lg 2 p 3 alusel riigihange „Alkoholi maksumärkide trükkimine“, viitenumber 023606, kehtetuks. MTA lähtus käskkirja kohaselt sellest, et tulenevalt alkoholi maksumärkide kõrgest turvalisuse tasemest, maksumärgi kujunduse kinnitamisest, maksumärkide trükkimise tehnoloogiast ning maksumärkide MTA-le kättetoimetamiseks kuluvast ajast vajavad pakkujad maksumärkide trükkimiseks ja tarnimise protsessi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks orienteeruvalt 3 kuud.Seega eduka pakkujaga ei ole võimalik hankelepingu sõlmimisel täita pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi, mille kohaselt edukas pakkuja tarnib esimese tellimuse alusel maksumärgid hiljemalt 1.juuniks 2006.a. Maksu- ja Tolliamet teatas 03.04.2006 kirjaga vastuseks X AS-i pöördumisele, et seoses riigihanke kehtetuks tunnistamisega puudub hetkel vajadus täiendavalt kontrollida pakkuja vastavust pakkumise kutse dokumentides sätestatud tingimustele. 11.04.2006 esitas X AS vaidlustuse Riigihangete Ametile MTA 30.03.2006.a. käskkirja nr 176-P tühistamiseks. 12.04.2006.a. otsusega nr 58-06/023606 jättis RHA vaidlustuse läbi vaatamata, leides, et see ei ole esitatud
13.04.2006.as. esitas X AS MTA-le taotluse 30.03.2006.a. käskkirja tühistamiseks, hankemenetluse lõpuleviimiseks ja selgitas seisukohta, miks De La Rue International Ltd tuleb hankemenetlusest kõrvaldada ja X AS tunnistada parimaks pakkujaks, kellega sõlmida hankeleping. Samas esitas X AS teabenõude MTA-le, taotluse avaldaja koheseks teavitamiseks uuest hankemenetlusest alkoholi maksumärkide trükkimiseks. 20.04.2006.a. teatas MTA vastuseks teabenõudele, et MTA ei ole alustanud ega kavatse alustada alkoholi maksumärkide trükkimiseks
§-des 55-57 sätestatud pakkumismenetlusi. MTA on otsustanud kasutada
X AS esitas kaebuse halduskohtusse. KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED Vaidlustatud käskkirjaga nr 176-p tunnistas MTA riigihanke kehtetuks. Ehkki MTA ei ole käskkirjas märkinud PKD punkti, mille tingimusi ei ole enam tähtaegselt võimalik täita, on kaebuse esitaja veendunud, et MTA lähtub PKD lisa 2 p.4.1.1., mille kohaselt töövõtja kohustub tarnima esimese tellimuse alusel maksumärgid hiljemalt 01.juuniks 2006.a. Kaebuse väitel on käskkirja põhjendused ja järeldused ebaõiged ja täielikult vastuolus hanke PKD-ga. Pakkumist esitades ja riigihankes osaledes aktsepteeris X AS ja pidid seda tegema ka teised pakkujad, et hanke läbiviimiseks võib pakkumiste avamisest kuluda 90 päeva. PKD punktide 2.5 ja 3.1 kohaselt kuulusid pakkumised avamisele 23.01.2006 ja p.2.12 järgi pidi pakkumine olema jõus 90 päeva pärast pakkumiste esitamist. PKD p.5.4.1.10 kohaselt oli 2 pakkumise vastavaks tunnistamise üheks tingimuseks, et pakkuja on võimeline tarnima esimese tellimuse alusel maksumärke hiljemalt 1.juuniks 2006a. Seega viidatud punktide koosmõjus oli PKD tingimuseks, et ka juhul, kui leping eduka pakkujaga sõlmitakse pakkumismenetluse 90.-dal päeval on pakkuja suuteline tarnima esimese partii maksumärke hiljemalt 01.juuniks 2006, s.o.vähem kui 40 päeva jooksul. Seega ostja väide 3-kuulisest vajalikust ajast on ebaõige ja vastuolus ostja enda poolt koostatud PKD-ga. Samuti leiab kaebaja, et kuigi ostja on märkinud käskkirjas, et otsustust on igakülgselt kaalutud, ei ole tegelikkuses ostja võtnud arvesse PKD tingimusi .Kui olulised asjaolud on jäetud tähelepanuta, ei ole toimuv kaalumine täielik ja on õigusvastane. Neil põhjendustel on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja kaebuse esitaja taotleb käskkirja tühistamist. Kaebuse kohaselt rikub käskkiri kaebuse esitaja õigust õiglases konkurentsis osaleda riigihankes, samuti rikub see kaebaja kui parima pakkuja õigust sõlmida hankeleping. Ka leiab kaebaja, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine rikub kaebaja varalisi õigusi, sealhulgas õigust vabale ettevõtlusele ja õigust teenida ettevõtluse kaudu tulu. Teiseks leiab ostja, et õigusvastane on MTA tegevus X AS 15.03.2006.a. avalduse läbi vaatamata jätmisel ja hankemenetluse läbiviimisega põhjendamatult viivitamises. 15.03.2006.a. kirjaga tegi X AS Maksu- ja Tolliametile ettepaneku kontrollida, kas pakutud hologrammiga maksumärgi valmistajaks on hankes kvalifitseeritud ja vastavaks tunnistatud De La Rue International Limited, kuna internetis leiduva teabe kohaselt De La Rue kontserni kuuluva äriühingu De La Rue Holographics Ltd nimi viitab hologrammide valmistamisele. MTA ei pidanud kirjas tõstatatud küsimuse kontrolilmist vajalikuks, sest tühistas 30.03.2006 hankemenetluse. Kaebuse esitaja leiab, et uurimispõhimõtte kohaselt peab hankemenetluses ostja välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud ning tuleb järgida kiire ja efektiivse menetluse põhimõtet. Pärast RHA 09.03.2006 otsust ei ole MTA teinud käskkirjade tühistamiseks mingeid toiminguid, venitades põhjendamatult hankemenetluse läbiviimisega. MTA rikkus hankemenetlusele omaseid uurimispõhimõtet ja efektiivse menetluse põhimõtet, jättes välja selgitamata, kas esinevad asjaolud, mille puhul tulnuks
LaRue International Ltd menetlusest kõrvaldada. Menetluse mitteläbiviimine perioodil 09.03-30.03.06 on õigusvastane. Kaebuse esitaja väitel rikub ostja õigusvastane tegevus kaebuse esitaja õigusi, sest selle tulemusel on kaebuse esitaja sisuliselt kaotanud võimaluse osutuda edukaks pakkujaks ja sõlmida hankeleping. DeLaRue International Ltd pakkumise kontrollimisel oleks suure tõenäosusega nimetatud pakkuja kõrvaldatud pakkumiselt ja kaebaja oleks jäänud menetlusse ainukese pakkujana. Seega oleks edukaks osutunud kaebuse esitaja pakkumine ja hankeleping oleks sõlmitud kaebuse esitajaga. Kaebuse esitaja on kaotanud võimaluse hankelepingu sõlmimiseks tulenevalt MTA teegevusetusest kaebaja 15.03.06 kirja läbivaatamisel ja hankes olulise asjaolu tuvastamata jätmisest, samuti seoses hanke põhjendamatu venitamisega. Õiguspärase toimimise korral oleks MTA pidanud sõlmima hankelepingu kaebuse esitajaga. Kaebuse esitaja on kandnud hanke ettevalmistamiseks tehtud otseste kulude näol kahju, samuti kannab ta kahju saamata jääva tuluna.Tuvastamiskaebuse kaudu soovib kaebuse esitaja luua võimalust kahjunõude edaspidiseks esitamiseks. Kolmandaks taotleb kaebuse esitaja kohtult , et kohus tuvastaks MTA poolt vastu võetud otsustuse, osta maksumärgid
lg 1 p 1 alusel õigusvastasus ja teha vastustajale ettekirjutus, millega kohustada vastustajat andma maksumärkide ostmiseks haldusakt riigihanke läbiviimiseks.Viidatud sättele on osundanud MTA vastuses teabenõudele, teatades, et on otsustanud kasutada maksumärkide trükkimiseks
Kaebuse esitaja leiab, et kõigil kolmel viidatud sättes loetletud võimalikul juhul on riigihanketa maksumärkide ostmine õigusvastane.Maksumärkide ostmine ei ole seotud riigi julgeoleku tagamisega. Maksumärkide ost ei ole seotud eriliste turvalisusnõuete täitmisega vastavalt 3 kehtivatele õigusaktidele. AKTS ja teistes seadustes puuduvad turvalisusnõuded alkoholi maksumärkidele, ka ei ole sellised nõuded kehtestatud rahandusministri määrusega. Maksumärkide ost ei ole seotud riigisaladusega. Maksumärkide ostu riigisaladuse seadus ei reguleeri. Kaebuse esitaja taotleb MTA toimingu, mis seisneb otsustuses osta alkoholi maksumärgid
