3-06-1452/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tallinnas Haldusasja number 3-06-1452 Haldusasi OÜ X kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna 30.05.2006.a. esildise õigusvastaseks tunnistamiseks ja Lasnamäe Linnaosa vanema 20.06.2006.a. korralduse nr 115/354 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.oktoobril 2006.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ X, Esindaja Marina Kudrjašova, nõustaja Valentina Timofejeva; Vastustaja: Lasnamäe linnaosa Valitsus Esindaja Tauno Pruli; Vastustaja: Põhja Politseiprefektuur Esindaja Aare Hõbe RESOLUTSIOON
3. Jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb HkMS § 31 lg 4 kohaselt esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD 1.Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakond tegi 30.05.2006.a. Lasnamäe Linnaosa vanemale esildise , milles teatas, et Mahtra 1 a jalakäijate tunnelis tegutsev arvutiklubi OÜ X 1 on muutunud problemaatiliseks kohaks. Arvutiklubi kliendid on enamuses 10-15 aasta vanused noored, samas on nimetatud arvutiklubi kohaks, kus levitatakse narkootilisi aineid. Ajavahenikul 01.10.2005-29.03.2006 on kinni peetud kahel korral narkootikumide müümisega tegelevaid isikuid, algatatud on kaks kriminaalasja. Vastutusele on võetud 16 narkojoobes isikut . Vaatamata politseitöötajate kontrollile ümbruskonna elanike kaebused jätkuvad. Politsei koostöö klubi omanikega on olematu, politseid ei soovita aidata. Esildises leiab Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond, et ühiskonna julgeoleku tagamise eesmärgil, eeltoodud probleemide kõrvaldamiseks oleks otstarbekas Mahtra 1a vahetus läheduses asuva arvutiklubi tegevus sellisel kujul lõpetada. 2.Lasnamäe Linnaosa vanema kohusetäitja 20.06.2006.a. korraldusega nr 1-15/354 otsustati seoses politsei esildisega kustutada OÜ X registreering majandustegevuse registrist. 3.OÜ X esitas kaebuse halduskohtusse. Esmalt vaidlustas kaebuse esitaja kohtus vaid Lasnamäe Linnaosa vanema korralduse, ent asja menetlemise käigus täiendas äriühing kaebust, vaidlustades Põhja Politseiprefektuuri Ida Osakonna esildise ja taotles selle õigusvastasuse tuvastamist. KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS 4.Kaebuse kohaselt rendib kaebuse esitaja ruume OÜ-lt Y, kellel ei ole temale olnud mingeid pretensioone. Kaebuse esitajale on väljastatud tegevusluba osutatavale teenusele ning vaidlustatud korraldusega rikutakse kaebuse esitaja õigust tegeleda majandustegevusega, milleks on seaduse alusel nõutav haldusorgani nõusolek ja milleks antakse haldusakt. Kaebuse esitaja väitel ei avaldatud temale linnaosavalitsuses esildise sisu, samuti ei esitatud esildise koopiat. 5.Seoses Põhja Politseiprefektuuri teatise vaidlustamisega, mis on linnaosa vanema korralduse aluseks, märgib kaebuse esitaja, et politseitöötajad ei ole pöördunud äriühingu juhtkonna ja üürileandja poole seoses klubi töös esinenud rikkumistega, samuti ei ole ümbruskonna elanike poolt esitatud äriühingule mingeid kaebusi või ettepanekuid. Kaebuse esitaja väitel on ta huvitatud koostööst politseiga ümbruskonna olukorra parandamiseks , kuigi kaebaja ei loe ennast vastutavaks ümbruskonnas toimuva eest. Kaebuse väitel ei ole äriühing saanud ühtegi õiguserikkumise akti, samuti kaebusi elanikelt klubi töö kohta. Politsei initsiatiiv klubi sulgemiseks on motiveerimatu ning ebaadekvaatne. 