3-06-1677/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1677 Otsuse kuupäev 13.november 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXXXX XXXXXXXX kaebus Tartu Vangla direktori 11.08.2006 käskkirja nr 1-4/1046 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXXXX XXXXXXXX, Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Rahuldada kaebus ja tühistada Tartu Vangla direktori 11.08.2006 käskkiri nr 1-4/

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Tartu Vangla direktori 11.08.2006 käskkirjaga nr 1-4/1046 karistati XXXXX XXXXXXXX noomitusega Vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p. 7.2.4 nõuete rikkumise eest. Käskkirja järgi esitas XXXXX XXXXXXXX 03.08.2006 Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhatajale XXXXX XXXXile märgukirja, milles kasutas solvavaid ja laimavaid väljendeid. Solvavate ja laimavate väljenditena on märgitud „ Olete ikka med .osakonna juhataja ja milleks vassida, tehke enda jaoks kõige pealt selgeks ja siis edastage õiged andmed. Kahju kui parem käsi ei tea, mida teeb vasak, siis tuleks mõelda peaga“, samuti „Arst ei ole mingi kõrgem olevus, kelle ees haiged koogutama peavad, vaid teenindaja, kelle tööandjaks on patsiendid. Kas tõesti on Teie soov valmistada mulle ka psüühilisi kannatusi, kuigi Te olete juba küllaltki palju teinud, et ma end võimalikult halvasti tunneksin?“. XXXXX XXXXXXXX esitas 23.08.2006 a. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Vangla direktori 11.08.2006 käskkiri nr 1-4/
2. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi ainult arsti ettekande alusel, märgukirja ja selle vastust ei ole kasutatud. Distsiplinaarmenetleja on jätnud menetluse raames 1 kontrollimata märgukirjas sisalduva, millele kaebaja tahtis meditsiiniosakonna juhtaja tähelepanu pöörata. Märgukiri ei sisaldanud solvavaid väljendeid, kuid sellest on valesti aru saadud. Märgukirja kirjutamise põhjustas asjaolu, et Tartu Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtule vastuses apellatsioonkaebusele valeandmeid. XXXXX XXXXXXXX teavitamata kirjutati, et XXXXX XXXXXXXX töövõime kaotuse määramise otsus annulleeritakse. 27.07.2006 kirjutas XXXXX XXXXXXXX märgukirja, et tal on kehtiv töövõimetus 80 % kuni 30.04.2008 ja korduvekspertiisi tähtaeg töövõimetuse määramiseks 01.04.2008 a. Tartu Vangla vastas Ringkonnakohtule, et XXXXX XXXXXXXX töövõime kaotuse % on tühistatud ja tehtud on uus otsus. Hiljem vangla kirjutas Ringkonnakohtule, et nad eksisid. Märgukirja kirjutamise eesmärk oli invaliidsusgrupi taastamine, kaebaja soovis, et ekspertiisikomisjoni saadetakse õiged andmed ja nende alusel oleks võimalik määrata õige ravi. Märgukirjaga ei tahtnud kaebaja kedagi solvata. Lõik märgukirjast „Arst ei ole mingi kõrgem olevus, kelle ees haiged koogutama peavad, vaid teenindaja, kelle tööandjaks on patsiendid“ on võetud „Maalehest“. Viimane lõik märgukirjast „Kas tõesti on Teie soov valmistada mulla ka psüühilisi kannatusi, kuigi Te olete küllaltki palju teinud, et ma end võimalikult halvasti tunneksin?“ on kirjutatud küsimusena. Halduskohus oma 13.06.2006 otsusega tuvastas, et Tartu Vangla tegevusetusega on tema väärikust alandatud. Karistus väidetava distsipliini rikkumise eest määrati 11.08.2006 aga alles 18.08.2006 sai kaebaja märgukirjale vastuse.. Kaebaja taotleb tühistada Tartu Vangla direktori 11.08.2006 käskkiri nr 1-4/
3. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja vaidleb XXXXX XXXXXXXX kaebusele vastu. XXXXX XXXXXXXXt karistati Tartu Vangla direktori 11.08.2006.a käskkirjaga nr 14/1046 selle eest, et XXXXX XXXXXXXX esitas 03.08.2006.a meditsiiniosakonna juhatajale XXXXX XXXXile märgukirja, milles kasutas solvavaid ja laimavaid väljendeid, rikkudes sellega vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra punkti 7.2.