lg 1 p 1 alusel riigihanget korraldamata, õigusvastaseks tunnistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist anda haldusakt maksumärkide ostmiseks riigihanke läbiviimiseks. Kohtuistungil kaebuse esitaja täiendas taotlust, paludes kohustada MTA-t viia läbi riigihange või kohustada asja uuesti läbi vaatama. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. MTA leiab, et pärast RHA 09.03.2006.a. otsust ja X AS järelpärimist tekkinud olukorras oli MTA-l õigus pakkumismenetlus kehtetuks tunnistada. Pakkumiste hindamisel jagunesid väärtuspunktid : Applied Optical Tehnologies 80,03 punkti. De La Rue International Limited 79,86 punkti ning ühispakkumise teinud X AS ja Hologram Company Rako GmbH 41,90 punkti ning edukaks tunnistati käskkirjaga nr 77-p Applied Optical Tehnologies pakkumine. 09.03.2006.a. otsusega rahuldas RHA X AS ja Hologram Company Rako GmbH vaidlustuse, leides, et pakkujaks on Applied Optical Tehnologies, kuid trükkimisteenuse detailne kirjeldus kuulub firmale OpSec Security Limited, kes on Applied Optical Tehnologies tütarettevõtteks ja kelle 100%-line omanik on Applied Optical Tehnologies. Seejärel tegi X AS 15.03.2006 ettepaneku kontrollida, kas De La Rue International Ltd on pakutud hologrammiga maksumärgi valmistajaks. Seega oli tekkinud olukord, kus MTA-l tuli uuesti alustada pakkumismenetluse toimingute läbiviimisega. Sealjuures pakkujate kvalifitseerimiseks tuli nõuda täiendavaid dokumente ja neid sisuliselt hinnata. Olukorda oleks raskendanud RHA 09.03.2006.a. otsuses väljendatud seisukoht, sest MTA oli veendunud Euroopa Liidu direktiivi 2004/18/EEC õiguspärases rakendamises.Oli tõenäoline, et De La Rue International Ltd kvalifitseerimata jätmisel oleks nende poolt esitatud vaidlustus direktiivi kohaldamise kohta. MTA võttis valikudiskretsiooni tulemusel vastu otsuse, et hankemenetlus tuleb lõpetada, sest selle edasise jätkamisega ei ole võimalik tagada pakkumismenetluse eesmärgi saavutamine. Vaidlustatud käskkirja nr 176-P resolutiivosast nähtuvalt tunnistas MTA riigihanke kehtetuks viitega
Otsus võeti vastu pärast mitmeid nõupidamisi, kus igakülgselt hinnati kõiki asjaolusid ja arvestati olukrra tõsidusega. Määravaks oli otsuse tegemisel asjaolu, et MTA-l lasus ainuvastutus maksumärkide olemasolu tagamises 01.07.2006.a., mis lõppastmes oli seotud riigieelarvesse aktsiisi laekumisega. Maksumärkide olemasolu tuli tagada juba 01.06.2006.a. Eelnevalt olid pakkujad väitnud, et neil kulub vähemalt 3 kuud, mistõttu tuli arvestada ajaga, mis kulub edukal pakkujal eeltöödeks. De La Rue International Limited kvalifitseerimiseks vajalike ja tema poolt esitatud pakkumise dokumentide täiendav sisuline ja põhjalik kontroll oleks olnud liialt ajamahukas. Samuti oli MTA-l informatsioon, et Applied Optical Tehnologies esitab RHA 09.03.06 otsusele kaebuse, kus taotleb ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tõenäoline oli, et hankemenetluse käigus esitatakse uusi vaidlustusi MTA kvalifitseerimise ja/või vastavaks tunnistamise otsuste peale. Kohtuvaidlused ja võimaliku esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks võimaldanud saavutada hankemenetluses püstitatud eesmärki. Riigihangete seadus ei sätesta täpselt, millistel asjaoludel on ostjal õigus pakkumismenetlus lõpetada kehtetuks tunnistamisega. Kindlasti on ostjal õigus pakkumismenetlus kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et pakkumismenetluse jätkumisel saaks kahjustada riigihanke eesmärk 4 ja jääks täitmata riigi ees seisvad ülesanded.
