Obsah (4)

§ 193§ 222§ 231§ 194

2-05-11235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult 23. november 2006 kell 15:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsivii

) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.

§ 193

lg 1 sätestab, et kui kohustise mittetäitmise või mitte nõuetekohase täitmise eest on määratud leppetrahv (trahv, viivis), siis hüvitatakse kahju selles osas, mida ei katnud leppetrahv (trahv, viivis).

§ 222

lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

§ 231

lg 1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja sõlmis AS-ga Tele2 Eesti (aktsiaselts Ritabell õigusjärglane) 05.05.1999 Q-GSM lepingu nr 10037787, mille alusel aktsiaselts AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade - mobiiltelefon ja teenus – eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Seisuga 09.09.1999 on kostja põhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees 3 990.43 krooni. Vastavalt lepingu üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja ei reageerinud AS 3 2-05-11235 Tele2 Eesti nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS Tele2 Eesti loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 3 990.43 krooni, millele lisanduvad viivised. Perioodi eest 09.09.1999 – 17.06.2005 on hageja arvestanud kostja võlgnevuselt viiviseid summas 9 451.25 krooni. Kuna kostja oma kohustusi täitnud ei ole on hageja olnud sunnitud pöörduma kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevus 3 990.43 krooni ja viivised 3 990.43 krooni ning kohtukuludena tasutud riigilõivu eest 560 krooni ja õigusabikulude eest 399.04 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on põhjendamata ja tõendamata. Kostja leiab, et esitatud arvest ei nähtu, milles seisnevad telefonimaksed, millal ja millises mahus ja kas üldse kõneteenust osutati, mille eest karistati kostjat leppetrahviga. Enne 01.07.