6.Kuna esildises toodud asjaolud on tegelikkusele mittevastavad, on esildis õigusvastane. Linnaosa vanema korraldus, mis tugineb õigusvastasele esildisele, on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. VASTUSTAJA PÕHJA POLITSEIPREFEKTUURI VASTUVÄITED 7.Põhja Politseiprefektuur vaidleb kaebusele vastu ja väidab, et vaidlustatud esildis on õiguspärane. Esildises tehti linnaosavalitsusele ettepanek kaaluda äriühingu tegevuse lõpetamist esildises viidatud kujul. Esildisest nähtuvalt oli kujunenud 2006.a. kevadeks olukord, kus OÜ X arvutiklubist ja selle lähedusest oli saanud koht, kus toimus aktiivne avalik narkootikumide müük ja tarvitamine. Põhjendamatu on kaebuse väide, mille kohaselt tegevuse lõpetamine tuli äriühingule suure üllatusena ning nagu politsei ei oleks sel teemal klubiga varem ühendust võtnud. Piirkonna konstaabel A.K. käis korduvalt klubis ja suhtles klubi administraatoriga ning nõudis meetmete kasutusele võtmist, et piirata narkootikumide müüki ja tarvitamist. Korduvatest pöördumistest hoolimata klubi midagi ette ei võtnud. Klubilt oodati koostööd ja politsei informeerimist. 2 Põhja Politseiprefektuur kinnitab, et tal ei ole midagi selle vastu, kui kaebuse esitaja jätkab arvutiklubiga tegelemist, ent seda kohas, mis on rohkem avalikkuse pilgu all ja kus sellest ei saa narkomaanide ja narkodiilerite tõmbekeskust. VASTUSTAJA LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUSE VASTUVÄITED 8.Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et tulenevalt majandustegevuse registri seaduse § 24 lg 1 p 7 ja kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3 võib valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elevate või pidevalt viibivate inimeste huve. Lähtuvalt Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna esildisest on aset leidnud korduv avaliku korra rikkumine, mis ohustas avalikku korda ja kahjustas ümbruskonna elanike huve. Avaliku korra tagamine on riigi ja kohaliku omavalitsuse üks peamisi prioriteete ja avaliku korra tagamiseks vastuvõetud meetmed võivad piirata ettevõtja tegevust avaliku korra tagamise huvides. KOHTU PÕHJENDUSED 9.Kaebuses on seatud kahtluse alla Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna esildises toodud asjaolud. Seetõttu tuli nimetatud esildise õiguspärasuse kontrollimisel kohtul esmalt tuvastada, milliste hinnangute ja tõendite pinnalt esildis koostati. Kohtule esitatud väärteoasjade ärakirjadest nähtuvalt on väärteoasjas nr 2315, 06, 000872 määratud isikule rahatrahv narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15.1 alusel. Viidatud väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli ning asjas tehtud otsuse kohaselt oli 13.02.2006.a. väärteo toimepanemise kohaks Mahtra 1 vastas asuv jalakäijate tunneli lähedus.Väärteoasjast nr 2315, 05, 006934 nähtuvalt on väärteo toime pannud isik peetud kinni 30.11.2005.a. Mahtra 1 maja juures, väärteoks on narkootiliste ainete tarbimine ilma arsti ettekirjutuseta ning toimepandud väärtegu on kvalifitseeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15.1 järgi., Väärteoasjas nr 2315, 05, 006304 on väärteo toimepanemise kohaks 01.11.2005 Mahtra tn 1, väärteo kirjelduse kohaselt tarvitas isik ilma arsti ettekirjutuseta väikeses koguses narkootilist ainet. Väärteoasjas nr 4-06668 on tehtud kindlaks , et 08.02.2006 tarvitas Mahtra 1 maja juures kinni peetud isik ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, panes sellega toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15.1 ettenähtud väärteo, Kiirmenetluse otsusega 2315, 06, 001706 tuvastati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumine 23.02.2006.a. Mahtra 1 maja juures viibinud isiku poolt. Kohtule on esitatud ka kriminaalasja nr 06230100291 dokumente, millest nähtub , et 13.02.2006.a. toimus jalakäijate tunnelis Mahtra tänaval pruunikat-rohelist värvi taimse puruga minigrip-kilekoti müük ning müüjalt avastati veel 25 sellist kotikest ja sularaha 3857 krooni. Vajab märkimist, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kõnealune jalakäijate tunnel, mida selle sihtotstarbel ei kasutata, asub vahetult Mustakivi keskuse, mille aadressiks on Mahtra 1, kõrval. Esitatud viiest väärteomaterjalist ning alustatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et väärteo toimepannud isikud või kuriteo toimepanemises kahtlustatavad on kinni peetud kas Mahtra 1 