-st ei tulene, et seaduse normid kohustavad ebamõistlikel põhjustel menetlust jätkama ka siis, kui on ilmne, et riigihanke eesmärki ei saavutata ja see toob kaasa suuri kahjusid. Ostja peab järgima ka säästlikkuse ja ratsionaalsuse põhimõtteid. MTA oli pädev hankemenetlust kehtetuks tunnistama ja selleks oli mõjuv põhjus. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnstamine ei riivanud kaebuse esitaja ja Hologram Company Rako GmbH hankelepingu sõlmimist või sõlmimata jäämist.Juhul, kui ka DeLaRue International Ltd oleks täiendava kontrolli tulemusel osutunud mittekvalifitseerituks või tema pakkumise mittevastavaks, ei oleks MTA saanud sõlmida hankelepingut kaebuse esitaja ja Hologram Company Rako GmbH –ga ennekõike nende poolt pakutud kõrge hinna tõttu, mis oleks ületanud riigihanke eeldatavat maksumust 4 miljonit krooni, kaebuse esitaja ja Hologram Company Rako GmbH pakkumise maksumus 2006.a. ca 5,2 miljonit krooni. PKD p.2.13.2 kohaselt on ostjal õigus lükata tagasi kõik pakkumised, kui soodsaim pakkumine on majanduslikult vastuvõetamatu. MTA otsustas, et kuigi pakkumise tagasilükkamine oleks olnud võimalik ka pärast nende võimalikku edukaks tunnistamist, ei olnud hankemenetluse jätkamine põhjendatud. MTA arvestas siinkohal ennekõike võimalike vaidlustuste läbivaatamise tähtaegadega. Kõnealuses riigihankes ei ole ostja teinud kehtivat eduka pakkumise otsust. Käskkirja tühistamine ei võimaldaks kaebuse esitajal saavutada oma õiguste kaitset hankelepingu sõlmimisega. Antud pakkumismenetluses lõppes pakkumiste jõusoleku tähtaeg 24.04.2006.a. Ostja ei taotlenud pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamist. Pakkumine ja pakkumise tagatis peavad seaduse kohaselt olema hankelepingu sõlmimise momendil jõus. Hankelepingu sõlmimine käesoleval ajal võimalik ei ole, mistõttu ka käskkirja tühistamise järel ei saaks tekkida olukorda, kus MTA-l tuleks pakkumismenetlust jätkata. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 11.1 kohaselt on maksumärk aktsiiskaubale või selle müügipakendile kinnitatav eriliste turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. Seega alkoholi maksumärgi kui eriliste turvalisusnõuetele vastava kauba ostmisel ei pea MTA järgima
sätestatud korda, mistõttu puudub ka alus MTA vastava toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Põhjendamatu on kaebuse nõue teha ettekirjutus MTA-le anda haldusakt riigihanke läbiviimiseks. Pakkumismenetluse alustamine ja andmine ei ole seatud sõltuvusse haldusakti andmisega. Kohus ei saa otsustada pakkumismenetluse korraldamist MTA asemel. MTA on maksumärgid soetanud läbi
Kohus ei saa kohustada MTA-t läbi viima riigihanget maksumärkide soetamiseks 2006-2007.a., kui MTA-l puudub rahaline kate. MTA leidis, et kaebuse esitaja 15.03.2006.a. kirjas sisalduv informatsioon oli piisavalt oluline, et seda kontrollida, kuid eespooltoodud asjaolusid silmas pidades puudusid MTA arvates võimalused selle kontrollimiseks. MTA tegi kvalifitseerimise otsuse 08.02.2006, s.o. ajal, kui Euroopa Liidu riigihangete direktiiv 2004/18/EEC oli jõustunud. Direktiiv käsitleb pakkuja mõistet laiemalt kui Eesti Vabariigi riigihangete seadus, laiemat käsitlust toetab ka konkurentsiseadus( § 2 lg 3 ). MTA ei pidanud eesmärgipäraseks ja võimalikuks, arvestades ajakriitilisust ja pakkumismenetluse eesmärki ning kohtuvaidluste pikka aega RHA 09.03.2006.a. otsuse vaidlustamist. RHA ja X AS kirja ning pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise vaheline 2,5 nädalane aeg kuluski MTA-l nõupidamistele ja aruteludele,mitte ei olnud tegemist põhjendamatu viivitusega. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine enne 30.03.2006 ei oleks kaebuse esitaja õiguslikus olukorras midagi muutnud. KOHTU PÕHJENDUSED 5 1.
