Obsah (5)

§19§60§61§70§18

1 2 – 05 – 499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „24“novembril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 499 Tsiviil

§19

lg.2 p.3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Eeltoodust tulenevalt tegi A S kirjalikus vastuses kohtule ettepaneku jagada abikaasade ühisvara järgmiselt: 1) A S omandusse jätta korter, aadressil: xxx, televiisor Samsung ja külmik Snaige; 2) kogu ülejäänud ühisvara sh. muusikakeskus Samsung, videomagnetofon Samsung, köögimööbel ning raamatud jätta J S omandusse. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, A S ja tema lepinguline esindaja, M F, palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning vastuhagi rahuldada osaliselt. A S ja J S abielu palusid lahutada, abielust sündinud alaealise lapse, M S (isikukood: xxx), palusid jätta A S kasvatada ja üleval pidada. Pärast lahutust palusid jätta A S perenimeks – „S“. Hageja ja tema lepinguline esindaja, M F, selgitasid kohtule, et abielu jätkamine on võimatu, kuna mõlemad pooled elavad eraldi ning on juba loonud uue pere. Elatise nõuet A S ei esitada, kuna J S on A S kasuks elatis juba teise kohtuotsusega välja mõistetud. Vastuhagi osas selgitasid A S ja tema lepinguline esindaja, M F, kohtule, et A S ei ole kunagi takistanud J S lapsega kohtumast. Palusid kinnitada eestkosteorgani seisukoha, mille kohaselt võib J S kohtuda oma alaealise tütrega kaks korda kuus, pühapäeviti, alates kella 14.00 kuni 5 18.

1. Abikaasade ühisvara jagamisel taotlevad A S ja tema lepinguline esindaja, M F, et kohus kalduks kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ja rahuldaks A S kirjaliku ettepaneku ühisvara jagamiseks. Taotlesid, et kohus jätaks rahuldamata J S ja tema lepingulise esindaja, S G, taotluse korteri väärtuse kindlaksmääramiseks kohtuekspertiisi määramise, kuna antud tsiviilasja puhul, et ole sellel tähtsust, sest korter on soetatud vahetuslepingu alusel A S lahusvara arvel. Kohus rahuldas taotluse. Kostja, J S ja tema lepinguline esindaja, S G, hagile vastu ei vaielnud, olid nõus abielulahutusega. Leidsid, et abielu jätkamine on võimatu kuna J S ja A S elasid enne lahkuminekut juba pool aastat eraldi tubades. Praeguseks on mõlemad pooled loonud uue pere. Samuti palusid J S ja tema lepinguline esindaja, S G, rahuldada vastuhagi, kuna A S takistab J S oma alaealise tütrega kohtumast. Nõustusid eestkosteorgani ettepanekuga, et J S kohtuks oma alaealise tütrega kaks korda kuus, pühapäeviti, alates kella 14.00 kuni kella 18.
2. Vaidlesid vastu A S ettepanekule abikaasade ühisvara jagamise osas. Palusid rahuldada J S poolt esitatud kirjaliku ühisvara jagamise ettepaneku ning mõista A S J S kasuks välja 54 650.- krooni kompensatsiooni A S poolt enam saadud ühisvara osa katteks. Leidsid, et korter, asukohaga: xxx kuulub ühisvara hulka ja taotlesid, et kohus määraks korteri väärtuse kindlaksmääramiseks kohtuekspertiisi. Kohtuekspertiisi maksumus ette tasumata. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna tõendite ja taotluste esitamise tähtaeg oli mööda lastud, samuti ei olnud J S ja tema lepingulise esindaja, S G, poolt ette kohtu deposiitarvele tasutud ekspertiisitasu. III – isiku (eestkosteorgani), Kiviõli Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, A R, palus kinnitada Kiviõli Linnavalitsuse poolt esitatud J S lapsega suhtlemise korra. Asus kohtuistungil seisukohale, et kui abikaasade ühisvara läheb jagamisele, siis peab ühisvara jagamisel arvestama sellega, et pere oli kolmeliikmeline, A S kasvatada jääb alaealine laps, kes on hetkel kolme aastane. Arvestada tuleb lapse vajadustega, mille tõttu peab Kiviõli Linnavalitsuse lepinguline esindaja, A R, otstarbekaks jätta ühisvarast A S omandusse korter (kuna laps jääb elama tema juurde), külmkapp ja köögimööbel (lapsele toidu hoidmise ja valmistamise eesmärgil) ning televiisor, kuna lapse vaimse arengu seisukohalt on tähtis, et laps saaks vahetevahel vaadata televiisorist temale eakohaseid saateid. Asus kohtuistungil seiskohale, et J S on hiljem lihtsam soetada endale uusi asju. Samuti on A S väike palk, millele lisandub veel lasteaia maks. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud oma haginõudeid ja vastuväiteid vastuhagile, aga samuti, et kostja on tõendanud oma vastuväiteid 6 hagile ja vastuhagis esitatud nõudeid järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega 18.veebruarist 2005.a. 300.- krooni riigilõivu tasumise kohta (tl.4). J S ja A S abielutunnistusega (tl.5). Alaealise M S (isikukood: xxx) sünnitunnistusega (tl.6). A S elukohatõendiga (tl.7-9). Virumaa Pensioniameti Kohtla – Järve osakonna tõendiga nr.6.044-9/4379 16.veebruarist 2005.a. (tl.8) selle kohta, et A S kasvatab alaealisi lapsi M S ja A F ning temale on määratud peretoetus ja lapsehooldustasu. J S kirjaliku vastusega hagile (tl.13). J S poolt kohtule esitatud vastuhagiga (tl.14-19). Ida – Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Ida – Viru jaoskonna, registriosa nr.16456 väljatrükiga (tl.19) selle kohta, et korteriomandi, asukohaga: xxx, Ida – Virumaal, omanikuks on A S (isikukood: xxx). A S kirjaliku vastusega vastuhagile (tl.24-26). Ostu – müügilepinguga (tl.27), mille kohaselt A S (endine F) erastas Kiviõli Elamuettevõttest 05.aprillil 1995.a. korteri asukohaga: xxx. Notariaalse korterite vahetuslepinguga (tl.28-31), mille kohaselt vahetas A S temale kuulunud korteri 2 – toalise korteri, asukohaga: xxx, S Š kuulunud 3 – toalise korteri, asukohaga: xxx, vastu. Kohus luges tõendatuks, et notar hindas mõlema vahetatava korteri väärtuseks (tehinguväärtuseks) 12 000.- krooni, mis jääb ka selle korteri väärtuseks ühisvara jagamisel. Kiviõli Linnavalitsuse kirjaliku arvamusega nr.4.3-2.1/1 20.aprillist 2005.a. (tl.32-33) alaealise lapse, M S (isikukood: xxx) ja tema isa J S kohtumise korra kindlaksmääramise kohta. J S kirjaliku avaldusega (tl.39). Viru Maakohtu 24.augusti 2006.a. määrusega (tl.40-42). Kohtla – Järve Linnavalitsuse (Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) kirjaliku arvamusega (tl.56-57) J S sobivuse kohta alaealise lapse kasvatamiseks. J S kodu külastuse aktiga (tl.58). J S iseloomustus tema töökohast Aktsiaseltsist Novoloto (tl.59), mille kohaselt töötab J S kasiino Admiral Kohtla – Järve mängusaalis. Töötamise aja jooksul on J S näidanud end aktiivse, ettevõtliku töötajana, kes on võimeline töötama suure koormusega säilitades seejuures töö kvaliteedi. J S kirjaliku vastusega kohtule (tl.61-63). A S kirjaliku vastusega (tl.67). A S elukohatõendiga (tl.68), mille kohaselt kasvatab A S alaealisi lapsi A F ja M S. A S palgatõendiga Osaühingust Kristianos (tl.69). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „

“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, 7 lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt

§60

sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt

§61

lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§70

kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

§18

sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt. Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara.

§19

kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 8 Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et A S ja J S abielu jätkamine on võimatu, kuna pooled elavad lahus ja on juba loonud uue pere. Abielu tuleb lahutada. Pärast lahutust tuleb jätta A S perenimeks – „S“. Abielust sündinud alaealine laps, M S (isikukood: xxx), tuleb jätta A S kasvatada ja üleval pidada. Kindlaks tuleb määrata J S alaealise lapsega suhtlemise kord, mille kohaselt on J S õigus suhelda alaealise lapsega, M S (isikukood: xxx) kaks korda kuus (kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval) alates kella 14.00 kuni kella 18.00, alaealise lapse, M S (isikukood: xxx), kodus lapse ema, A S, juuresolekul, kusjuures J S lepib eelnevalt A S telefonitsi kokku lapsega suhtlemise täpse aja. Kohus luges tõendatuks, et A S ja J S ühisvara jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest arvestades A S kasvatada jääva alaealise lapse, M S (isikukood: xxx) tähelepanu väärivat huvi ja lapse õigust harmoonilisele arengule. Samuti on osa ühisvarast (korteriomand: xxx) omandatud ühe abikaasa (A S) lahusvara arvelt. Arvestades Kiviõli Linnavalitsuse lepinguline esindaja A R ettepanekuid luges kohus tõendatuks, et ühisvara jagamisel tuleb A S omandusse jätta järgmised asjad: korteriomand, asukohaga: xxx, registriosa nr.16456 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, maksumusega 12 000.- krooni; teler Samsung – maksumusega 5 500.- krooni, külmkapp Snaige – maksumusega 4 300.- krooni ning köögimööbel – maksumusega 5 500.- krooni. J S omandusse tuleb jätta järgmised asjad: raamatud – maksumusega 500.krooni; videomagnetofon Samsung – maksumusega 3 000.- krooni ning muusikakekus Samsung – maksumusega 2 500.- krooni. Samuti luges kohus tõendatuks, et A S J S kasuks rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks puudub alus. Kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda sellises ulatuses nagu nad on neid kulusid juba kandnud. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi nõuded ja vastuhagi nõuded rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik