KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-831 Haldusasi A. P. kaebus Veeteede Ameti peadirektori 4.04.2006.a. käskkirja nr 44-p tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.10.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja A.P., vastustaja Veeteede Ameti esindaja Viive Tuisk RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 4.04.2006.a. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr 44-p määrati meresõiduohutuse teenistuse laevade järelevalve osakonna vaneminspektorile A. P.le 8.03.2006.a. teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest noomitus avaliku teenistuse seaduse(ATS) §-de 84 p 1 ja 85 lg 1 p 1 alusel. Käskkirja kohaselt määrati A.P. osakonnajuhataja korraldusel 8.
- 2006.a. inspektorite komisjoni koosseisus teostama laevakontrolli Muuga sadamas tankeritel Loire ja Seasong. Enne tankeri Loire kontrollimise lõppu lahkus A.P. laevast, et osta valuvaigistit, kuna kontrollimise ajal hakkanud tal hammas valutama. A.P. jõudis Muuga sadamasse tagasi, kui tankeri Seasong kontrollimine oli lõpetatud ja inspektorid hakkasid tagasi sõitma Veeteede Ameti Lume 9 kontorisse. A.P. koos teiste inspektoritega Veeteede Ametisse tagasi ei pöördunud. Kui inspektorid jõudsid Muuga sadamast Veeteede Ametisse 14.30 paiku, siis A.P. alles kell 15.
- Teenistuskohalt eemalviibimist on A.P. oma 31.03.2006.a. seletuskirjas põhjendanud „rooli keeramisega“. Peadirektori 25.02.2005.a. käskkirjaga nr 4-VA kinnitatud sisekorraeeskirja(edaspidi sisekorraeeskiri“) punkti 2.6 kohaselt peab teenistujal olema isiklikel põhjustel teenistuskohalt eemalviibimiseks vahetu ülemuse luba. A.P.l kõnealusel juhul sellist luba ei olnud ning ka varem on tal olnud probleeme töödistsipliinist ja tööajast kinnipidamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada. 3.05.2006.a. kohtule esitatud kaebuse kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane, sest käskkirjast ei selgu, milles seisnes kaebaja poolt teenistuskohustuste mittetäitmine. Karistuse määramisel võeti aluseks kaebaja ametiruumidesse sisenemise kellaaeg 15.47, kuid pole tõendatud tema omavoliline eemalviibimine teenistuskohast. Kaebaja teenistuskohaks ei ole ainult ametiruumid Lume tn 9, vaid ka muud objektid, kus ta peab teenistusülesandeid täites viibima. Kaebaja teenistuskohustusteks on laevade tehnilise järelevalve teostamine ja kontrollimine, mis eeldab viibimist laevadel, sadamates ja teistel laevandusega seotud objektidel, mida loetakse teenistuskohal viibimiseks. Kõnealusel päeval oligi kaebaja korralduse alusel saadetud Muuga sadamasse kontrolli teostama. Kohtuistungil 19.10.2006.a. väitis kaebaja aga, et pole üldse tõendatud, et ta 8.03.2006.a. jõudis kontorisse tagasi käskkirjas märgitud ajal. Aparaat, millega fikseeriti tema töö juurde jõudmine, talletab ukse avamise kellaaja ning selle töötaja töötõendi numbri, millega uks avati, kuid ei fikseeri inimeste arvu ega nimesid, kes ukse avanedes sealt läbi lähevad. Kaebaja võis teistest kolleegidest jõuda majja 20-30 min hiljem sellepärast, et Muuga sadamas on kitsas kai ning autoga manööverdamine võttis aega, kindlasti mitte aga 1 tund 20 min hiljem. Kaebaja ei mäleta, kas tema saabudes oli kontorihoone välisuks lahti või sisenes ta koos mõne teise töötajaga, kes ukse oma töötõendiga avas. Aparaadi fikseeritud ajal kell 15.46 võis kaebaja käia väljas suitsu tegemas või auto juures. 31.03.2006.a. seletuses märkis kaebaja kontorisse saabumise ajaks aparaadi fikseeritud kellaaja, kuna ei tahtnud tööandjaga vaielda. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud käskkirjas toodule järgmised seisukohad. 31.03.2006.a. antud seletuskirjas põhjendab kaebaja enda võrreldes teiste inspektoritega tunduvalt hilisemat tagasijõudmist Lume tn 9 majja sellega, et Muuga sadamast Lume tänavale jõudmiseks kulub aega ning sel ajal tegeles ta rooli keeramisega ja liiklusega. Pole võimalik, et sama teekonna läbimiseks kulus kaebajal teistest inspektoritest 1 tund ja 20 min rohkem aega. Eemalviibimine on tõendatud vaneminspektorite J.S. ja S.L. seletustega, mille kohaselt kaebaja koos teiste inspektoritega Veeteede Ametisse tagasi ei tulnud. Inspektorid naasid Veeteede Ametisse kell 14.30, kaebaja teatas J.S.le oma saabumisest pärast kella 16.
- Ka on kaebaja ise oma 31.märtsi seletuses kirjutanud, et jõudis kontorisse kell 15.
- Uksed majas päeval lahti ei ole. Vastavalt Veeteede Ametis kehtivale korrale ei saanud kaebaja ilma laevade järelevalve osakonna juhtaja või tema asetäitja korralduseta või teadmiseta täita teenistuskohustusi väljaspool Veeteede Ametit. 8.03.2006.a. ei antud kaebajale pärast Muuga sadamas tankerite kontrollimise lõpetamist ülesannet täita mingeid teenistuskohustusi väljaspool Veeteede Ametit. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt ATS §-le 84 p 1 on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. ATS § 85 lg 1 järgi on ametnikele määratavateks distsiplinaarkaristusteks 1)noomitus; 2)rahatrahv mitte üle ametniku 10-kordse päevapalga; 3)palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks; 4)üleviimine madalamale palgaastmele kuni kolme astme võrra mitte kauemaks kui üheks aastaks; 5)teenistusest vabastamine. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus § 8 lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku kaalutlusotsustus. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise otsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Käskkirja õiguspärasuse hindamiseks tuleb kõigepealt selgitada, kas kaebaja tegevus käskkirjas viidatud asjaoludel on käsitletav distsipliinirikkumise toimepanemisena. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et käskkirjast ei selgu, milles seisnes tema teenistuskohustuste mittetäitmine. Käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat selle eest, et ta naasis teenistuskohustuste täitmiselt Muuga sadamast Veeteede Ameti kontorisse alles kell 15.47, samal ajal kui teised inspektorid jõudsid tagasi 14.30 paiku. Arvestades kaebaja autoga Muuga sadamas manööverdamise ja väidetavalt aeglasema sõidumaneeri tõttu täiendavaks ajakuluks 7 min, jõudis kaebaja ikkagi sadamast kontorisse oma kolleegidest 1 tund ja 20 min hiljem. Kuna pärast Muuga sadamas tankerite kontrollimise lõpetamist ei antud kaebajale täita mingeid teenistusülesandeid väljaspool Veeteede Ametit, tuleb seda 1 tundi 20 min käsitada kaebaja eemalviibimisena teenistuskohalt isiklikel põhjustel, milleks tal aga luba puudus. Seega rikkus kaebaja sisekorraeeskirja punkti 2.6, mille kohaselt peab teenistujal olema teenistuskohalt eemalviibimiseks vahetu ülemuse luba. Kaebajat on toimepandud distsiplinaarsüüteo eest karistatud kõige leebema distsiplinaarkaristusega, vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kohus ei pea usutavaks kaebaja poolt kohtuistungil esitatud seletust, et ta jõudis sadamast kontorisse tunduvalt varem kui kell 15.47 ning sisenes kas avatud uksest või koos mõne teise töötajaga, aparaadi fikseeritud ajal aga käis väljas suitsu tegemas või auto juures. See kaebaja versioon on vastuolus tema enda 31.03.2006.a. seletuskirjaga, milles ta kinnitas, et jõudis Lume tn 9 kell 15.46, väites, et kogu aeg kulus ära sõiduks sadamast kontorisse. Kaebaja põhjendust, et 31.
- 2006.a. seletuses märkis ta kontorisse saabumise ajaks aparaadi fikseeritud kellaaja sellepärast, et ei tahtnud tööandjaga vaielda, ei pea kohus tõepäraseks. Kaebaja kohtuistungil esitatud versioon on vastuolus ka koos kaebajaga tankereid kontrollinud S. L. ja .J S. seletustega, mille kohaselt ei tulnud kaebaja nendega koos tagasi Veeteede Ametisse, kuhu nemad jõudsid kell 14.30, vaid lubas oma autoga järele sõita; peale kella 16.00 vaatas kaebaja üle ukse ruumi, kus viibis J.S. ja teatas, et on saabunud. Kohtunik: D.Maastik