1. a kehtinud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatud poolte tahte ülimuslikkusest kui tehingu tõlgendamise lähtealusest järeldub, et lepingu tõlgendamise käigus poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel ei saa üldtingimusest erinevat lepingutingimust välistada sellega, et üldtingimus sellist lepingutingimust ei sisalda. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse seaduse sätetega. TKS § 5 lg 3 kehtestas, et tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis AS-ga Tele2 Eesti 05.05.1999 Q-GSM lepingu, milles teenuse osutaja kohustus osutama kostjale mobiilsideteenust ja müüs kostjale mobiiltelefoni. Lepingu sõlmimisel tasus kostja 1 199 krooni. Hageja leiab, et kostjal on tasumata teenuste eest 3 990.45 krooni, mis koosneb kostja poolt teenuse osutajale tasumata jäetud kuumaksetest lepingu perioodi lõpuni ning hüvitisest telefoni eest, sest kostjale müüdi subsideeritud hinnaga telefon ja kostja kohustus nimetatud telefoni tagastama, juhul kui leping temaga lõpetai enne lepingu lõpptähtaja saabumist. Kostja telefoni ei tagastanud ja nimetatust tingitult tuli kostjal telefoni subsideerimata maksumus teenuse osutajale hüvitada. Kostja väidetel varastati temalt juunis 1999.a mobiiltelefon. Kostja helistas koheselt mobiilsideteenuste pakkujale ja teatas juhtunust, paludes neil leping lõpetada, mille peale mobiilsideteenuse osutaja vastas, et vaatame, mida teha annab. Mobiilsideteenuse pakkuja rohkem kostjaga ühendust ei võtnud. Kostja on seisukohal, et tema käitus ainuvõimalikul viisil ja rohkem tema võimuses midagi teha ei olnud. Kostja maksis 05.05.1999 ettemaksuna 1 199 krooni. Arvestades krediidilimiiti 500 krooni kuus, ei ole võimalik ka olukorras, kus iga kuu helistatakse maksimaalmääral 3 990.43 krooni suuruse võla tekkimine hageja ees. Kohus leiab, et kostja on lepingu sõlmimisel nõustunud tingimusega, et teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni hävimisel või kaotsimineku korral on tal õigus taotleda Q GSMi lepingu ennetähtaegset lõpetamist tingimusel, et ta hüvitab teenuse osutajale teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni maksumuse ning tasub kuutasud Q GSM lepingu lõppemise esialgse tähtajani jäänud ajavahemiku eest (tl 47). Samuti on kostja nõustunud tingimusega, et tema kasutusse anti mobiiltelefon NOKIA 3110, mis on Q GSMi poolt subsideeritud ja seotud tähtajalise lepinguga ning antud telefon jääb teenuse pakkuja omandiks kuni kostja on Q GSM teenust kasutanud 1 aasta jooksul ja maksnud Q GSM lepingust tulenevad tasud 12 kuu jooksul (tl 47). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja oli teadlik, et ta ostab subsideeritud hinnaga mobiiltelefoni, siis on ta võtnud kohustuse hüvitada mobiiltelefoni hävimise või kaotsimineku korral mobiiltelefoni maksumus ning kuutasud, mis on jäänudlepingu lõppemise esialgse tähtajani jäänud ajavahemiku eest. 4 2-05-11235 Kostja väidetel varastati temalt mobiiltelefon juunis
2. a. Nimetatu on kostja paljasõnaline väide. Kostja väidetel teavitas ta telefoni teel teenuse osutajat telefoni kaotsiminekust, mille peale talle lubati vaadata, mida teha annab. Kostja on 17.11.2006 toimunud kohtuistungil selgitanud, et ta ei ole lisaks lepingu sõlmimisel tasutud 1 199 kroonile täiendavalt mingeid makseid teinud. Hageja esitatud arvetest nähtub, et teenuse osutaja on kostjale esitanud arveid kõnede eest ainult perioodi 05.05.1999 – 04.06.1999 eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud 1 199 krooni koosnes kuumaksust 200 krooni ja NOKIA 3110 maksumusest 999 krooni (tl 51), siis ei saa kostja poolt tasutud summat lugeda ettemaksuks mais ja juunis 1999.a tehtud mobiiltelefoni kõnedele ja nende eest tuleb kostjal täiendavalt tasuda. Kohus leiab, et kostja vastuväide, et ta hageja ei ole esitanud kõnede eristusi, ei ole asjakohane, kuna nimetatud vastuväited tulnuks kostjal teenuse osutajale esitada koheselt telefoni kadumise järgselt. Kostja on tunnistanud, et sai orienteeruvalt ühe kuu jooksul mobiiltelefoni kasutada ja sellest tulenevalt pidi ta olema teadlik kõneteenuse eest tasumise kohustusest. Kuna kostja oli lepingu sõlmimisel võtnud endale kohustuse teenuste eest tasuda, siis ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et ta teatas teenuse osutajale telefoni kaotsiminekust ja kuna teenuse osutaja temaga ühendust ei võtnud, siis ei olnud tema võimaluses rohkem midagi teha. Kohus leiab, et tulenevalt teenuse osutajaga sõlmitud lepingu tingimustest, oleks pidanud kostja ise üles näitama aktiivsust osutatud teenuste eest tasu maksmisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt välja nõuda tasu kõnede ja tekstisõnumite saatmise eest summas 907.36 krooni (tl 52). Hageja on palunud kostjalt välja mõista NOKIA 3110 eest 846.61 krooni (tl 52) ja leppetrahvi telefoni eest summas 847.46 krooni. Kostja on hagile täielikult vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et kostja ostab subsideeritud hinnaga telefoni, siis oleks pooled pidanud lepingus kokku leppima, milline on mobiiltelefoni maksumus, mille peab vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele kostja mobiiltelefoni hävimise või kaotsimineku korral hüvitama. Nimetatut pooled lepingus kokku leppinud ei olnud ja ka hiljem ei ole hageja esitanud veenvaid tõendeid mobiiltelefoni maksumuse kohta. Kohus leiab, et arvel kajastatud summad mobiiltelefoni maksumuse kohta, ei tõenda selle maksumust, mis tuleks kostjal hüvitada. Samuti on teenuse ostuaja ja kostja kokku leppinud, et mobiiltelefon saab kostja omandiks, kui ta on tasunud lepingust tulenevad tasud 12 kuu eest (tl 47). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue telefoni eest täiendavalt 1 694.07 välja nõuda, on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kostja poolt teenuse osutajale tasumata jäetud kuumaksetest lepingu perioodi lõpuni, sest kostjale müüdi subsideeritud hinnaga telefon ja kostja kohustus nimetatud telefoni tagastama, juhul kui leping temaga lõpetati enne lepingu lõpptähtaja saabumist. Kostja on hagile vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna kostja kohustus mobiiltelefoni hävimise või kaotsimineku korral tasuma kuutasud Q GSM lepingu lõppemise esialgse tähtajani jäänud ajavahemiku eest, siis tuleb kostjalt välja mõista kuutasud eelnimetatud perioodi eest. Vastavalt esitatud arvetele on Q30 tähtajalise ja kohaliku kuumaksu hind 169.49 krooni (tl 52-55). Kokkuleppe kohaselt saanuks mobiiltelefon kostja omandiks, kui ta on tasunud lepingust tulenevad tasud 12 kuu eest (tl 47). Seega leiab kohus, et kostja oleks saanud mobiiltelefoni omanikuks juhul, kui ta oleks tasunud 12 kuu eest kuumaksu kokku summas (12 x 169.69) 2 033.88 krooni. Kuna kostja väidetel on temalt mobiiltelefon varastatud, siis sellest tulenevalt kannab ta kahju selle väärtuse võrra. Kuna lepingu sõlmimisel on kostja tasunud kuumaksu 200 krooni (tl 51), siis leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista 1 833.88 krooni mobiiltelefoni maksumuse eest. 5 2-05-11235 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb mobiiltelefoni maksumuse ja kõne ja tekstisõnumite saatmise eest välja mõista kokku 2 741.24 krooni. Vastavalt Q GSM mobiilsideteenust kasutamise tingimustele kohustus kostja maksma viivist maksmisega viivitamise korral 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 – 28.02.2001 oli üldtingimuste kohaselt viivise määraks 0,5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisevõlgnevust määraga 0,15 % päev. Perioodi eest 09.09.1999 – 17.06.2005 on hageja arvestanud kostja võlgnevuselt viiviseid summas 9 451.25 krooni. Kohus leiab, et kuna kohus on otsustanud rahuldada hageja nõue 2 741.24 krooni ulatuses, siis tuleb nimetatud võlgnevuselt välja mõista poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud suuruses viivis. Vastavalt hagiavaldusele on kostja olnud viivituses 2017 päeva (tl 4). Seega on lepingujärgse viivise suuruseks (2017 x 4.11) 8 289.97 krooni. Tulenevalt

§ 194lg 1 on kohtul õigus vähendada viivist, kui see on ülemäära suur.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuse suuruses, s.o 2 741.24 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulud, mis koosnevad riigilõivust 560 krooni ja tasust õigusabi eest summas 399.04 krooni. Kostja kohtukulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 toimub enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulude võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud kohtukulu. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 5 482.48 krooni, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv võrdelises osas rahuldatud nõude suurusega, s.o 450 krooni. Tulenevalt TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) tuleb kostjalt välja mõista kohtukuluna hageja kasuks õigusabi eest 399.04 krooni. Kokku tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista 849.04 krooni. Muud poolte nõuded ja vastuväited ning esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 6