) §le 17 lg 2 ja lg 3 ning lähteülesande nr 1234 punktile 6 oli detailplaneeringut vaja kooskõlastada Mustamäe Linnaosa Valitsusega, Mustamäe Linnaosa Halduskoguga, Tallinna Tervisekaitsetalitlusega, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametiga, Tallinna Kommunaalametiga, Tallinna Maa-ametiga, planeeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajatega ning kinnisasja omanikega, kelle krundi ehitusõigust või maakasutustingimusi planeeringuga muudetakse. 10.04.2006.a. alanud detailplaneeringu avalikul väljapanekul olevatest joonistest nähtuvalt on erinevatele asutustele esitatud kooskõlastamiseks erinevad joonised ning seetõttu on erinevad asutused kooskõlastanud erinevaid detailplaneeringu jooniseid. Tallinna Maa-ameti poolt kooskõlastatud põhijoonisel on krundil pos 4 planeeritud kolm maja, kuid vastu võetud ja avalikul väljapanekul oleval põhijoonisel on sinna planeeritud kaks maja. Samuti on erinevalt planeeritud Soone oja ehituskeeluala piir, erinevusi on ka kruntide ehitusõiguse ja piirangute osas(kruntide suuruste, hoonetealuse pinna, korruselisuse ja maksimaalse kõrguse, maa sihtotstarbe, suletud brutopinna ja parkimiskohtade arvu osas) ning andmed kruntide moodustamiseks on erinevad. Maa-ameti kooskõlastuslehelt ei nähtu üheselt, millise joonise alusel on vastuväited esitatud ja kooskõlastus tehtud. Erinevused on ka 17.01.2006.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjonis läbi vaadatud põhijoonisel ning vastu võetud ja avalikul väljapanekul oleval põhijoonisel Mäepealse 1a krundi suuruse ja sihtotstarbe osas ning planeeritud kruntide kogupinna osas. Projektide läbivaatamise komisjoni 17.01.2006.a. protokollist tulenevalt jõuti järeldusele, et detailplaneeringu lahendus ei vasta eskiisile, samuti on vaja täita Maa-ameti märkusi, korrigeerida kooskõlastuste tabelit ja krundi piire; 31.01.2006.a. toimunud koosolekul aga otsustati detailplaneering saata vastuvõtmiseks ja korraldada avalik väljapanek. See tähendab, et vahetult enne detailplaneeringu vastuvõtmiseks saatmist muudeti detailplaneeringut ilma neid muudatusi kooskõlastamata. Seega ei ole detailplaneeringu lõplikku põhijoonist vastavalt
§-le 12 lg 2 ja lg 3 ning detailplaneeringu lähteülesande p-le 6 kooskõlastatud. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidest ei nähtu, et detailplaneeringu koostamisel oleks tehtud koostööd planeeringualal asuvate kinnisasjade omanikega. Detailplaneeringu koostamisel ei ole küsitud detailplaneeringu alasse jääva X omanike arvamust ja ettepanekuid detailplaneeringu lahenduste kohta, millega on rikutud
lg 4 p 4, mis sätestab, et detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega. Tegemist on oluliste menetlusnõuete rikkumisega, mis mõjutas asja otsustamist ja vastuvõetud detailplaneeringu lahendust ning mille tõttu lõplik haldusakt – detailplaneeringu kehtestamine – ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Korteriühistul „X“ puudub selles asjas kaebeõigus. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-16-01 p 3 märkinud, et haldus- kohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 7 lg 3 alusel kohtusse pöördumine eeldab eraldi seadusest tulenevat regulatsiooni. Korteriühistu seadus(KÜS) ei anna korteriühistule õigust oma liikmete huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebus on ka sisuliselt alusetu. Riigikohtu halduskolleegium sedastas otsuses nr 3-3-1-8-02, et planeerimis- ja ehitusseadus ei sätesta lähteülesande koostamist ega kinnitamist ega näe ette selle käigus avalikustamise või isikute kaasamise kohustust. Sellist kohustust ei näe ette ka 1.01.2003.a. jõustunud
. Samas lahendis asus Riigikohus seisukohale, et linnavalitsuse tegevus lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel on haldusesisene tegevus, millel puudub väljapoole suunatud mõju; lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus ja kaasamine planeerimismenetlusse nii varases staadiumis ei ole planeeringu läbiviijale kohustuslik. Järelikult ei saa lähteülesanne nr 1234 olla vaidlustatud detailplaneeringu algatamise korralduse õiguslikuks aluseks. Detailplaneeringu õiguslikuks aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja
Kuna lähteülesandel puudub õiguslik alus, siis pole ta eelhaldusakt HMS § 51 tähenduses, sest sama seaduse § 52 lg 2 sätestab, et eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Sisuliselt on tegemist detailplaneeringu algatamist taotlenud isikute ja kohaliku omavalitsuse vahelise kokkuleppega, milline võiks planeeritav territoorium välja näha, millised kooskõlastused peaksid olema ja milliste seadusest tulenevate piirangutega peab planeerija arvestama. Lähteülesande tingimusi tuleks detailplaneeringut teostaval isikul täita ka siis, kui neid poleks lähteülesandes eraldi fikseeritud. Lähteülesande eesmärk on menetluse kiirendamiseks ja lihtsustamiseks teavitada detailplaneeringut koostavat isikut ühes dokumendis, millega ta peab arvestama ja kuidas planeeringu vormistama. Detailplaneeringu algatamisele ja koostamisele ei pea ilmtingimata järgnema selle vastuvõtmist. Kas planeeringut saab üldse kehtestatakse ning millistel tingimustel, peaks selguma alles planeeringu koostamise käigus. Seetõttu ei saa siduda ajaliselt korraldusi nr 704-k ja nr 485-k. Lähteülesandes fikseeritud tähtaja tähendust tuleb mõista nii, et planeeringu koostaja peab kahe aasta jooksul alustama detailplaneeringu koostamisega. Seda kinnitab ka Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 20, mis sätestab, et kui kahe aasta jooksul detailplaneeringu algatamise korraldusest arvates ei ole detailplaneeringut ametile menetlemiseks esitatud, tuleb taotlejal detailplaneeringu algatamist uuesti taotleda. Praegusel juhul esitasid detailplaneeringu koostajad 14.11.2003.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetlemiseks detailplaneeringu eskiisi ja 17.11.2003.a. alustati menetlemist. Riigikohtu halduskolleegiumi on haldusasjas nr 3-3-1-53-03 asunud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, sest enne seda pole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist; erandlikult on lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud siis, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane; enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Praegusel juhul pole tegemist menetlusnormide rikkumisega, millega kaasneb detailplaneeringu kehtestamise korralduse õigusvastasus. Detailplaneeringu vastuvõtmisega antakse hinnang eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemusele ning fikseeritakse planeeringu eesmärgid ja lähtekohad. Järelikult ei ole välistatud, et planeering võib pärast vastuvõtmist avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete põhjal muutuda. Kooskõlastaja poolt vahetult viimase detailplaneeringu lahenduse kooskõlastamata jätmine ei ole seega nii ulatuslik menetlusnõude rikkumine, millega peaks kaasnema detailplaneeringu kehtestamise korralduse õigusvastasus. Kui kooskõlastajad leiavad, et planeeringu lahendus on sedavõrd erinev, et sellises situatsioonis nad kooskõlastust ei annaks, siis on neil õigus avaldada omapoolseid seisukohti ka peale detailplaneeringu vastuvõtmist(
Kaebaja pole ka viidanud, kuidas kooskõlastuste küsimata jätmine vahetult enne detailplaneeringu vastuvõtmist rikub tema subjektiivseid õigusi. Mäepealse 1a ja X kinnistud ei ole isegi piirinaabrid, samuti jääb ebaselgeks kaebaja õiguste ja detailplaneeringu üldpindala omavaheline õiguslik seos. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi detailplaneeringu alas asuva krundi ehitusõiguse piiramisele või muule muutumisele võrreldes detailplaneeringu algatamisele eelneva olukorraga ega osutanud ühelegi maakasutustingimuse muudatusele. Kaebajale kuuluva kinnistu suuruseks oli ja jääb 1948 m2, ka maa sihtotstarvet ei muudeta. X kinnistut plaanitakse küll suurendada selliselt, et sellega liidetakse maatükk pos 5a suurusega 202 m2, kuid siin on tegemist tegeliku olukorra seadustamisega, sest seda riigile kuuluvat maad kasutab X ka praegu. Kui kaebaja kõnealust maatükki ei soovi, liidetakse see X naaberkinnistuga Lossi 24, mille omanik on selleks juba nõusoleku andnud.
ei sätesta, missuguses vormis ja kuidas peaks detailplaneeringu koostamisel toimuma koostöö planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega. Detailplaneeringu algatamisest on teavitatud(
lg 1), planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustus läbi viidud ning sellest eelnevalt teavitatud(
Kui X kinnistu omanikud ei ole vaatamata sellele soovinud koostööd teha, ei saa vastustaja neid selleks sundida. Samuti ei pane
koostajale kohustust küsida X omanike arvamust ja ettepanekuid. Omapoolseid lahendusi ja ettepanekuid on omanikel võimalik esitada ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul, mida kaebaja on ka kasutanud, esitades planeerimismenetluses samad vastuväited, mis praeguses kohtumenetluses. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 7 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi( lg 1); ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, võib oma liikmete huvides kohtusse pöörduda, kui seadus talle sellise õiguse annab(HKMS § 7 lg 3). Kohus ei nõustu vastustaja arvamusega, et KÜS ei anna korteriühistule õigust oma liikmete huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Riigikohtu halduskolleegium on 18.11.2005.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-36-05 märkinud järgmist: „Korteriühistu on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine(KÜS § 2 lg 1). Korteriühistu on pädev tegema otsuseid korteriomandite mõtteliste osade ühise majandamise küsimustes(KÜS § 2 lg 1 ja § 13 lg 4). Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, ei korralda nad kaasomandi valitsemist ühiselt ega korteriühisuse üldkoosoleku, valitseja ega majandusnõukogu kaudu, vaid läbi korteriühistu vastavate organite(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.septembri 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04). Kaasomandi valitsemisega tuleb tagada selle ohutus ja korrashoid ning õigusaktide nõuetest tulenevate piirangute järgimine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.juuni 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04).“ Kuna kõik X kinnistuga seonduv puudutab korteriühistu liikmete ühiseid huve, siis on korteriühistul õigus selles asjas ühistu liikmete väidetavaid õigusi kaitsta.