lg 2 p 3 sätestab pakkumismenetluse lõppemise alused ning nendeks on : hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi võitja väljaselgitamine ( p 1), kõikide pakkumiste tagasilükkamine ( p 2), pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine ( p 3), pakkumiste või pakkumismenetluses osalemise taotluste mitteesitamine ( p4) ning pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine ja hankelepingu sõlmimata jätmine pakkujast sõltuvatel põhjustel ( p 5). Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks on järgmised faktilised asjaolud: riigihanke eesmärgiks on, et edukas pakkuja tarnib esimese tellimise alusel maksumärgid Maksu- ja Tolliametile hiljemalt 01.juuniks 2006.a. Esimese tellimuse kogus on orienteeruvalt 20 miljonit maksumärki. Tulenevalt alkoholi maksumärkide kõrgest turvalisuse astmest, maksumärgi kujunduse kinnitamisest, maksumärkide trükkimise tehnoloogiast ( matriitside ettevalmistamine, trükkimine, numereerimine) ning maksumärkide Maksu- ja Tolliametile kohaletoimetamiseks kuluvast ajast, vajavad pakkujad maksumärkide trükkimise ja tarnimise protsessi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks orienteeruvalt 3 kuud. Neil asjaoludel jõudis MTA järeldusele, et käesoleval ajal ei ole enam võimalik riigihanke eesmärki täita ning ei ole võimalik eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustel. Samas
lg 2 kohaselt peavad hankelepingu tingimused vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ning lg 3 sätestab, et hankeleping, mis ei vasta lg-s 2 sätestatule, on tühine. Kohtu hinnangul ei tulene
viidatud sättest, et pakkumismenetlust ei ole võimalik kehtetuks tunnistada pakkumiste jõusoleku ajal. Pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumine on pakkumismenetluse lõppemise iseseisvaks aluseks. Ostjale õiguse andmine pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks on ostja kaalutlusotsustuseks, sest seadus ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on ostja õigustatud sellise otsustuse tegema.
lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärgiks ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. Riigihanke objektiks
Kuigi riigihangete teostamine peab toimuma vastavuses õigusaktidega kehtestatud nõuetele, on selle eesmärgiks siiski ostja vajaduste rahuldamine teatud asjade, teenuste jms. järele sellise hinnaga, kvaliteedis, hulgas ja ajal, mis vastab ostja soovidele Eespooltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul olla pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks ka olukorra kujunemine, mille puhul riigihanke eesmärgi saavutamine oleks küsitav. 2.Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt avaldati pakkumise kutse 30.11.2005.a. ning pakkumised kuulusid avamisele 23.01.2006.a. Tulenevalt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muudatuste jõustumisest alates 01.07.2006.a. ning töövõtulepingu projekti p.4.1.1 pidi pakkuja pakkuja tarnima esimese tellimuse alusel maksumärke hiljemalt 01.juuniks 2006.a. Puudub alus väita, et MTA oli pakkumismenetlusega alustanud liialt hilja ning et kavandatud tähtajaks 01.juuniks 2006 maksumärkide esimese partii saamine häireteta teostuva hankemenetluse korral reaalne ei oleks olnud. Pakkumismenetluse läbiviimise kavandamisel ei pidanud ostja ette nägema tõusetuvaid takistusi parima pakkuja kiireks väljaselgitamiseks ja temaga hankelepingu sõlmimiseks: vaidlustuste esitamist ja läbivaatamist Riigihangete Ametis, millisel ajal peatus pakkumismenetlus ning vaidlustuse läbivaatamise tulemusena tehtavatest otsustest tulenevaid võimalikke kohustusi toimingute uuesti sooritamiseks, märgukirju asjaolude kohta, mis võivad mõjutada juba tehtud otsustusi pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise kohta, samuti kohtumenetlusi koos nende käigus esitatavate taotlustega esialgse õiguskaitse kohta, mis muudavad küsitavaks ehk ebaselgeks pakkumismenetluse eesmärgipärase läbiviimise võimaluse vajalikuks tähtajaks, s.o.01.06.2006.a. Siinjuures tuli arvestada ka vajalike eeltööde teostamisele kuluva ajaga .Seetõttu on kohtu hinnangul ekslik väide, mille kohaselt ostjal puudus õigus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus pakkumiste jõusoleku tähtaeg ei olnud möödunud. Samuti ei saa pidada õigeks kaebuse väidet, mille 6 kohaselt kolmekuuline ettevalmistusaeg on põhjendamatu, kuna on vastuolus PKD-s sätestatud tingimustega. PKD tingimustes võis pakkuja arvestada kohtu hinnangul arvestada suuremate ( või korduvate) tõrgeteta menetlusega.
