KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Asja läbivaatamise kuupäev Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 27.10.2006.a. Tallinnas 3-06-1270 P.P. kaebus Sisekaitseakadeemia 8.05.2006.a. otsuse nr 5-8/171 tühistamiseks 5.10.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja P.P., tema nõustaja Peeter Malve, vastustaja Sisekaitseakadeemia esindaja Sirje Asu RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi ASJAOLUD 8.05.2006.a. Sisekaitseakadeemia käskkirjaga nr 5-8/171 karistati politseikolledži õpperühma PS031 üliõpilast P.P.t Sisekaitseakadeemia põhimääruse(edaspidi "põhimäärus") §-de 7 lg 2 p 14, 8 lg 1, Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja(edaspidi "eeskiri") p-de 141 ja 157.1 ning distsiplinaarvastutuse rakendamise korra p 6 ap 3 alusel distsiplinaarkorras eksmatrikuleerimisega. P.P. on veebruaris ja märtsis mõjuva põhjuseta puudunud kokku 18 loengupaari, millega on rikkunud eeskirja punkte 141 ja 157.1. Eeskirja p 141 kohaselt võib õppur mõjuval põhjusel auditoorselt ja/või praktiliselt töölt puududa õppejõu, kolledži direktori ja kolledži kõrg- või kutsekeskhariduse osakonna juhi eelneval kirjalikul loal, haigestumise korral peab esitama arstitõendi. P.P. enda seletuse kohaselt on tal olnud probleeme suhtumise ja distsipliiniga, milleks andis tõuke korrakaitse- ja kriminaalõppesuuna moodustamine; kuid põhjuseta puudumised ei ole seganud õppetööd ja õppevõlgnevused on ta likvideerinud alati tähtaegselt; lubab edaspidi vältida põhjuseta puudumisi; praeguseks on leppinud korrakaitse õppesuunal õppimisega ning näeb ennast tulevikus tugeva moraali ja hea distsipliiniga korrakaitsepolitseinikuna. 20.03.2006.a. seisuga on P.P.l üks õppevõlg 1AP ulatuses kriminaalpreventsiooni üldkursuse aines. P.P.l on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust: 24.05.2005.a. käskkiri nr 6.1-8/80 politseivormi mittekandmise eest loengus ja 19.04.2005.a. käskkiri nr 6.1-8/41 põhjuseta puudumise eest. P.P. on oma käitumisega näidanud, et ei pea lugu Sisekaitseakadeemias kehtivast sisekorraeeskirjast ja distsipliinist. P.P. väide jättis Sisekaitseakadeemia rektor rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1
(4)Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada. 18 Ioengupaarist puudumise tõttu eksmatrikuleerimine on põhjendamatult range ja rikub kaebaja õigust õppida Sisekaitseakadeemias Karistus on määratud valel õiguslikul alusel. Loengutest puudumist kui akadeemilise tava rikkumist ei ole selgesõnaliselt nimetatud mitte üheski Sisekaitseakadeemia tegevust reguleerivas õigusaktis. Distsiplinaarvastutuse rakendamise kord tuleb jätta täies mahus kohaldamata, sest Sisekaitseakadeemia rektoril pole pädevust sellist korda kehtestada, selline õigus on vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse(RKKS) §-Je 11 lg 2 siseministril. Rektor peab juhinduma siseministri 7 09 2004.a. maaruse nr 56 „Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise tingimused ja kord"(edaspidi „määrus nr 56") §-st 31, kus on ära toodud eksmatrikuleerimise alused. Käskkiri põie ka piisavalt põhjendatud, sellest ei nähtu, miks karistati kaebajat kõige rangema karistusega, kui oleks piisanud noomitusest - kaebaja on rahuldavalt täitnud üle poole õppekava mahust ning õppevõlgnevuste likvideerimiseks oli aega. Vastustaja on põhjendamatult arvestanud karistusliigi valikul varasemaid distsiplinaarkaristusi, vastustaja poolt aluseks võetud distsiplinaarvastutuse rakendamise korrast ei tulene, et karistuse määramisel omaksid tähtsust varasemad distsiplinaarkaristused. Avaliku teenistuse seadus(ATS) pole praegusel juhul rakendatav, distsiplinaarvastutuse rakendamise kord ei määratle, kui kaua kehtivad varasemad distsiplinaarkaristused ja kuidas neid tuleb arvesse võtta. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kaebaja puhtsüdamlikku kahetsust ja lubadust oma käitumist muuta ning milles seisnes kaebaja lugupidamatus Sisekaitseakadeemias kehtiva sisekorra ja distsipliini vastu. Distsiplinaarvastutuse rakendamise korra p 7 kohaselt saadab rektor enne eksmatrikuleerimisotsuse tegemist juhtumi materjalid üliõpilasesinduse esimehele, kes esitab rektorile oma motiveeritud seisukoha; kui rektor ei võta üliõpilasesinduse seisukohta arvesse, esitab ta üliõpilasesindusele põhjenduse. Käsitletaval juhul pole rektor üliõpilasesindusele materjale ja põhjendusi esitanud, samuti on rikutud isiku ärakuulamisõigust. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses toodule järgmised seisukohad. Kuna distsiplinaarvastutuse rakendamise korras pole sätestatud, kui kaua distsiplinaarkaristused kehtivad, siis tuleb lähtuda ATS-st, kuivõrd Sisekaitseakadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. ATS § 87 kaudu ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldamisele kuuluva töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse(TDS) § 13 järgi loetakse distsiplinaarkaristus kustunuks, kui isikule ei ole ühe aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust. Kaebajale määrati varasemad distsiplinaarkaristused 19.04. 2005.a. ja 24.05.2005.a. Seega vaidlustatud käskkirja andmise ajal eelmised karistused kehtisid ning rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamine oli põhjendatud. 2.05.2006.a. seletuskirjas ei eita kaebaja põhjuseta puudumisi, tunnistas kaebaja oma protestist tingitud tahtlikku kohustuste rikkumist. See näitab, et kaebajale varasemad karistused ei mõjunud. Eksmatrikuleerimine on proportsionaalne süüteo olemuse ja raskusega. Üliõpilasesinduse esimehe arvamus polnud vajalik, sest poleks mõjutanud otsuse tegemist. Seetõttu ei saa haldusakti kehtetuks tunnistada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 alusel. RKKS § 24 lg 2 kohaselt peavad üliõpilased järgima rakenduskõrgkooli põhimäärust, sisekorraeeskirju ja muid õigusakte. Eeskiri on samuti õigusakt. Põhjuseta puudumisega eiras kaebaja eeskirja p 141 ja pani toime p-s 157.1 märgitud distsiplinaarsüüteo akadeemiliste käitumistavade rikkumise. Eeskirja p 337 määratleb akadeemilised tavad, milleks on ka õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumine. Distsiplinaarvastutuse rakendamise kord ei ole seadusevastane, õiguse sellise korra kehtestamiseks annab rektorile põhimääruse § 7 lg 2 pp 1, 3 ja lg 3. Põhimääruse § 24 lg 4 kohaselt laieneb ATS ka üliõpilastele. Käskkiri on motiveeritud nii õiguslikult kui ka faktiliselt. KOHTU PÕHJENDUSED neS siseministrile. RKKb § i . dus ädevus 2
(4)mise) ja sealt väljaarvamise(eksmatrikuleerimise) tingimused ja korra kehtestab oma määrusega minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. Sellised tingimused ja korra ongi siseminister kehtestanud määrusega nr 56, mille § 31 lg 3 p 7 sätestab, et üliõpilane eksmatrikuleeritakse Sisekaitseakadeemia algatusel mõjuva põhjuseta õppetööst korduval puudumisel. Rektor on 5.09.2003.a. käskkirjaga nr 1.1-5/44 kehtestanud aga distsiplinaarvastutuse rakendamise korra, mis sätestab üliõpilaste distsiplinaarsüüteod, distsiplinaarkaristused ja karistuste määramise korra. Õiguse sellise korra kehtestamiseks annab