lg 1 alusel võib planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või vabadusi piirab(Riigikohtu 9.06.2004.a. otsus nr 3-31-28-04). Planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu algatamine, koostamine, vastuvõtmine, avalik väljapanek ja kehtestamine.
lg 1 võimaldab kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale(otsused nr 3-3-1-8-02 ja 3-3-1-53-03), et erandlikult on õigustatud ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse vaidlustamiseks. Kaebaja pole tõendanud, et planeeringu vastuvõtmine rikuks oluliselt tema subjektiivseid õigusi planeeringu menetluse lõpptulemusest sõltumata. Samuti pole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et senine planeerimismenetlus oleks toimunud ilmsete ja oluliste vigadega. Kaebaja taotleb detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse tühistamist põhjusel, et see on vastu võetud kehtetu eelhaldusakti - 20.03.2005.a. kehtivuse kaotanud lähteülesande - alusel, mis kinnitati 19.03.2003.a. detailplaneeringu koostamise algatamise korraldusega nr 704-k. Kuna korralduse nr 704-k lahutamatuks lisaks olev lähteülesanne kaotas 20.03.2005.a. kehtivuse, muutus samal kuupäeval kehtetuks ka korraldus nr 704-k. Kohus seda seisukohta ei jaga. Nagu vastustaja õigesti on märkinud, ei ole lähteülesanne eelhaldusakt, vaid dokument, mille eesmärk on anda detailplaneeringut koostavale isikule ammendav teave, millega ta peab arvestama ja kuidas planeeringu vormistama. Selline dokument omab tähtsust ainult planeeringu koostajate jaoks ega tekita teistele isikutele mingeid õigusi ega kohustusi. Lähteülesandes märgitud kehtivusaeg kaks aastat tähendab, et planeeringu koostaja peab kahe aasta jooksul alustama detailplaneeringu koostamisega. Seda on praegusel juhul ka tehtud. Korraldus nr 704-k on kehtiv. Oma õiguste rikkumisena märgib kaebaja asjaolu, et detailplaneeringu koostamisel ei ole küsitud detailplaneeringu alasse jääva X omanike arvamust ja ettepanekuid detailplaneeringu lahenduste kohta, millega on rikutud
Osundatud sätte kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega.
ei reguleeri, mil viisil selline koostöö peaks toimuma. Seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust pöörduma planeeringuala iga elaniku poole isiklikult, teavitamaks teda käimasolevast planeerimismenetlusest. Sama eesmärk - huvitatud isikute kaasamine - on saavutatav ka avalike teadaannete kaudu massiteabevahendites. Vastustaja on teatanud detailplaneeringu algatamisest ning planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamisest ajalehes „Postimees“(tl 4748) ning planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustuse ka läbi viinud(tl 49-50). Kõigil isikutel, sealhulgas ka kaebajal, oli alates 22.03.2003.a. piisavalt teavet ja aega, et viia ennast kurssi kavandatava planeeringuga, kujundada välja oma seisukoht ja esitada see Tallinna Linnavalitsusele. Kaebajal oli võimalik oma täiendusi, parandusi ja vastuväiteid esitada ka peale planeeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus. Selles etapis tehtavad ettepanekud ei pea olema kantud algatatud detailplaneeringuga samadest eesmärkidest, on loomulik, et erinevad huvid planeerimismenetluse käigus põrkuvad ning arvestada tuleb kõiki põhjendatud huve. Ettepanekute tegemise õiguse mõte seisnebki eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Väljapanekul võib teha igasuguseid ettepanekuid algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks, täiendavate menetlustoimingute sooritamiseks ja täiendava informatsiooni kogumiseks. Seda õigust on kaebaja ka kasutanud(tl 51-61). Menetlusnõuete olulise rikkumisena on kaebaja märkinud veel, et detailplaneeringut kooskõlastavatele asutustele on kooskõlastamiseks esitatud erinevad detailplaneeringu joonised ning detailplaneeringu lõplikku põhijoonist pole kooskõlastatud. Kõnealust detailplaneeringut pole veel kehtestatud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kaebaja pole ka näidanud, kuidas see menetlustoiming rikub tema õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.