4 ei tohi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Hagi on esitatud
§-de 60 lg. 1, 61 lg. 1-4 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest on alati oma laste eest hoolitsenud ja neid materiaalselt toetanud. 2006.a. suvel viibisid lapsed kostja juures ja olid täielikult kostja ülalpidamisel. Alates 2006.a. märtsikuust on kostja vastavalt omam võimalustele maksnud laste ülalpidamiseks erinevaid summasid. Kostja kümne kuu keskmine palk on 6 046 krooni, talvekuudel seejuures alla 3 000 krooni kuus. Normaalseks äraelamiseks vajab kostja vähemalt 3 500 krooni kuus. Kostjal on tasuda koolituskulud 11 200 krooni ja laen igakuise maksena 1 200 krooni. Lähtudes oma varalistest võimalustest on kostja nõus suurendama lastele elatist 250 krooni võrra. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja kohtuistungil palub elatist suurendada ja mõlema lapse jaoks elatis välja mõista, sest seni on elatis välja mõistetud ainult vanema lapse tarbeks. Hageja selgitab, et kooselu lõppes kostjal alkoholiprobleemide esinemise tõttu. Hageja ei usu, et kostja ei saa vajalikku elatusraha maksta, kuid on nõus, et igakuine elatusraha võib olla ka alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja esindaja kohtuistungil seletab, et kostja on oma kohustust lapsi ülalpidada täitnud ja teeb seda ka edaspidi, kuid praeguse varalise olukorra juures ei suuda kostja 1 500 krooni lapse kohta maksta. Kostja peab võimalikuks maksta 1 000 krooni lapse kohta. Kohtuistungil pooled lepivad kokku, et hageja soovib 1 250 krooni lapse kohta ja kostja esindaja on sellega nõus. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb seadusest. Vastavalt
§-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. K –M ’i sünnitunnistusega on tõendatud, et pooltel on laps, kelle ülalpidamiseks pole kostjalt elatist välja mõistetud.
2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni.
5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla veerandi Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui 2 vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna hageja on nõus igakuise elatusrahaga lapse kohta alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis käsitleb kohus seda nõusolekut muu mõjuva põhjusena
6 p. 3 mõttes ja mõistab elatise välja igakuise elatusrahana 1 250 krooni kuus lapse kohta. Vastavalt
§-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 10.11.2006.a. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 1 250- 1 000 = 250 x 9 = 2 250 krooni + 1 250 x 9 = 11 250 krooni = 13 500 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 000 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 630 lg. 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi. Kohus kohaldas
§-de 60, 61, 70 lg. 2 sätteid ja juhindus TsMS § 129, § 162, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 02. jaanuaril 2007.a. Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.