KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 17.novembril
- a. Tallinnas 3-06-799 M.N.i kaebus Eesti Vabariigilt kahju hüvitamise nõudes 2.11.2006.a. kaebaja M.N., vastustaja Rahandusministeeriumi esindaja Silvi Uljas RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 10.01.2005.a. alustas Põhja Politseiprefektuur kriminaalasjas nr 05237600047 menetlust KarS § 113 järgi selle kohta, et 10.01.2005.a. kell 10.00 leiti Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas asuvast aiamajast V.T. vägivallatunnustega laip. 17.02.2005.a. peeti V.T. tapmises kahtlustatavana kinni M.N., kes end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. 30.
- 2005.a. lõpetati menetlus tema suhtes kriminaalmenetluse seadustiku §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 alusel tõendamatuse tõttu. Kokku oli M.N.ilt vabadus võetud 61 ööpäevaks, ta viibis vahi all 17.02.-18.04.2005.a. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse(AVVKHS) alusel hüvitati 16.02.2006.a. M.N.ile 29 262 kr alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja leiab, et 29 262 kr on liiga vähe temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning nõuab lisaks veel 130 000 kr maksmist. Mittevaraline kahju koosneb tema tervisele tekitatud kahjust ja perekonna lagunemisega kaebajale tekitatud moraalsest kahjust. Alusetult vahi all viibimise ajal peksid kambrikaaslased kaebaja läbi, mille tagajärjel tal hakkasid neerud valutama ning kaebaja käis vanglaarsti vastuvõtul, kes andis talle tablette ja mikstuuri. Hiljem pole kaebaja arsti poole pöördunud, kuid neerud on jätkuvalt haiged. Alusetu süüdistuse pärast ütlesid kaebajast lahti naine ja tütred, peale vabanemist pole kaebajal enam elukohta ega ka tööd. Enne vangistust töötas kaebaja 3-4 kuud suulise lepingu alusel ehitusel. Eesti Vabariiki esindav Rahandusministeerium palub jätta kaebus rahuldamata. AVVKHS § 5 lg 1 kohaselt makstakse isikule hüvitist 7 päevamäära(päevapalga) suuruses summas iga ööpäe1
(2)va eest, millal isikult oli vabadus alusetult võetud. Päevamäär leitakse kuupalga alammäära jagamisel 30-ga murdosa arvestamata. 2005.a. oli miinimumpalk 2690 kr, mis teeb päevamääraks 89 kr, korrutades selle 61 ööpäevaga, on hüvitise suuruseks 38 003 kr, millest kuulub mahaarvestamisele tulumaks 8741 kr. Hüvitis 29 262 kr kanti kaebaja arvele 16.02.2006.a. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja pole rahul temale AVVKHS-i alusel alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks määratud summa suurusega ning taotleb Eesti Vabariigilt välja mõista täiendavalt veel 130 000 kr mittevaralist kahju, mis koosneb tema tervisele tekitatud kahjust ning perekonna lagunemise ja töö kaotamisega kaebajale tekitatud moraalsest kahjust. AVVKHS § 5 lg 4 sätestab: «Hüvitise maksmisega loetakse isikule huvitatuks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju töötasu, pensioni või muu kindla sissetuleku kaotamise näol, samuti tekitatud moraalne(mittevaraline) kahju." See tähendab, et makstud 29 262 krooniga on Eesti riik kaebajale hüvitanud saamatajäänud töötasu ning alusetust süüdistusest tingitud häbi ja alandusega põhjustatud hingeliste kannatustega tekitatud moraalse kahju. Kaebaja väide töökoha kaotamise kohta alusetu vabaduse võtmise tagajärjel ei vasta tõele, sest kaebaja ei omanud enne vahistamist kindlat töökohta, vaid töötas enda sõnul suulise kokkuleppe alusel ehitusel. Tõendamist pole leidnud ka kaebaja väide, et alusetu vabaduse võtmise tõttu lagunes tema perekonnaelu ja koos sellega kaotas ta elamispinna. Kohtu arvates lagunes kaebaja perekonnaelu kaebaja vägivaldsuse tõttu, mida kinnitab asjaolu, et kohtusse kaebuse esitamise ajal 28.04.2006.a. kandis kaebaja Tallinna Vanglas karistust KarS § 121 järgi tütre löömise eest. Samuti pole tõendamist leidnud kaebaja väide, et alusetult vahi all viibimise ajal tekitasid kambrikaaslased temale peksmisega püsiva neerukahjustuse. Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, kas üldse ja mis ajast tal selline tervisehäire esineb ning millest see võib olla põhjustatud. Kohtunik: -^^—^^z—^ D.Maastik 2
(2)