3-06-1378/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1378 Otsuse kuupäev 1.november 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi A. H. kaebus Tartu linna Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni

1. mai 2006.a otsuse nr 40 tühistamise nõudes. 12.oktoober 2006.a Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A. H, esindaja vandeadvokaat V. M; Vastustaja Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni esindajad S. L. ja I. K. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 1.A. H. pöördus 18.05.2006.a Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonda taotlusega toimetulekutoetuse määramiseks. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006.a otsusega otsustati mitte määrata toimetulekutoetust. Komisjon asus seisukohale, et sotsiaaltoetuse mittemääramise põhjustas kaebaja ise, kuna ei esitanud andmeid perekonna tegeliku koosseisu, sissetulekute ja elukoha kohta. 26.06.2006.a esitas A. H. Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006.a otsust. Tartu Halduskohtu 28.06.2006.a määrusega taotlus rahuldati ja määrati A. H. riigi õigusabi. 11.07.2006 esitas A. H. esindaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna Sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006 otsuse nr 40 tühistamiseks. 1 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 2.Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusalune haldusakt ei vasta HMS § 54 sätestatule. Oma arvamust põhjendab sellega, et tulenevalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 30 lg 4 sätestatud nõudest, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab linnavalitsus taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbivaatamata. Vaidlusaluses halduskatis puudub märke selle kohta, et oleks kaebajale antud täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlusaluses haldusaktis puudub märge selle kohta, et kaebaja oleks ära kuulatud ning oleks kindlaks tehtud tema tahe Sotsiaalhoolekande seaduse § 31 lg 1 ja § 32 lg 1 kohaselt. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole Sotsiaalhoolekande komisjon järginud HMS § 54 sätestatut, sest vaidlusaluses otsuses ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist HMS § 4 tähenduses. Oluliselt on rikutud kaebaja õigust olla kaitstud Sotsiaalhoolekande seaduse § 3 lg 1 p 3 tähenduses. Kohtuistungil kaebuse esitaja täpsustas, et tema tegelik elukoht on H. tänaval, V. 157 on tema ja abikaasa V. H. ühisomandis. Koos ei ela abikaasad alates
2. aastast aga mõlemal abikaasal on õigus viibida V. 157 aadressil. Kaebuse esitaja palub tühistada Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna Sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006.a otsus nr 40 ja teha võimaluse korral vastustajale ettekirjutus uuesti läbi vaadata A. H. 18.05.2006.a taotlus toimetulekutoetuse määramiseks. Välja nõuda põhjendatud ja vajalikud kohtukulud vastustajalt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3.A. H. on alates 01.11.2001.a saanud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna poolt regulaarselt teavet sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lg
3. Edaspidise toimetuleku soodustamiseks on A. H. nimetatud ajast makstud täiendavat sotsiaaltoetust ja alates 01.09.2004.a ka toimetulekutoetust. Lisaks sotsiaaltoetuste taotlemisele on A. H. pöördunud korduvalt kirjalike avaldustega sotsiaalabi osakonna poole, ajavahemikul 28.01.2005 - 01.08.2006.a on nende arvuks
4. Pöördumiste teemana on käsitletud õigust toimetulekutoetusele või täiendavale sotsiaaltoetusele. Muust abist ja sotsiaalteenustest on A. H. resoluutselt keeldunud ning nimetanud seda oma eraellu sekkumiseks. Eeltoodust lähtuvalt võib Tartu Linnavalitsus kinnitada, et A. H. on teadlik sotsiaalhoolekande põhimõtetest ja ülesandest, sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatest õigustest, sh toimetulekutoetuse taotlemisest, arvestamise alustest, määramisest ja maksmisest. Mais
