Obsah (10)

§ 442§ 206§ 440§ 173§ 162§ 163§ 147§ 129§ 178§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Tiina Kukner Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Roh

§ 442lg.

6, § 633 lg.7). 1 Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod ASAS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul

1. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. I. Asjaolud ja hagiavaldus hagiavalduses avalduses esitatud nõue. Poolte kooselust on sündinud xxxx.a. tütar R K ja xxxx.a. tütar A K , kes elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja esitas kostja vastu Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused lapse elatisnõudes, kuid kostja vastuväidete tõttu jätkub menetlus hagimenetluses. Pooled on abielus, kuid elavad eraldi alates 2005.a. juunikuust. Kostja ei ole lapsi toetanud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 1 500 krooni kuus lapse kohta. Laste vajadused kasvavad iga aastaga. Hagejal kulub kuus eluasemelaenuks 1 481.66 krooni, kohustuslik kindlustus 370 krooni, lasteaiamaks kahele lapsele keskmiselt 1 340 krooni, hügieeni- ja pesemisvahendid 600 krooni, küte 500 krooni, hageja öise vahetuse ajal laste hoidjatasu 600 krooni, jalanõud 500 krooni, ravimid 100 krooni. Ülejäänud raha kulub söögile ja töötasu on vaid 5 379.50 krooni. Hageja ei tea kostja töötasu, kuid teab, et kostja töötab. Hagi on esitatud PKS §-de 61 lg. 2 alusel. II. Kostja vastuväited. Kostja kohtule 02.08.2006.a. saadetud kirjalikus vastuväites teatab, et on nõus elatise väljamõistmisega, kuid mitte hageja nõutud summas 3 000 krooni. Ei ole õige hageja väide, et kostja pole kuni kohtusse pöördumiseni elatist maksnud. Pooled asusid elama eraldi 03.08.2005.a. ja kohe pärast seda kandis kostja hagejale 4 000 krooni. Kuna kostja oli alates 2005.a. suvest kuni 2006.a. veebruarikuuni töötu, ei olnud tal võimalik tütardele elatist maksta. 12.06.2006.a. kandis kostja hagejale 4 000 krooni ja 03.07.2006.a. 2000 krooni. Hageja ei luba lastega suhelda, mistõttu on lastele nende sünnipäevakingitused üle andmata. Pärast kostjal poja sündi ei võta hageja vastu isegi telefonikõnesid. Vanemate õigused ja kohustused laste suhtes on võrdsed. Järelikult tuleks hagejal kummalegi lapsele maksta samuti 1 500 krooni kuus. Samas saab hageja riiklikku lapsetoetust 600 krooni kuus. Hageja pole laste vajadusi tõendanud. Äsja kuueseks ja peagi viieseks saava lapse kohta on hageja nõuded ilmselgelt ebareaalsed. Hageja elab kostja vennale kuuluvas eramajas, kus kütte on muretsenud vend. Hageja tööl olles vaatab laste järele kostja ema, mistõttu pole lapsehoidjatasu põhjendatud. Ka muus osas pole hageja kulude arvestus loogiline ega kooskõlas tema sissetulekuga. Kostja sissetulek on 3 100 – 5 700 krooni kuus, kuid lisaks ühistele lastele hagejaga on kostjal veel 03.06.2006.a. sündinud poeg Rasmus. Kostja elab praegu koos elukaaslase ja lapsega oma isa juures üürikorteris, kus kokkuleppe kohaselt tuleb kostjal tasuda osa üürist ja kommunaalteenustest ning isa aitab igapäevasel toimetulekul. Kostjal on BIG Pangast laen 100 000 krooni, mille kõrge intress on muutnud tagasimakse summaks kuus 2 916,67 krooni. Bensiinikulu on 800 krooni kuus, sest tööl on vaja käia autoga. Poja riietele kulub 1 000 krooni. Elukaaslase sissetulek on aga ainult 300 krooni kuus. Seega pole võimalik tütarde tarbeks maksta 3 000 krooni kuus. Hageja kohtukulud summas 1 000 krooni on tasutud juunis 4 000 krooni hulgas. Kostja palub välja mõista kummagi tütre tarbeks 800 krooni, et kolmas laps pärast elatise väljamõistmist ei tütardest halvemasse olukorda. III. Asja kohtulik arutelu. 