asuvas jalakäijate tunnelis või selle vahetus ümbruses. Kohtule esitatud väljavõtted Ida Politseiosakonna noorsoopolitsei kontrollaktidest on koostatud Mahtra 1 juures asuvas jalakäijate tunnelis asuvas arvutisalongis viibivate alaealiste kohta . Asja arutamisel on kohtule esitatud nimekiri isikute nimede ja sünniaegadega. Viidatud nimekirjad kinnitavad , et arvutisalongis viibivad tihtipeale noored, kes eelistavad koolikohustuse täitmisele muud ajaviidet, seega võib olla tegemist alaealistega, kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et neid võidakse kallutada alkoholi või narkootikumide tarbimisele. 3 Esitatud väärteomaterjalid ning kriminaalasja materjal, noorsoopolitsei kontrollaktide väljavõtted kinnitavad kohtu hinnangul esildises toodud järeldust Mahtra 1 kõrval asuva jalakäijate tunnelis asuva arvutiklubi ja selle vahetu ümbruse problemaatilisusest. 10.Kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna Mahtra tänava piirkonna konstaabli A.K.i, samuti kõnealuses maa-aluses tunnelis müügiboksi rentiva J. J., OÜ X arvutisaalis külastajaid teenindanud S. J., kes väidetavalt töötas arvutiklubis selle omaniku abistamiseks, samuti I. K., kes abistas arvutiklubi omanikku õhtuti. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et A.K. oli korduvalt käinud olukorda kontrollimas maa-aluse tunneli arvutiklubis ja noorte kogunemiskohas trepil, mis asub arvutiklubi ukse ees. S. Je. kinnitab A.K.i ütlusi selle kohta, et A.K. politseiametnikuna palus S.J. korra tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks politseid teavitada kas narkojoobes oleku kahtlust äratavatest isikutest või tegevusest, mille puhul on võimalik kahtlustada narkootikumide müüki, samuti noorte kogunemistest trepil, et politsei saaks tulla kohale vajalikul ajal ning seeläbi tagada piirkonnas korda. Samuti kinnitas S.J., et ta edastas politsei informatsiooni, mille kohaselt arvutiklubi saalis tegeleti narkootikumidega ning palve aktiivseks koostööks M. K.le, mis lükkab ümber viimatinimetatu väite, et ta ei tea politsei tähelepanust kõnealusele kohale seoses narkootikumidega kaubitsemisele või ettepanekust aktiivsele koostööle midagi. Kaebuse esitaja väide, et temal administraatorit ei ole ning tunnistaja kinnitus, et ta ei ole arvutiklubis tööl, vaid käib seal igapäevaselt abistamas, ei tähenda, et A.K. ei ole arvutiklubi probleemidest teavitanud. Kui arvutiklubi peab võimalikuks oma tööd korraldada nii, et kuude kaupa viibib klubis ainukese kliente teenindava isikuna kohal väidetavalt tasuta äriühingut abistav isik,samuti on õhtuti aastate vältel arvutiklubis kohapeal viibivaks isikuks äriühingu juhatuse liikme isiklik tuttav, kes samuti väidetavalt abistab tasuta, siis puudub juhatuse liikmel alus väita, et informatsioon on edastatud äriühinguga puutumust mitteomavale isikule. Informatsiooni olukorra kohta saab politseile edastada kohapeal viibiv isik, kelleks oli S.J.. Ka on tunnistaja ise kinnitanud , et ta edastas A.K.i informatsiooni problemaatilisest olukorrast ja palve teavitada politseid kogunemistest ja võimalikest narkootikumide tarvitamisest või narkootikumide ostust-müügist äriühingu juhatuse liikmele. Tunnistaja ütluste kohaselt nad koguni arutasid M.K., et midagi ette võtta. Tunnistaja I.K. väide, mille kohaselt ei ole tema kordagi politseid näinud, ei lükka ümber tunnistajate A.K.i ,S.J. ning J.J. ütlusi, pealegi viibis I.K. kohal vaid väidetavalt õhtutundidel.J.J., kes rendib tunnelis kauplemisboksi, on kinnitanud, et ta nägi tööl olles sageli tunnelis politseid, kes tavaliselt läks kohe tunneli lõppu, s.o.arvutiklubi juurde. S. J. kinnitusel”oli olukordi, kus politsei käis noori kontrollimas”. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate ütlused, et nimelt arvutiklubi tõmbas noori kogunema arvutiklubi juures olevale trepile. Kohus märgib, et kõnealust tunnelit selle sihtotstarbelisel eesmärgil ei kasutata, tunneli see ots, kus asub arvutiklubi ning noorte kogunemiskoht, avaneb suhteliselt eraldatud kohas autoparkla küljel, tunneli teine ots asub Mahtra 1 Mustakivi keskuse juures. Tänava, s.o.Laagna tee ületamiseks on liikluskorraldusvahenditega tähistatud jalakäijate ülekäigurada ning tunnelisse tulevad vaid isikud, kes soovivad külastada seal asuvaid müügibokse või arvutiklubi. Sealjuures tunnistaja J.J. on seletanud, et “võimalik, et mõned ei läinud tunnelisse just sellepärast, et seal oli selline olukord” ning on kinnitanud, et viiel korral kutsuti politsei ning vahel kutsusid politsei vanemad laste pärast, kes olid arvutiklubis. Kuigi tunnistajad S.J. ja I.K. kinnitasid, et nemad ei näinud saalis narkootikumide tarvitamist, ilmneb nende ütlustest ometi, et sellest, mis toimus sealsamas treppidel, mida arvutiklubi saalist eraldas klaassein, nad ei huvitunud. Seda, milline oli arvutiklubi vahetus läheduses ja arvutiklubis olukord, annab muu hulgas edasi tunnistaja S.J. ütlus, mille kohaselt alkoholiga saali ei lubatud, ”kas jõid enne pudeli tühjaks või jäeti pudel kappi. Väga purjus isikuid saali ei lubatud”. Seda, et otse arvutiklubi ukse all ehk teisisõnu 4 arvutiklubi saali tunnelist eraldava klaaseina taga asus populaarne kogunemiskoht, kus tunnistajate ütlustest nähtuvalt lisaks suitsetamisele tarvitati ka alkoholi, kinnitasid lisaks A.K.ile ja S.J.le ka teised asjas ütlusi andnud tunnistajad. Asjaolu, et S.J. väitel ei ole ta pädev ütlema, kas isik on narkojoobes või mitte, kinnitab samuti, et arvutiklubis viibisid joobes isikud. Puudub alus kahelda A.K.i ütlustes narkodiileri tabamises tunnelist arvutiklubi lähedalt, mida kinnitab esitatud kriminaalasja materjal, samuti on leidnud kinnitust esildises toodud väide narkomaanide kogunemisest tunneli juures, kus lisaohtu tekitab nimelt asjaolu, et samas kogunevad kontrollimatult aega veetma alkoholi tarbivad noored, kelle puhul on oht asuda tarvitama narkootikume. Tunnistajad S.J. ja I.K. räägivad lastest ning samas märgivad, et kui “pudel oli avamata, siis pandi need kappi”. Kuigi tunnistajad, kes teenindavad klubis selle omaniku abistamise korras, on kohtule kinnitanud, et nende kohal olles midagi ei toimunud ja on tagatud kord, järeldub tunnistajate ütlustest siiski, et maa-aluse tunneli arvutiklubi ukse juures oleval trepil on kogunemiskoht ning seal tarbitakse alkoholi ja suitsetatakse. Kaebuse esitaja ütlustest, et administraator ei ole valvuriks, nähtub, et kaebuse esitaja sisuliselt end vastutavaks toimuva eest ei pea ning kuigi väljaspool arvutiklubi toimuva eest klubi vastutust ei kanna, ei ole klubi kordagi politseid teavitanud kohaletuleku vajadusest ning nad ei ole tunnistajate S.J. ja I.K. ütlustest järelduvalt ka selle vastu, mis toimub, huvi tundnud. Samas on dokumentaalsete tõenditega ja A.K.i ütlustega leidnud kinnitust, et tegemist on problemaatilise kohaga ning arvutiklubi on selle keskmeks. Puudub alus kahelda piirkonna konstaabli ütlustes, kellel olemasolev informatsioon rajaneb osaliselt suuliselt saadud teabele ning on leidnud kinnitust narkootiliste ainete levitajate kinnipidamisel ning narkootikume tavitavate isikute kinnipidamisel. Asjaolu, et kohtule esitati esildises märgitud 16-st väärteoasjast viie materjalid, ei tähenda, et rikkumisi rohkem ei olnud. Vastustaja esindaja seletusel esitati kohtule tõendina valikuliselt need väärteoasjade materjalid, kus narkootikumide tarvitajad olid kinni peetud vahetult tunneli juures. Tunnistaja J.J. on seletanud, et arvutiklubi töötamise ajal pidas ta ka ise kinni narkomaane ja oli probleeme vargustega, ent pärast arvutiklubi sulgemist on kaubandustegevusega tegelevatel isikutel tunnelis rahulik ning sinna on julgem minna. 11.Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna esildis Lasnamäe Linnaosa Valitsusele oli tingitud tõendamist leidnud faktilistele asjaoludele rajanevast järeldusest, et maa-aluses tunnelis, avalikkuse pilgu eest varjatud kõrvalises kohas asuv arvutiklubi on muutunud kuritegevust soodustavaks kohaks. Puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et nimelt arvutiklubis toimub narkootiliste ainete levitamine , kuid varvutiklubi on noorte kogunemist tingivaks teguriks ja loob soodsa pinna narkootliste ainete levitamisele ning kasutamisele, mis omakorda toob kaasa tänavakuritegude toimepanemise. Kõnealuses piirkonnas narkootiliste ainete levitamise ja kasutamise kui ühiskonna julgeoleku reaalse ohu kohta on lisaks ütlustele esitatud dokumentaalsed tõendid. On tõsi, et Mahtra 1 asuvas Mustakivi keskuses on mitmeid ettevõtteid, ent lisaks tunnistaja A.K.i ütlustele narkootikumide kaubitsejate tabamisest nimelt arvutiklubi juurest tunnelist on põhjendatud politsei kahtlused, et sellist tegevust soodustab ennekõike paljude noorte kontrollimatu ja suhteliselt varjatud kogunemiskoht, mitte aga avalikkuse pilgule avatud kaubandus- jm ettevõtted ( Hansapanga kontor, apteek, kalakauplus). On vähe tõenäoline, et narkootikumide levitajad või tarbijad eelistavad varjatud , omaette asuvatele kohtadele nagu tunnel, kus samal ajal on pidevalt palju potentsiaalseid tarbijaid, kohti, kus on suuremad võimalused tähelepanu äratamiseks, kus on kohapeal turvateenistus, palju kõrvaliste isikute pilke jm riski suurendavaid tegureid. Kohtule esitatud faktilised asjaolud kinnitavad, et tunnelis või selle vahetus läheduses on kinni peetud narkodiilereid, narkootikume tarvitanud isikuid, ent selliste isikute koguhulk, keda võeti vastutusele narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, on kordi suurem. 5 Kõnealuses esildises on leitud, et arvutiklubi tegevus praegusel kujul tuleb lõpetada. Kohus nõustub Põhja Politseiprefektuuriga selles, et eespooltoodud asjaolud soodustavad kriminogeense olukorra halvenemist kõnealuses piirkonnas ja Lasnamäel tervikuna. Kuna esildise eesmärgiks oli linnaosavalitsuse informeerimine meetmete võtmiseks avalike huvide kaitsel, siis asjaolu, et kinnitust ei ole leidnud esildises märgitu nagu levitataks narkootilisi aineid otseselt arvutiklubis,mida temale teadaoleva informatsiooni alusel väitis tunnistaja A.K., ei tingi osundatu esildise õigusvastaseks tunnistamist. Tõendatud on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise faktid ning tõendatud on ka arvutiklubi puutumus kriminogeense olukorra halvenemisega Mahtra ja Kivila tänavate piirkonnas. 12.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et Lasnamäe Linnaosa vanem oli pädev vaidlustatud korralduse vastuvõtmiseks. Majandustegevuse registri seaduse § 24 lg 1 kohaselt teeb haldusorgan registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande viie tööpäeva jooksul viidatud sättes loetletud asjaolude ilmnemisel. Käsitletava lõike punkt 7 näeb registrikande kustutamise alusena ette muud seadusega sätestatud juhud. Kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3 kohaselt võib lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule valla-või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Eespooltoodud sättest tuleneb, et huvide kahjustamine ei pea olema juba aset leidnud, kuid peab olema tõenäoline oht huvide kahjustamiseks. Kohtu hinnangul on politseiprefektuuri esildises põhjendatult leitud, et maa-aluses tunnelis, mis on eemal avalikkuse pilgu alt, asuva arvutiklubi ning selle juurde kujunenud noorte kogunemiskoht on problemaatilised seoses samas või selle koha vahetus läheduses tuvastatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise juhtudega ning see soodustab kuritegevuse arengut piirkonnas. Tunneli vahetus läheduses elevate või viibivate isikute huve kahjustab vaieldamatult piirkonna turvalisuse taseme alanemine, mis on tingitud tunneli ümbruses liikuvatest narkomaanidest, kelle puhul on põhjendatud eeldada tänavakuritegude toimepanekut.
5. Nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutused ja organid on loodud avalikes huvides, seega oma seisundist tulenevalt on neil kohustus võtta tarvitusele meetmed teiste isikute kaitseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.KOKS § 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üheks põhimtteks igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas. Põhiseaduse preambula kohaselt on Eesti riik kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Seega Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna esildise saamisel, millega politseiasutus informeeris kohalikku omavalitsust kujunenud ohust elanike ja seal piirkonnas viibivate isikute turvalisusele ja julgeolekule, tuli kohalikul omavalitsusel kaaluda, milliseid meetmeid rakendada. Kohus nõustub linnaosa valitsusega selles, et kaaludes äriühingu erahuvide ja avalike huvide, milleks on avaliku korra ja turvalisuse tagamine vahel, on põhjendatult eelistatud avalike huvide kaitset . Samuti leiab kohus, et linnaosavalitsusel puudusid leebemad võimalused olukorra lahendamiseks, sest nimelt teenuse müügi tegevuskoht oli käesoleval juhul selleks faktoriks, mis soodustas ohu teket avalikule korrale. Vaieldamatult ei saa jätta tähelepanuta ka äriühingu enda suhtumist probleemi. Kohalikul omavalitsusel lasub vastutus avaliku korra tagamisel ning sel eesmärgil ettevõtja tegevuse piiramiseks kasutatavad meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed.
6. Linnaosa valitsuse poolt läbi viidud menetlus oli haldusmenetluseks, millele tulenevalt nii majandustegevuse registri seadusest kui ka kaubandustegevuse registrite seadusest 6 kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades nimetatud seadustest tulenevaid erisusi. HMS-st ( § 35 lg 2 ) tulenevalt on haldusorganil kohustus teavitada alanud menetlusest selle osalisi. Äriühingut menetlusest ei teavitatud ning temale ei antud ka võimalust selgituste andmiseks või muul viisil menetluses osalemiseks. Puuduvad mõistlikud põhjused ja alused, mis õigustaksid teavitamiskohustuse täitmata jätmist. Ehkki Lasnamäe Linnaosa Valitsus on väitnud kiirelt tegutsemise vajadust, ei olnud kohtu hinnangul tegemist siiski niivõrd kriitilise olukorraga, kus toimingu tegemisega viivitus seadnuks ohtu inimeste elu, tervise või vara sellisel määral, mis õigustaks põhiseadusliku menetlusõiguse piiramist. 15.Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on tagada sisuliselt õige haldusakti andmine . HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et menetlusnormide rikkumine käesoleval juhul kaalutlusotsuse sisule mõju ei avaldanud. Politseiprefektuur oli tuvastanud faktilised asjaolud seoses arvutiklubi ja selle vahetu läheduse noorte kogunemiskohaks muutumisega ja narkootikumide tarbimise ning levitamisega . Asjas on tuvastatud, et arvutiklubi ei tundnud huvi ja ei näinud ühelgi korral vajadust politsei väljakutsumiseks, ajal kui samas tunnelis asuva müügiboksi omanik oli väidetavalt viiel korral kutsunud politsei narkomaanidele ning tegelikkuses oli pandud lähikonnas toime hulgaliselt väärtegusid. Kuna linnaosavalitsus otsustas mitte äriühingu rikkumise tõttu registreeringu kustutamise, vaid äriühingu tegevuskohast tingituna esildises kirjeldatud olukorra põhjal, ei saanudki äriühingult eeldada politsei andmete ümberlükkamist. Oü-l X on olnud kohtumenetluses võimalik oma vastuväited ja tõendid esitada, seega on ta saanud ärakuulamisõiguse realiseerida kohtumenetluses, kus kohus on kontrollinud vaidlustatud esildise ja korralduse sisulist õiguspärasust. Seetõttu ei pea kohus korralduse tühistamisnõude rahuldamist põhjendatuks. 16.HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustajad ei ole menetluskulude nõuet kohtule esitanud, seega jäävad iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Lea Kuuse kohtunik 7