5. a käis A. H. korduvalt sotsiaaltöötaja K. M. ja sotsiaaltööteenistuse sotsiaaltöö peaspetsialisti I. K. vastuvõtul, kus ta selgitas kaebajale toimetulekutoetuse määramist 2 puudutavaid küsimusi. Vestlustes selgus, et oma elukohana määratleb A. H. enda omandisse kuuluvat eluruumi H. 5-3 Tartu, mis on ka rahvastikuregistri andmetel tema elukohana registreeritud. Samas kinnitas taotleja, et viibib iga päev oma abikaasa V. H. majas V. 157 Tartu, kuna hooldab seal elavat haiget poega A. H.. Abikaasa V. H. A. H. sõnul antud eluruumis ei ela, viibides seal kord kuus. Toimetulekutoetuse taotluses pereliikmena märgitud E-A. H. töötab mai algusest Tallinnas. A. H. esitas nõudmise, kus toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse tema elukohana H. 5-3 Tartu ja tema perekonnaliikmetena avalduses märgitud isikuid, st pojad E- A H. ja A. H. Samas teavitas taotleja, et ei esita avaldusele lisaks muid dokumente, kuna on juba kõik andmed sotsiaalabi osakonnale esitanud, s.t suuliselt või kirjalikult kinnitanud. Vestluste käigus selgitati A. H tema õigusi toimetulekutoetuse taotlemisel ja paluti vajadusel esitada toimetulekutoetuse taotlus oma elukohajärgsesse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskusesse. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna andmetel oli A. H elukohaks mais
6. a eramu V. 157 Tartu, kus ta elas koos oma abikaasa V. H. ja poja A. H, mistõttu soovitati pöörduda sotsiaalabi osakonna Ropka-Karlova piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja vastuvõtule. Vestlustega täitis sotsiaalabi osakond haldusmenetluse seaduse § 36 lg 1 sätestatut. A. H. esitas
7. mail
8. a sotsiaalabi osakonna Tähtvere-Veeriku piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja K. M. vormikohase avalduse toimetulekutoetuse taotlemiseks. Elukohaks avalduses on märgitud H. tänav. Avalduses märgib A. H. toimetulekutoetuse taotlejana enda ja toetuse määramisel arvessevõetavate pereliikmetena E-A H. ja A. H, kes on taotleja täiskasvanud pojad. A. H. on ristikestega tähistanud kõik igakuisel taotlemisel esitatavad dokumendid, loetelus kokku 11 erinevat dokumenti. Avalduse vasakusse ülaserva on taotleja omakäeliselt lisanud järgmised punktid: 1)üüri- ja kommunaalkulusid mais H. tänava pinnal ei ole (prügikasti rent võib olla); 2)elekter ei ole veel sisse lülitatud; 3)gaasi ei kasuta; 4)kütte raha suunasin vanema poja ülalpidamiseks ja lisakütte ostmine V. tänavale (külm talv); 5)ei ole töökohta; 6)ei ole midagi maksnud; 7)läheb Tallinnasse; 8)9)stipendiumi ei saa; 10)ei ole töötuna registreeritud. Avalduses märgib A. H, et toimetulekutoetus makstaks välja sotsiaalabi osakonna kassast. Ainsa lisadokumendina esitas A. H. Johannes Mihkelsoni Keskuse töötute toimetulekukoolitusel osalemise kontrollehe, kuhu on omakäeliselt lisanud soovi saada sõidusoodustust ja kinnituse, et tal on arvestatav põhjus V. tänaval viibida. Lisaks eeltoodule pöördus A. H. 25.05.
9. a sotsiaalabi osakonna Ropka-Karlova piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja S. K. poole selgitamaks võimalusi nimetatud piirkonnakeskuse kaudu maikuus toimetulekutoetust taotleda. Sotsiaaltöötaja selgitas taotlejale, et tema poolt 18.05.
10. a esitatud avaldus toimetulekutoetuse saamiseks vaadatakse läbi sotsiaalhoolekande komisjonis, kuna taotleja esitatud andmetes esineb 3 vasturääkivusi, nt on avalduses märgitud pereliikmeks E-A H, samas on taotleja vestluse käigus väitnud, et poeg elab ja töötab mai algusest Tallinnas. Samal päeval esitas A. H. sotsiaalabi osakonnale (Raekoja plats 3) omakäelise seletuskirja, kus märgib muuhulgas enda ja A. H. elukohaks V. 157 Tartu. Eeltoodust lähtuvalt on vestluste käigus kuulatud ära A. H. abi andmisel isiku enda arvamus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 31 lg
11. Arvestades olukorda, kus isik toetuse taotlemise perioodil andis sotsiaalabi osakonnale erinevaid andmeid oma elukoha, perekonnaseisu ja pereliikmete kohta, otsustas sotsiaalabi osakond isikule abi andmisel küsida vajalikke täiendavaid andmeid teistelt füüsilistelt isikutelt vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 30 lg
12. 25.05.
