Obsah (8)

§ 317§ 407§ 444§ 60§ 61§ 468§ 416§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-6128

) § 317 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil või välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada.

§ 317

lg 3 kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega. Kostjale kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati ja . Vastavalt

§ 317

lg-le 5 loeb kohus dokumendi avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kostjad ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjaid on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha nende kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AS-i ja VMi vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr , lepingu sõlmitud lisast , ja VMi ning AS-i ja AZi vahel sõlmitud käenduslepingutest, AS-i poolt kostjale esitatud taotlusest riigitagatise realiseerimiseks ning hageja poolt kostjatele saadetud teatest võlgnevuse tasumise kohustuse kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 30 kohaselt isikud, kes on ÕÕS jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt EV haridusseadusele (HaS), saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne ÕÕS jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. ÕÕS jõustus

1. aasta
2. septembril. Õppelaenuleping on sõlmitud . Õppelaenu tagasimaksmisele käesolevas asjas kohaldatakse seega enne ÕÕS jõustumist kehtinud HaS sätteid. Enne ÕÕS jõustumist kehtinud HaS redaktsiooni § 36² lg-te 1-3 kohaselt tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses, kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse paragrahv 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi. Riigil tekib pärast laenusaaja kohustuse täitmist nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 187 kohaselt tekib solidaarne kohustus või solidaarne nõue, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. TsK § 207 lg 1 kohaselt vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käenduslepingutes antud asjas ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 188 lg 1 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Hagejale tekitatud kahju 36 993,19 krooni sisaldab põhivõlga 31 967,11 krooni ja HaS § 36² lg-st 3 tulenevat intressi 5 026,08 krooni. Kostjad ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks solidaarselt 36 993,19 krooni. Hageja on taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel ning tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr viitenumbriga menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni selgitusega: Ts asi „kohtutäituritasu“ AZ´ile kättetoimetamine. Menetlusdokumente ei ole õnnestunud kohtutäituri vahendusel AZile kätte toimetada. Seetõttu tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu summas 295 arvelduskontole nr . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud

redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 60lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis).

Vastavalt

§ 60

lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt

§ 61

lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 800 krooni ning hageja kantud õigusabikulud 1 200 krooni, kogusummas 4 000 krooni solidaarselt EVkasuks.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjad võivad antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele kas (konto nr või (konto nr ), mõlemal viitenumber . Meelis Eerik Kohtunik