2 Kohtuistungil hageja esindaja palub hagi rahuldada. Hageja jääb hagiavalduses toodu juurde. Hageja esindaja täpsustab, et lasteaiakulud on 1 240 krooni, väiksem laps läks ka lasteaeda ja need kulutused on veel juures. 10 päeva eest on toiduraha 200 krooni. Kui laps on 20 päeva lasteaias, siis teeb vähemalt 400 krooni lapse kohta. Hageja esindaja leiab, et kui kostja saab maksta 2 000 krooni kuus ja saab endale lubada nii suurt laenu, siis on ta võimeline maksma ka 3 000 krooni kuus, mis on seaduses kirjas. Ja kui lastega kokku ei saa, siis tuleb seda asja ajada lastekaitsetöötajatega või kohtuväliselt või kohtu kaudu, aga seda ei saa siduda elatisega maksmisega. Elatist tuleb maksta ka siis, kui vanema õigusi enam ei ole. Hageja ise seletab, et tema elab kostja venna majas. Mujale elama minna ei olnud. Laenu võttis selleks, et oma tuba remontida, ostis ise kõik materjalid, mis vaja oli, ja mis üle jäi, läks söögi peale. Remonti aitas teha kostja. Mingeid laenukohustusi rohkem ei ole. Abielu on lahutamata. Töötasu on umbes sama suur kui kostjal, riigitoetus kahe lapse peale kokku on 600 krooni. Vanemad elavad Saaremaal ja vahel toetavad, kui väga vaja on. Kostja on elatise väljamõistmisega nõus, kuid pole nõus hagetava summaga. Kostja on nõus maksma kokku 1 600 krooni. Kostja seletab, et ei saa 3 000 krooni maksta, sest palk on natuke üle 5 000 krooni. Laen on võetud eluaseme remondiks BIGist, sest mujalt laenu ei saanud, kuna polnud tööd. Kulutused on samasugused, kui laste emal. 1 600 krooni oleks võimalik maksta kahele lapsele kokku. Laenumakse on kuus 2 916 krooni. 1 000 krooni saab isale kulutuste kandmiseks üüri ja elektri eest. 1 000 krooni jääbki endale elamiseks ja et osta lapsele mähkmeid ja muud vajalikku. Eraldi on elatud eelmise aasta augustist. 03.08.2005.a. sai hagejale makstud 4 000 krooni Soomes töötamise eest saadud rahad eest. Pole jäänud hagejale kunagi maksmata. On makstud 1 000 krooni, ühel korral 500, sest rohkem ei saanud. Selle aasta juunis on makstud 4 000 krooni ja siis veel 2 000 krooni. Ülejäänud korrad on makstud iga kuu 1 000 krooni. Hagejaga sai kokku lepitud, et hakkab saama 2 000 krooni kuus, aga 2-3 päeva pärast tuli jälle mingi kiri, et pole nõus. Lisaks on käidud hagejale abis ehitamas. Hageja lastega kohtuda ei luba. See pole Eesti seadustega kooskõlas, et neid ei tohi näha. Kostja ütleb, et on nõus ohverdama oma vaba aja ja on nõus laste nimel pingutama, aga siis tahab ta ka lapsi näha. Ületunnitööd saab teha oma töökohas. Lepingu järgi on tööaeg 07.30 kuni
2. Kostja leiab, et hageja viidatud lasteaia kulusid üle 1 000 krooni ei peaks olema. Küttepuud muretseb vend ja pole teada, kas hageja peab neid vennale tagasi maksma. Vend rääkis, et tema ostis küttepuid ja maksis 2 700 krooni. Maja on kahe korruseline ja laste ema elab teisel korrusel ühes toas, vastas toas elab ema ja õde ning all korrusel elab vend oma perega, temal on 3 last. Kostja ei usu, et tema ema hagejalt laste hoidmise eest tasu võtab. Kostja palub kõik kohtukulud jätta poolte endi kanda, sest hagejale on tema suurema osa kulust juba hüvitanud. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. Poolte seletustega on tõendatud, et kostja on elatist maksnud, kuid mitte regulaarselt ja summades, millest laste ülalpidamiseks ei piisa. Kostja on hagiga nõus elatise väljamõistmise osas, kuid summaga on nõus ainult osaliselt, sest sissetulek enamat ei võimalda.

