2-06-8905 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht
(30)päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Kohtutäitur Anne Böckleri menetluses oli Lääne Politseiprefektuuri 04.03.2004.a otsus nr 267004001003002, millega määrati X rahatrahv 600 krooni. Nõudesumma täiteasjas 182/2004/1200 on laekunud 28.02.2006.a konto arestimise akti alusel, kohtutäituri poolt on trahvisumma Lõuna Politseiprefektuurile edasi kantud 02.03.2006.a.
- märtsil 2006.a esitas kaebaja kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale milles kaebaja nõudis raha tagastamist ja vajalike sammude astumist täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. 31.03.2006.a otsusega jättis kohtutäitur X kaebuse rahuldamata. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kaebaja taotleb TMS § 202 ja KarS § 82 alusel täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu ja temale kuuluva raha tagastamist kohtutäituri poolt. Kaebaja juhtis kohtutäituri tähelepanu TMS §-le 202, mille kohaselt täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse menetlus täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega tulenevalt TMS § 202 ja KarS § 82 ei oleks kohtutäitur tohtinud kontot arestida, kuna otsuse jõustumisest nimetatud väärteoasjas oli möödunud juba 24 kuud. KarS § 82 järgi otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul ei ole tasumisest kõrvale hoitud. Kaebaja ei ole antud nõudest üldse teadlik olnud ja kaebaja pangaarvel on olnud piisavat raha, et kohtutäituril oli võimalus konto arestida ka seaduses ettenähtud aja, st 18 kuu jooksul. Kuna kaebaja ei olnud nõudest üldse teadlik, puudus tal ka võimalus pöörduda kohtusse selle nõude aegunuks tunnistamiseks. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohtutäitur on seisukohal, et ta ei saanud täitemenetlust lõpetada täitmise aegumise tõttu, kuni kohus ei ole määrusega tunnistanud täitmist aegunuks ja seega puudub alus X tema kontolt täiteasjas 182/2004/1200 kinnipeetud summa tagastamiseks. TMS § 202 lg 2 kohaselt on täitemenetluse lõpetamise aluseks rahatrahvi täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. TMS § 48 on loetletud täitemenetluse lõpetamise alused, see ei anna kohtutäiturile alust omal algatusel lõpetada täitemenetlust aegumise tõttu. Seega ei ole kohtutäitur õigustatud otsustama ise rahatrahvi täitmise aegumise üle, vaid täitemenetluse lõpetamise aluseks saab olla ainult kohtumäärus. KarS § 82 lg 2 p 1 järgi otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse täitmisest. Aegumise peatumise üle saab otsustada ka vaid kohus mitte kohtutäitur. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi kaebaja X esitatud kaebuse juurde ja palus selle rahuldada. Kohtutäitur Anne Böckler jäi kohtuistungil kaebusele esitatud vastuse juurde. KOHTU SEISUKOHT Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse. Tulenevalt TMS § 218 lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule, kelle piirkonnas kohtutäitur asub. Antud juhul pidas kohus vajalikuks välja selgitada kaebuse esitaja eesmärki kohtusse pöördumisel ning tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt. Kohtule esitatud kaebusest ja kohtuistungil antud seletustes nähtub, et kaebaja taotleb kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb
- märtsi 2004.a Lääne Politseiprefektuuri väärteoasjas tehtud otsuse täitmiseks
- veebruaril 2006.a pangaarvelt trahvisumma ja kohtutäituri tasu kandmises kohtutäituri arvele. Kaebaja arvates on trahviotsuse täitmine toimunud õigusvastaselt, kuna on rikutud KarS §-st 82 tulenevat tähtaega. Riigikohtu erikogu on oma
- märtsi 2004.a määruses nr 3-3-4-1-04 asunud seisukohale, et pärast
- jaanuari 2002.a esitatud kaebused kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Riigivastutuse seaduse § 1 lg-st 1 ja § 17 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtu pädevuses igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine, millest võib siiski erandi teha seadusega. Halduskohus peab seejuures otsustama, kas kohtutäituri tegevus on olnud õigusvastane. 2 Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagimenetluses võib kohus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata mh. juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et sama põhimõtet tuleb kohaldada ka hagita menetluses. Kohus leiab, et antud asjas X kaebuse lahendamist kui kaebust kohtutäituri tegevusel täitedokumendi täitmisel, ei saavuta X kaebuse esitamisel taotletud eesmärki. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja taotluseks, et kohtutäitur tagastaks talle pangakontolt arestitud summa. Tekkinud olukord ei ole lahendatav arvelduskontolt arestitud raha tagastamisega (trahv on kohtutäituri kontolt üle kantud politseiprefektuurile), vaid tuleb võtta seisukoht, kas kohtutäitur on tekitanud oma tegevusega isikule kahju. Tulenevalt toodud Riigikohtu lahendist on halduskohtu pädevuses igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine. Üldkohus ei lahenda kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. Seega peab kaebaja pöörduma temale kohtutäituri poolt kahju tekitamise hüvitamise nõudega halduskohtusse. Halduskohus võtab seisukoha selles osas, kas kaebaja suhtes tehtud trahviotsuse sissenõudmine oli aegunud ja sellest tulenevalt kohtutäituri tegevus õigusvastane ning kas kohtutäitur tekitas oma tegevusega isikule kahju. Kohus jätab X kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri tegevusele täiteasjas 182/2004/1200 läbi vaatamata. KOHTUKULUDE JAOTUS Hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv. Sama kehtib tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 ka hagita menetluses avalduse läbi vaatamata jätmise korral. Seega tuleb kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. Kohus on teinud kindlaks, et X tasus
- aprillil 2006.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 200 krooni. Kohus tagastab X arveldusarvele nr 221010994749 Hansapangas riigilõivu 200 krooni. Kohtunik 3