasutatud määratlust „mis koosnevad üksnes…”, näitab see seaduseandja tahet keelata vaid selliste kaubamärkide registreerimine, mis on tervikuna muutunud tavapäraseks. Asja materjali alusel ei ole võimalik teha järeldust, et vaidlusaluse kaubamärgi kujundus koosneb üksnes tavapärastest tähistest või andmetest. Hageja ei ole sellekohaseid asjaolusid esile toonud. Otsuse tegemisel on antud juhul oluline ka ajafaktor. Tähise tavapärasus peab olema tuvastatav kaubamärgi registreerimistaotluse 6 esitamise kuupäeva seisuga, so antud juhul 05.09.1997. Käesolevas asjas esitatud materjalid, sh riikliku alkoholiregistri andmed, on valdavalt hilisemast ajast. Kaubadeklaratsioonid kaubamärgi kujundusi ei kajasta. Hageja esitatud erinevate tootjate vahuveinietikettide kujundused ei ole kostja kaubamärgitaotluse reproduktsioonil kujutatud märgi kujundusega identsed, nagu hageja väidab. Kuna kujundused ei ole identsed, ei saa vaidlusaluse kaubamärgi kujundust pidada äri- ja majandustegevuses tavapäraseks. Kaubamärgi kujundus võimaldab eristada kaupa teiste tootjate kaupadest, so seostada kaupa konkreetse tootjaga. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav 7