§ 206lg.

1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

§ 440lg.

1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni. Hageja soovib kummalegi lapsele 3 elatusraha 1 500 krooni kuus. Kostja on nõus maksma 800 krooni kuus lapse kohta, kuid on pakkunud kokkuleppe korras hagejale ka 1 000 krooni lapse kohta. Kostja leiab, et hageja nõutud summa väljamõistmisel jääks tema kolmas laps halvemasse olukorda, kui hageja juures elavad lapsed. PKS § 61 lg. 3 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hinnates poolte varalist seisundist, selgus, et pooltel on keskmiselt samaväärne töötasu. Hageja netotöötasu on umbes 5 379 krooni, millele lisandub 600 krooni riigi makstav lapsetoetus. Kostjal netotöötasu on 4 674,60 krooni, millele lisandub tükitöö alusel saadu. Hagejal on rahalisi kohustusi pangalaenu tagasimaksetena summas 1 481.66 krooni kuus kuni 11.12.2009.a. Kostjal on panga ees kohustus 2 916,67 krooni kuni 15.06.2016.a. Seega jääb pärast rahaliste kohustuste tasumist hagejale vähemasti poole võrra enam raha kätte kui kostjale. Samas on hageja ülal pidada kaks last ja kostja ülal pidada kolm last. Järelikult hagi tervikuna rahuldamisel jääks kostja kolmas laps halvemasse olukorda, kui hageja juures elavad lapsed. Kohus leidis, et kostja majanduslikust olukorrast tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks ja laste ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 1 000 krooni lapse kohta, mida kostja siiski peab võimalikuks maksta. Kohtu arvates on sel juhul, kui hageja eraldab laste tarbeks samuti 2 000 krooni, kaetud ka hageja poolt esitatud laste vajadused, ning kostja saaks samaväärse summa eraldada oma kolmanda lapse ülalpidamiseks Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 10.07.2006.a.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163lg.

1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis leidis kohus, et riigilõiv tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse.

§ 129lg.

2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on summalt 2 000 x 9 = 18 000 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni. Hageja õigusabikulud on käsitletavad

§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna. Esitatud dokumentidest nähtub, et hageja on tasunud 500 krooni kahe maksekäsuavalduse ja 800 krooni hagiavalduse vormistamise eest ning veel 1 500 krooni dokumendi vormistamise ja istungil osalemise eest. Kohus leidis, et kuna hagiavaldus oma olemuselt põhineb juba koostatud maksekäskudel, siis pole hagiavalduse koostamine olemasolevas mahus suuremas summas, kui kaks maksekäsku, põhjendatud. Ja kuna kostja on õigusabikulude katteks hagejale 1 000 krooni hüvitanud, siis ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälised kulud hageja enda kanda põhjusel, et enne kohtuistungit kostja täitis oma kohustust ja pooltel oli ka kokkulepe olemas, et makstavaks summaks jääb 2 000 krooni. 4

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61,

§-de 129, § 144 p. 4, 162, 173, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 13. novembril 2006.a Nooremreferent I.Golubev 5