lg 1 kohaselt ei või pakkumiste jõusoleku tähtaeg olla pikem kui 90 päeva ning kõnealuse riigihanke PKD-s oli pakkumiste jõusoleku tähtajana märgitud seaduses lubatud maksimaalne tähtaeg. 3.Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt tunnistati pakkumised teinud äriühingute hulgast parimaks pakkumiseks Applied Optical Tehnologies pakkumine MTA 08.02.2006.a. käskkirjaga. Sellest järelduvalt oli MTA tegutsenud esitatud pakkumiste hulgast eduka pakkuja väljaselgitamiseks arvestusega, et eduka pakkujaga oleks võimalik sõlmida hankeleping ja saavutada riigihanke eesmärk , s.o. tagada maksumärkide olemasolu juba 01.juuniks 2006.a. 18.02.06.esitasid AS X ja Hologram Company Rako GmbH Riigihangete Ametile vaidlustuse pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja eduka pakkumise teinud pakkuja valimise otsuste peale. 09.03.2006.a. otsusega rahuldas RHA X AS ja Hologram Company Rako GmbH vaidlustuse, leides, et pakkujaks on Applied Optical Tehnologies, kuid trükkimisteenuse detailne kirjeldus kuulub firmale OpSec Security Limited, kes on Applied Optical Tehnologies tütarettevõtteks ja kelle 100%-line omanik on Applied Optical Tehnologies. Seejärel tegi X AS 15.03.2006 MTA-le ettepaneku kontrollida, kas De La Rue International Ltd on pakutud hologrammiga maksumärgi valmistajaks. MTA kirjalikust seletusest nähtuvalt ei pidanud MTA võimalikuks hankemenetluse jätkumist ilma, et oleks eelnevalt kontrollitud kaebuse esitaja 15.03.2006.a. kirjas sisalduvat informatsiooni, samal ajal hindas ja kaalus MTA eduka pakkuja väljaselgitamise ja temaga hankelepingu sõlmimise võimalusi PKD-s esitatud tingimustel. MTA on seletanud, et ülalkirjeldatud asjaoludel oli tekkinud olukord, kus MTA-l tuli uuesti alustada pakkumismenetluse toimingute läbiviimisega, sealjuures pakkujate kvalifitseerimiseks nõuda täiendavaid dokumente ja neid sisuliselt hinnata. De La Rue International Ltd kvalifitseerimise kohta otsustuse tegemiseks täiendava kontrolli teostamise ajamahukuse väidet kaebuse esitaja ümber lükanud ei ole. Vastustaja hinnangul oli tõenäoline, et De La Rue International Ltd kvalifitseerimata jätmisel oleks nende poolt esitatud vaidlustus direktiivi kohaldamise kohta. MTA on ka seletanud, et RHA 09.03.2006.a. otsuses väljendatud seisukohaga MTA ei nõustunud, sest oli veendunud Euroopa Liidu direktiivi 2004/18/EEC õiguspärases rakendamises. Samuti kaalus MTA RHA otsuse vaidlustamise võimalusi kohtus, ent arvestades vajadust tagada maksumärkide olemasolu 01.juuniks 2006 ei pidanud seda vaidlust otstarbekaks. Lisaks on MTA seletanud, et tal oli informatsioon Applied Optical Tehnologies poolt RHA 09.03.2006 otsuse peale kaebuse esitamise ja esialgse õiguskaitse taotlemise kavatsusest ( mida praktikas nimetatud äriühing ka tegi) . Kohtu hinnangul ei ole MTA X AS-I 15.03.2006.a. kirjas toodud kahtlustuste kontrollimata jätmisel käitunud õigusvastaselt, rikkudes hankemenetlusele omast uurimispõhimõtet, samuti efektiivse menetluse põhimõtet. Nagu kohus eespool on märkinud, pidas MTA kaebuse esitaja kirjas esitatud kahtlustusi niivõrd olulisteks, et nende kontrollimata jätmist ja hankemenetluse jätkamist võimalikuks ei pidanud. Kohtu hinnangul kaalus MTA kõiki asjaolusid , hindamaks eduka pakkuja väljaselgitamise ja hankelepingu sõlmimise võimalusi nii, et oleks tagatud 01.juuniks maksumärkide saamine. Nimelt menetluse efektiivsuse põhimõte oli see, millele tuginevalt MTA ajamahukat kontrolli ei alustanud. Olles hinnanud väljavaated hankelepingu sõlmimiseks äärmiselt ebakindlaks eespooltoodud asjaoludel ning otsustades seetõttu pakkumismenetluse kehtetuks tunnistada,sest MTA ei saanud olla kindel seadusemuudatuste ellurakendamise võimaluses pakkumismenetluse jätkamisel, ei pidanud MTA uurimisprintsiibi täitmiseks siiski asuma kontrollima pakkuja kohta esitatud kahtlustusi, sest see ei oleks olnud eesmärgipärane ning ei oleks vastanud ka menetluse efektiivsuse põhimõttele. 