2-05-23589/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks 05.09.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-23589 (endine nr 2/254-27706/05) Tsiviilasi AS hagi OÜ , seaduslik esindaja AF vastu 17 573,67 krooni saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult.
2. Välja mõista OÜ 17 573,67 krooni AS kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista OÜ kohtukulud 1 400 krooni AS kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue esitas AS hagi OÜ vastu 17 573,67 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel sõlmitud kasutusrendi lepingust nr , mille esemeks oli sõiduauto Renolt Clio Authentique 16V 1,2, ehitusaasta Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama lepingu esemeks oleva vara AS ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis maksed süstemaatiliselt tasumata. Hageja saatis kostjale kirjaga teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Seoses hagejapoolse ennetähtaegse lepingu lõpetamisega kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduauto valduse. Peale sõiduauto valduse taastamist hageja poolt, asus hageja sõiduautot lepingu üldtingimustes sätestatud korras realiseerima. Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 5.19 on võlgnik kohustatud lepingu ühepoolsel ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitama võlausaldajale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Hind, millega õnnestus varale ostja leida oli 80 508,48 Eesti krooni, mis tasuti hagejale .a. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli 98 082,15 krooni. Kuna hagejal õnnestus vara võõrandada 80 508,48 krooni eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ja hageja sai otsest kahju 17 573,67 krooni ulatuses. saatis hageja kostjale tähitud kirja, milles palus tasuda müügikahjum 14 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Vaatamata sellele ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista 17 573,67 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtukulud – riigilõivu summas 1 400 krooni. Kostja vastuväited Kostja esitas .a. kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista. Kostja sõnul sai ta hagejalt teatise kasutusrendi lepingu ülesütlemise kohta, milles teda teavitati 4 860,94 krooni suurusest võlgnevusest 37 kalendripäeva eest ja seati tingimuseks tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Mittetasumise korral lubati leping lõpetada ja paluti tagastada liisitud vara. Kostja vastuse kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe selles, et kostja tagastab hagejale lepingu esemeks oleva sõiduauto ja hagejal ei ole kostja suhtes mingeid pretensioone. Kostja sõnul, peale sõiduauto üleandmist hagejale ei võlgne ta kokkuleppe kohaselt hagejale midagi. Kostja andis sõiduauto üle ja üle aasta ei tulnud hagejalt mingeid pretensioone. Kostja vastuse kohaselt teatati talle hiljem, et ta on hageja ees võlgnik. Kostjale jääb arusaamatuks kuidas hageja saab viidata kasutusrendi lepingu punktile 5.19 pärast seda, kui pooled on omavahel kokkuleppele jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on kostja asja menetlusse võtmise vastu ning leiab, et eksisteerivad kõik põhjused hagi läbivaatamata jätmiseks ning asjas menetluse lõpetamiseks. Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et asja pole võimalik lahendada kompromissi teel. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtukulud jätta hageja kanda. .a. esitas hageja arvamuse kostja vastuse osas, milles hageja jääb hagiavalduses toodu juurde. Hageja arvamuse kohaselt kostja oli kohustatud hagiavalduses märgitud vara tagastama, kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, vaatamata asjaolule, et hageja oli kostjale saatnud teatise palvega tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Teatises oli ka märgitud, et juhul kui kostja ei täida oma kohustusi, siis ütleb hageja peale teatises nimetatud tähtaja möödumist lepingu üles ning kostjal on kohustus vara tagastada. Kostja poolt lisatud vara üleandmise-vastuvõtmise akt tõendab hageja arvates vaid, et kostja tagastas hagejale vara. Hageja arvamuse kohaselt tuleb kõik lepingu poolte vahelised kokkulepped sõlmida kirjalikult. Hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet, mille kohaselt hageja loobuks lepingust tulenevast õigusest nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Seega on hageja arvates kostja väide, et hageja loobus pretensioonide esitamisest paljasõnaline ja tõendamata. Samuti leiab hageja et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest on ta esitanud oma nõude tähtaegselt. Hageja peab vajalikuks lisada, et lepingu üldtingimuste punkti 2.5.
4. kohaselt oleks tal õigus olnud nõuda tähtaegselt tasumata summalt viivist ning punkti 11.
5. kohaselt trahvi, kuid loobus sellest seoses asjaoluga, et kostjale saadeti teatis aasta hiljem peale lepingust tuleneva kahju selgumist. Hageja palub kostjalt välja mõista 17 573,67 krooni ja kohtukulud. .a. esitas kostja kohtule vastuse hageja .a. esitatud arvamuse osas. Kostja jääb oma vastuse juurde ja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ning mingeid uusi asjaolusid ei esita. Kostja sõnul tegi ta kõik nii nagu hageja ütles ning hagejal ei olnud temale mingeid pretensioone Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. 2 Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Poolte vahel .a. sõlmitud kasutusrendi lepingust nr ning hageja ja AS vahel sõlmitud ostumüügi lepingust nr nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 17 573,67 krooni, millele kostja vaidleb vastu. Vastavalt kasutusrendi üldtingimuste punktile 2.
6. kohustus kostja tasuma lepingust tulenevaid makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja jättis korduvalt nimetatud kohustuse täitmata. Tulenevalt üldtingimuste punktist 11.1.
7. on hagejal õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, kui kostja jätab lepingust tuleneva makse maksetähtpäeval tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Hageja on saatnud kostjale teatise kasutusrendi lepingu ülesütlemise kohta, milles kostjat on teavitatud võlgnevuse 4 860,94 krooni suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui kostja ei kustuta võlgnevust 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kostja võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste punktile 11.
8. pidi kostja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama vara viivitamatult hagejale. Tulenevalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktist anti lepingu esemeks olev sõiduauto üle .a. Kostja väide nagu oleks hageja loobunud kõikidest pretensioonidest tema vastu peale vara üleandmist on paljasõnaline ja tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ja vastuväiteid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt kasutusrendi üldtingimuste punktile 5.
9. kostja oli kohustatud lepingu ühepoolsel ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikus seadmine). Nähtuvalt müügilepingust nr 0027611L müüs hageja Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le sõiduauto 80 508,48 krooni eest, millele lisandus käibemaks 14 491,53 krooni, kokku 95 000 krooni eest. Tulenevalt 07.10.2205.a. õiendist vara müügi ja nõude arvestuse kohta oli kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 98 082,15 krooni, mis koosnes kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulust ehk vara jääkmaksumusest summas 85 749,33 krooni, tähtajaks tasumata rendimaksetest summas 6 697,23 krooni ning hageja poolt vara realiseerimisega seotud kulutustest summas 5 635,59 krooni. sõiduki hindamise aktist nähtub, et sõiduki maksumus oli 95 000 krooni. Kuna hagejal õnnestus vara võõrandada 80 508,48 krooni eest, siis sai ta otsest kahju (98 082,15 – 80 508,48) 17 573,67 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne
10. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
11. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1,3 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja nõuda nii kohustuse täitmist kui kahju hüvitamist ja öelda lepingu üles. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda 3 võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esitatud tõendite põhjal on kostja võlgnevus hageja ees 17 573,67 krooni. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 1 400 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Meelis Eerik Kohtunik 4