4. Vastustaja ja kaebaja vahelise arusaamatuse põhjustas järgmine vahejuhtum: Tartu Vangla poolt Tartu Ringkonnakohtule 24.07.2006.a esitatud kirjalikus vastuses on märgitud järgmist: „…varasema arstliku ekspertiisi otsusega (06.05.2003) määrati XXXXX XXXXXXXXle ka töövõimekaotus 80 %“, mida sel korral ei leitud“. Vastustaja selgitab, et nimetatud väide on vastusesse märgitud ekslikult põhjusel, et arstliku ekspertiisi 20.03.06.a otsusesse nr 271132 töövõimekaotust ei ole märgitud. Tõene on XXXXX XXXXXXXX väide selle kohta, et talle on kuni 30.04.2008.a, s.o jätkuvalt määratud töövõimekaotus 80 %, mis nähtub ka arstliku ekspertiisi 15.04.2003.a otsusest nr
5. Tartu Vangla saatis 08.09.2006.a ringkonnakohtule vabanduskirja, milles palus tõele mittevastava märkuse tähelepanuta jätta. Vastustaja leiab, et on sellega kaebaja õigused taastanud. Eksitust selgitas XXXXX XXXXXXXXle Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja dr XXXXX XXXX, nagu nähtub kaebaja poolt kohtule esitatud 18.08.2006.a kirjast nr E1-
6. Vaatamata eespoolkirjeldatud juhtumile ei olnud põhjendatud XXXXX XXXXXXXX 03.08.2006.a märgukirjas väljendatud lugupidamatu suhtumine meditsiiniosakonna juhataja XXXXX XXXXi suhtes – XXXXX XXXX on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult 2 selgitanud XXXXX XXXXXXXXle tema puude olemust, sellega seonduvaid õigusi ja võimalusi. XXXXX XXXXXXXXle on teada, et Tartu Vangla meedikud on teinud kõik neist oleneva, et XXXXX XXXXXXXX end vangistuses võimalikult hästi tunneks. XXXXX XXXXXXXX distsipliinirikkumine on tõendatud 03.08.2006 märgukirjaga. Tartu Ringkonnakohtule saadetud vastusest nähtub selgelt, et selle koostajaks on jurist ning allkirjastajaks direktor, mis pidi olema arusaadav ka kaebajale XXXXX XXXXXXXXle. Seega on meditsiiniosakonna juhataja XXXXX XXXXi vassimises süüdistamine käsitletav laimamisena ning väide, et XXXXX XXXX on „juba küllaltki palju teinud“, et XXXXX XXXXXXXX end halvasti tunneks, laimava ja solvava iseloomuga. Samuti on solvav XXXXX XXXXXXXX kirjalikult väljendatud ettepanek „peaga mõelda“ ning kahtlus, nagu peaks XXXXX XXXX end „mingiks kõrgemaks olevuseks, kelle ees haiged koogutama peavad“ ja tema sooviks on valmistada XXXXX XXXXXXXXle psüühilisi kannatusi. XXXXX XXXXXXXX 08.08.2006.a seletuskirjas märgitu on ennastõigustav. Asjaolu, et ajakirjanduses on sellist lauset kasutatud, on kohatu ja ennastõigustav ega vabanda XXXXX XXXXXXXX käitumist. Kogu kõnealune märgukiri on vaenuliku alatooniga, millest tuleb järeldada, et XXXXX XXXXXXXX pani distsipliinirikkumise toime süüliselt. Karistuse valikul võeti arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Inspektor-kontaktisik tegi ettepaneku karistada kaebajat noomitusega. Kuna kaebaja ei ole varem distsipliinirikkumisi toime pannud, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks ja kohaseks VangS § 63 lg 1 p 1 alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kõige kergemat karistust. Vastustaja palub kohut jätta XXXXX XXXXXXXX kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebuse esitajat on Tartu Vangla direktori käskkirjaga karistatud distsiplinaarkorras noomitusega meditsiiniosakonna juhataja solvamise ja laimamise eest VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 nõuete rikkumise alusel. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 näeb ette, et kinni peetavatel isikutel on keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. XXXXX XXXXXXXXt on distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta meditsiini osakonna juhatajale saadetud kirjas kasutas solvavaid ja laimavaid väljendeid. Solvamine on inimese halvustamine ebasündsas vormis, mis võib seisneda välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid mittevalivas kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm hõlmab ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Solvamise puhul on ründe objektiks inimese sisemine au – autunne, väärikustunne. Laimamise puhul on ründeobjektiks inimese väline au - maine, väärikus. Laimamine on sellise faktiväite esitamine või levitamine, mis on vale ja võib halvendada kannatanu mainet avalikkuse silmis. (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne). Distsiplinaarmenetlust XXXXX XXXXXXXX suhtes on alustatud meditsiiniosakonna juhataja XXXXX XXXXi 07.08.2006 ettekandest tulenevalt. XXXXX XXXX kannab ette, et 3 kinnipeetav XXXXX XXXXXXXX on esitanud talle märgukirja, milles kasutas tema suhtes solvavaid ja laimavaid väljendeid ning toob välja märgukirjast väljendid, mida luges enda suhtes solvavateks ja laimavateks. Distsiplinaarkaristuse määramine on diskretsiooniotsus, kus tuleb eelnevalt hinnata kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et karistuse määramise menetlemisel oleks käskkirja väljaandja peale ametniku ettekande teisi tõendeid uurinud ja analüüsinud. Lisatud materjalide järgi on seletus võetud ka XXXXX XXXXXXXXlt, milles XXXXX XXXXXXXX väidab, et ta pole soovinud kedagi sõimata ega solvata ning et tema eesmärgiks oli tegelikult meditsiiniosakonna juhataja tähelepanu pööramine küsimuse vormis. Põhjuse märgukirja esitamiseks oli andnud Tartu Vangla poolt Tartu Ringkonnakohtule kaebaja kohta esitatud ebaõiged andmed. Käskkirjas endas ega ka distsiplinaarmenetluse protokollis ei ole aga viiteid XXXXX XXXXXXXX seletusele tehtud ega nähtu, et menetluse käigus oleks nii seletust kui märgukirja ennast arvestatud. VangS § 64 lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Antud juhul põhjendus puudub. Distsiplinaarmenetluse protokollis on tunnistajaks märgitud XXXXX XXXX, kes samas on olnud aga ka ettekande tegija. Distsiplinaarrikkumist avastanud isik ei saa olla samas ka tunnistajaks. Käskkirjast ega selle lisaks olevatest materjalidest ei selgu, milles täpselt seisnes XXXXX XXXXi laimamine, milles tema solvamine. Ka ei ole selle kohta võetud XXXXX XXXXi enda seletust. Kohus on seisukohal, et käskkirjas väljatoodud väljend „Olete ikka med.osakonna juhtaja ja milleks vassida, tehke enda jaoks kõige pealt asjad selgeks ja siis edastage õiged andmed. Kahju kui parem käsi ei tea, mida vasak teeb, siis tuleb mõelda peaga“ on oma pöördumise küll halvustav, kuid mitte solvav või laimav. Märgukirjas olev lause, mis on käskkirjas väljatoodud, „Arst ei ole mingi kõrgem olevus, kelle ees haiged koogutama peavad, vaid teenindaja, kelle tööandjaks on patsiendid“ ei ole suunatud meditsiiniosakonna juhatajale XXXXX XXXXile ega sisalda hinnangut tema tegevusele vaid võib lugeda umbmääraseks hinnanguks arstide suhtes üldiselt. Seda tõendab ka see, et toodud lause on kaebaja maha kirjutanud Maalehest. Lauses „Kas tõesti on Teie soov valmistada mulle ka psüühilisi kannatusi, kuigi Te olete juba küllaltki palju teinud, et ma end võimalikult halvasti tunneksin?“ sisaldab küll negatiivset suhtumist, kuid solvavad väljendid selles puuduvad. Nagu märgitud, ei ole käskkirjas välja toodud, milles seisnes arsti laimamine, milles solvamine. Ei ole tõendeid, et käskkirja aluseks olev märgukiri oleks halvendanud meditsiiniosakonna juhtaja mainet avalikkuse silmis või oleks tema väärikust teiste silmis kahjustatud. Märgukiri oli saadetud otse meditsiiniosakonna juhatajale, mitte avalikkusele või ka vanglas laiemalt avaldatud. Seetõttu ei ole tegemist laimamisega ning puudub alus kaebaja karistamiseks laimamise eest. Kaebaja väitel ei soovinud ta kedagi solvata, seda on kaebaja väitnud juba oma seletuses. Kaebaja on hiljem vabandanud ning arstile endale kinnitanud, et tema eesmärgiks ei olnud kedagi solvata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab kaebuse ning tühistab XXXXX XXXXXXXX poolt vaidlustatud Tartu Vangla direktori käskkirja. Eda Muts kohtunik 4