7 Tuleb nõustuda MTA-ga selles, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamisel on nimelt järgitud riigihanke läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Seetõttu ei ole rikutud kaebaja sellekohaseid subjektiivseid õigusi. Kohtu hinnangul asjaolu, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine otsustati pärast kaebuse esitaja poolt 15.03.2006.a. kirjas teise pakkuja kvalifitseerimise küsimuse tõstatamist 30.03.2006.a. käskkirjaga, ei mõjutanud kaebuse esitaja õigusi kõnealuses pakkumismenetluses. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks korrata eespool toodud asjaolusid, mida kaaluti enne otsustamist, kuid kohus leiab, et on kaalutud kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, otsustamaks, kas pakkumismenetluses tekkinud asjaolusid arvestades on otstarbekohane jätkata pakkumismenetlust . MTA-l oli vaieldamatult kohustus tagada seaduse rakendumine alates 01.07.2006.a. ning juba aset leidnud vaidlustused ja esitatud kahtlustus ning võimalikud esitatavad vaidlustused ja kohtukaebused olid kohtu hinnangul olulisteks asjaoludeks, millega tuli MTA-l lisaks maksumärkide trükkimisprotsessi ettevalmistamisele ja läbiviimisele kuluvale ajale arvestada. MTA-l puudus kindlus riigihanke edasiste tulemuste kohta. Pakkumismenetluse läbiviimine peab olema eesmärgipärane ning kui ostja on jõudnud veendumusele , et seatud eesmärki võimalik saavutada ei ole, oli ostjal ka õigus otsustada pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise üle. Kohus nõustub MTA-ga selles, et
sätteist ei tulene ostjale kohustust menetluse jätkamiseks igal juhul, olenemata riigihanke eesmärgi saavutamisest või kaasnevatest kahjudest. Käskkirjas on toodud põhjendused, miks MTA otsustas pakkumismenetluse kehtetuks tunnistada ning vaatamata kaebuse väidetele on kaebuse esitaja nendest põhjendustest ka aru saanud. Kohus leiab ülaltoodule tuginevalt, et MTA käskkiri on õiguspärane, kaalumisel on võetud arvesse asjakohaseid aspekte, arvesse on võetud tähtsust omavad asjaolud ning kaalutlus on olnud eesmärgipärane. 4.Kaebuse esitaja on lähtunud oma kaebuses sellest, et kui De La Rue International Limited oleks osutunud täiendava kontrollimise tulemusena mittekvalifitseerituks või tema pakkumine mittevastavaks, oleks kaebuse esitaja olnud ainukeseks pakkujaks ja seega olnuks tema pakkumine edukaks pakkumiseks ning kaebuse esitajal seeläbi õigus hankelepingu sõlmimisele. Pakkumise kutse dokumentidest nähtuvalt on pakkumise edukuse üle otsustamise kriteeriumiks majanduslikult kõige soodsam pakkumine. Samas on PKD p.2.13.2 kohaselt ostjal õigus tagasi lükata kõik pakkumised, kui soodsaim pakkumine on ostjale majanduslikult vastuvõetamatu. PKD II p.2.1 kohaselt on riigihanke orienteeruvaks mahuks 25 miljoni alkoholi maksumärgi trükkimine 2006.a. ja edaspidi 50 miljoni alkoholi maksumärgi trükkimine kalendriaasta jooksul. Maht võib muutuda aastas +/- 25%. MTA on kohtule esitatud kirjalikus seletuses selgitanud, et ka De La Rue International Limited pakkumisest kõrvaldamisel ning kaebuse esitaja riigihankemenetlusse ainukese pakkujana jäämisel oleks tema pakkumine olnud majanduslikult vastuvõetamatu. MTA 2006.a. eelarve kohaselt on kange alkoholi maksumärkide kuludeks planeeritud 4 miljonit krooni, kaebuse esitaja ja Hologram Company Rako GmbH pakkumisel oli hanke orienteeruvaks maksumuseks 2006.a. 5, 2 miljonit krooni. Kaebuse esitaja ei ole vastustaja väiteid hanke maksumuse kohta ümber lükanud. Eespooltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga kaebuse põhjendamatusest osas, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamisega on kaebuse esitajalt võetud võimalus hankelepingu sõlmimiseks. Kaebuse esitajal puudus õiguspärane ootus kõnealuse hankemenetluse tulemusena temaga hankelepingu sõlmimisele ainuüksi riigihanke eeldatavat maksumust ületava hinna tõttu. Samuti peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et riigihanke kehtetuks tunnistamise ajal ei olnud edukat pakkumist välja selgitatud. Seega kuigi ei ole välistatud, et teiste pakkujate pakkumiste mittevastavaks osutumisel või pakkujate mittekvalifitseerimisel oleks ka kaebuse esitaja pakkumine tunnistatud edukaks, ei tulene 8 PKD eespooltoodud sätetest kaebuse esitajale õigust nõuda temaga