rektorile RKKS § 6 lg 2 pp 1, 3 ja lg 3 ning põhimääruse § 7 lg 2 pp 1, 3 ja lg 3 mille kohaselt rektor teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu ning annab käskkirju. Distsiplinaarvastutuse rakendamise korra p 7 ja eeskirja p 158 kohaselt pidanuks rektor /õppeprorektor saatma juhtumi materjali üliõpilasesindusele ja/või akadeemia aukohtule motiveeritud seisukoha saamiseks, millega mittenõustumist tulnuks põhjendada. Seda käsitletava juhtumi menetlemisel pole tehtud, samuti pole vaidlustatud käskkirjas õigusliku alusena viidatud määruse nr 56 §-le 31 lg 3 p 7. Need rikkumised iseenesest aga ei saa olla aluseks käskkirja tühistamisele. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja kinnitab, et üliõpilasesinduselt seisukoha küsimist ei pidanud ta vajalikuks, sest see seisukoht poleks muutnud kaebaja suhtes langetatavat karistust. Samuti ei saanud vastustaja otsust mõjutada määrusele nr 56 viitamata jätmine. Vastavalt RKKS §-le 24 peavad üliõpilased järgima RKKS-i, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest(lg 2). Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilastele laienevad ATS-i lisas 1 sätestatud põhimõtted ja kohustused; sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärus võib üliõpilasele laiendada riigiametnikule ettenähtud õigusi ja kohustusi, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks(lg 3). Sama on fikseeritud põhimääruse §-s 24 lg 3 ja 4, kus on lisaks veel märgitud, et üliõpilasele laienevad ka erialale vastavas teenistuses kehtivad põhimõtted ja kohustused. ATS-i lisa 1 on eetikakoodeks, mille järgi ametnikku iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötajate vastu(p 16), ta on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik
(18)ning kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses(p 19). Kui tegemist on tulevase politseiametnikuga, kelle ametiülesandeks saab olema nõuda kõigilt seaduskuulekat käitumist, peab ta avaliku teenistuse eetilistest alustest tulenevalt suhtuma oma kohustuste täitmisse kõrgendatud vastustus-ja kohusetundega. Kuivõrd ükski õigusakt ei reguleeri üliõpilasele määratud distsiplinaarkaristuse kehtivuse aega, tuleb siin analoogia alusel kohaldada TDS §-s 13 sätestatud karistuse kustumise 1-aastast tähtaega, mis tähendab, et kaebaja varasemad karistused ei olnud kustunud vaidlustatud käskkirja andmise ajaks. TDS § 8 lg 1 järgi ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Seega on distsiplinaarkaristuse määramine ja valik Sisekaitseakadeemia kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu hinnangul neid põhimõtteid rikutud ei ole. Tõendatud on distsiplinaarsüüteo toimepanek kaebaja poolt. Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud. Vastustaja on põhjendanud rangeima karistuse määramist asjakohaste argumentidega. Kaebaja on 2006.a. veebruaris ja märtsis mõjuva põhjuseta puudunud kokku 18 loengupaari, s.o. 36 akadeemilist tundi, millest üksi juba piisab määruse nr 56 §-le 31 lg 3 p 7 järgi eksmatrikuleerimiseks. Ajavahemikus 1.10.2004 - 28.02.2005 puudus kaebaja 27 korda põhjuseta loengutelt, mille eest teda 19.04.2005.a. karistati noomitusega. 24.05. 2005.a. karistati kaebajat noomitusega politseivormita loengus viibimise eest. Kaebaja kui tulevase politseiametniku osas kehtivad kõrgendatud eetika- ja moraalinormid, kuid tema pole varasema3
(4)4
(4)test karistustest mingeid järeldusi teinud, vaid on jätkuvalt käitunud vastutustundetult ja distsiplineerimatult. Seetõttu oli tema eksmatrikuleerimine põhjendatud. Kohtunik: D.Maastik tr