13. a seletuskirjaga kinnitab A. H. abikaasa V. H. (elukoht V. 157 Tartu), et on aastaid toitnud ja ülalpidanud oma perekonnaliikmeid: A, K, E. V. H. lisab, et perekond ei vaja toimetulekutoetust, A. ja A. H. vajavad meditsiinilist abi. V. H. on käinud A. ja A. H. tervisest tulenevate küsimuste osas sotsiaaltöötaja M. M. vastuvõtul, kus ta samuti on andnud ütlusi perekonna tegeliku elukoha, perekonna koosseisu ja sotsiaalse olukorra kohta. Sotsiaalabi osakond on erinevate kodukülastustega tõestanud, et A. H. elab koos oma abikaasa V. H. eluruumis V. 157 Tartu. Kodukülastusi on teinud sotsiaaltöötaja K. M, sotsiaaltöötaja S. K. koos politseikonstaabli A. K. Perekonna koosseisu kuulusid mais
14. a A. H, Vello H. ja A. H. A. H. esitas Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud andmed toimetulekutoetuse taotlemiseks, kuid ei esitanud §22 1 lg 3 p 2 ja p3 sätestatud dokumente. Esimesel juhul omas sotsiaalabi osakond teavet, et A. ja A. H. ei ole aprillis töötanud, mida taotleja ka avalduses omakäeliselt kinnitas. Mingeid sissetulekuid neil sotsiaalabi osakonna andmetel aprillis ei olnud. Teisel juhul kinnitas taotleja avalduses eluruumi kulude puudumist. Taotleja poolt esitatud andmete õigsust kontrolliti läbi sotsiaalabi osakonna kasutuses olevate andmebaaside, s.h X-tee andmebaas - pensionid, lastetoetused, varaline seis jms, rahvastikuregister. Regulaarselt on teostatud A. H, E-A. H. ja A. H. sissetulekute kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks vastavasisulisi päringuid Maksu- ja Tolliameti vahendusel vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 30 lg
15. Seega ei esitanud sotsiaalabi osakond põhjendatult taotlejale eelpool nimetatud dokumentide esitamiseks tähtaega, ega lugenud esitatud taotlust haldusmenetluse seaduse § 15 mõistes puudulikuks, samuti nagu eespool märgitud, on A. H. saanud korduvalt avaldada oma seisukohti antud asjas ning on saanud avaldada oma tahet. Tartu Maakohus on oma teatega 13.06.2006.a informeerinud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonda oma kahtlusest menetlusosalise (A. H.) teovõime suhtes. Vastustaja on Tartu Maakohtuga samal arvamusel, et A. H. vaimset tervist tuleb eestkoste määramise menetluses lähiajal kontrollida. Tulenevalt A. H. erilisest iseloomust ning suhtluslaadist on kaebajaga suhtlemine väga komplitseeritud - vaatamata korduvatele ning igakülgsetele, erinevate ametnike poolt läbiviidud nõustamistele, ei taha kaebaja siiski aru saada, missugustel tingimustel tal oleks võimalik saada sotsiaaltoetusi. A. H. esitab Tartu Linnavalitsusele periooditi arusaamatuid kirjalikke ja suulisi avaldusi ja nõudmisi. 4 Vastustaja on arvamusel, et Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.
16. a otsus nr 40 on vastu võetud järgides haldusmenetluse seaduse § 54 sätestatut, st see on vastu võetud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja palub jätta A. H. kaebus Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 26.05.2006 otsusele nr 40 rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 4.Tegemist on lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks, sest vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Seetõttu on kaebus lubatav ja tähtaegne, kuna 26.06.2006.a esitas A. H. Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006.a otsust. 5.Kaebuse esitaja on õigesti osundanud, et Haldusmenetluse seaduse § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus ei nõustu aga kaebuse esitajaga, et vastustaja on eiranud kuni 01.08.2002.a kehtinud Sotsiaalhoolekande seaduse § 30 lõiget 4, mis sätestas, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab valla- või linnavalitsus taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata. Sotsiaalhoolekande seaduse § 30 lõige 4 ei kehtinud enam vaidlustatud otsuse tegemise ajal ja vastustaja ei ole ka sisuliselt rikkunud menetluse sätteid, kuna kohus on seisukohal, et vastustajal puudus vajadus kaebuse esitaja taotluse käiguta jätmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks. Vastustaja ei ole eiranud ka Sotsiaalhoolekande seaduse § 31 lõiget 1, mis sätestab, et sotsiaalhoolekannet puudutava küsimuse lahendamisel tuleb ära kuulata isiku arvamus ning Sotsiaalhoolekande seaduse § 32 lõiget 1, mis sätestab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 19, 20 ja 25 sätestatud juhud. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kaebuse esitaja arvamuse ja tahte välja siiski seaduses sätestatud määras välja selgitanud, mis on tõendatud tunnistajate K. M. ja S. K. asja arutamisel antud ütlustega, samuti asjas kogutud kirjalike tõenditega. HMS § 4 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse tegemisel kaalutlusõigust teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja kaalutlused on nii faktiliste kui õiguslike 5 asjaoludega põhjendatud. Sotsiaalhoolekande seaduse § 3 lõike 1 punkti 3 kohaselt on sotsiaalhoolekande põhimõtteks muuhulgas abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vastustaja otsus vastuolus selle põhimõttega, kuna vastustaja on otsuses põhjalikult selgitanud, millistel asjaoludel ei saa järeldada, et kaebuse esitaja ja tema perekonna võimalused toimetulekuks ei olnud 2006.aasta mais piisavad. Vaidlusalune otsus ei sisalda kaalutlusvigu ja on õiguspärane, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Roby Koik Kohtunik 6