hankelepingu sõlmimist olukorras, kus kaebuse esitaja pakutud hind ületab maksumärkide kuludeks planeeritut tunduval määral. Riigihanke eesmärgiks on rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine , mistõttu maksumärkide kuludeks eelarves planeeritut tunduvalt ületava pakkumise maksumuse puhul ei saanud kaebuse esitajal tekkida õiguspärast ootust pakkumise edukaks tunnistamiseks ning hankelepingu sõlmimiseks . Seega ei saanud pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine ja MTA toimingud ka rikkuda kaebuse esitaja õigust osutuda edukaks pakkujaks ja sõlmida hankeleping. Kaebuse esitaja väitel tuleb jätta tähelepanuta vastustaja vastuväited seonduvalt kaebuse esitaja pakkumise hinnaga, sest vaidlustatud käskkirjas sellist kaalutlust toodud ei ole. Käskkirja vastuvõtmise ajaks ei olnud parimat pakkujat välja selgitatud ning MTA , kaaludes , kas kujunenud olukorras on otstarbekas ja eesmärgipärane menetluse jätkamine, ei pidanud esitama pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel hinnanguid seonduvalt kaebuse esitaja ja Hologram Company Rako GmbH kui ühe pakkuja pakkumisega. Seega nende asjaolude käskkirjas välja toomata jätmine ei tähenda käskkirja motiveerimatust. Seoses kaebuse esitaja põhjendatud huviga, milleks kaebuse kohaselt on võimaliku kahjunõude esitamine, leiab kohus, et kaebuse esitajal põhjendatud huvi puudub.Kohus on eelnevalt korduvalt rõhutanud, et kaebuse esitajat ei olnud tunnistatud parimaks pakkujaks ning MTA on esitanud põhjendused, miks kaebuse esitajaga ei oleks ka saanud hankelepingut sõlmida. Seega ei saa kaebuse esitajal olla kahjusid kui parima pakkumise teinud pakkujal, kes jäi ostja ebaseaduslike otsuste või toimingute tõttu parimaks tunnistamata või kellega jäi hankeleping sõlmimata. Kaebuse esitaja poolt tasutud tagatisraha on temale tagastatud. 5.Riigihangete seaduse § 4 lg 1 kohaselt ei ole
-s sätestatud korda ostja kohustatud rakendama riigihangete suhtes, mis on seotud riigi julgeoleku tagamise või eriliste turvalisusnõuete täitmisega vastavalt kehtivatele õigusaktidele või riigisaladuse seaduses sätestatud riigisaladusega. Kõnealuse riigihanke objektiks PKD II p.1.6. kohaselt oli alkoholi maksumärkide trükkimisteenuse ostmine koos trükitud maksumärkide transpordiga ostja asukohta ning igal aastal üks kord maksumärgi uue kujundusettepaneku esitamine. Asjaolu, et trükkimisteenust vajati turvalisusnõuetega trükistele, kajastub PKD majanduslikule seisundile esitatud nõuetes, samuti tehnilisele kompetentsusele esitatavates tingimustes . Õige on kaebuse väide, et Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 11.1, mis sätestab, et maksumärk on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist, jõustus alles 01.07.2006.a. koos teiste viidatud seaduse muudatustega, mis nägid ette alates 01.07.2006.a. alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,2 liitrist või millelt makstav aktsiisisumma on üle 10 krooni müügipakendis oleva alkoholi kohta, maksumärgistamise. Sama seaduse § 49.2 lg 1 kohaselt võtab MTA vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, samuti on seaduses sätestatud juhtudel aktsiisi tasumine seotud alkoholi maksumärkidega. Kohus leiab, et kuna vaidlust ei ole selles, et ostetavaks teenuseks oli turvalisusnõuetega eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist ning MTA otsustus tehti ajal, kui Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muudatused olid vastu võetud, ehkki jõustusid alates 01.07.2006.a., siis isegi juhul, kui MTAl puudus õigus maksumärkide trükkimisteenuse ostmiseks muus korras kui on sätestatud riigihangete seaduses,millist seisukohta kohus ei jaga, kohustamisnõue sellele vaatamata rahuldamisele ei kuulu. Käesoleval ajal on maksumärgid aastateks 2006-2007 ostetud ning kohus ei saa kohustada MTA-t viima tulevikus läbi riigihanget objekti suhtes, millele laieneb
MS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab menetluskulud. MTA menetluskulude nõuet esitanud ei ole, seega jäävad kummagi menetlusosalise kanda tema enda menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.