TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-04-93 (3-433/05) Otsuse kuupäev 27.01.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X.X kaebus Põlva Vallavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes, mis seisnes 01.03.2004 kaebaja koera kaotsi minekus Põlva Vallavalitsuse töötaja – koerapüüdja toimingu tõttu Asja läbivaatamise kuupäev 19.01.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: X.X , kaebaja esindaja advokaat Peeter Järv; Vastustaja: Põlva Vallavalitsus, esindaja Andres Aavastik Resolutsioon Rahuldada X.X kaebus. Tunnistada õigusvastaseks Põlva Vallavalitsuse 01.03.2004 toiming, mis seisnes X.X elukohast koera äravõtmises ja äraviimises. Mõista välja Põlva Vallavalitsuselt X.X kasuks 1510.- krooni (Üks tuhat viissada kümme krooni) Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 27.01.
- Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. X.X on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva Vallavalitsuse toimingu peale, mis seisnes 01.03.2004 vallavalitsuse poolt kaebajale kuuluva koera äravõtmises ja kaotsiminekus. Kaebuses väidetakse, et 01.03.2004 on tema elukohta tulnud koerapüüdja ning viinud temale kuuluva l,5 aastase hundikoera ära väitega, et koer on häirinud laste suusarajal võistlust ning olnud lastele ohtlik. Kaebaja väidab, et oli saanud koerapüüdjalt teatise, milles kajastub, et koer on pandud koerte varjupaika ning hilisemale järelpärimisele on vastatud, et koer on ära antud teise peresse. Kaebaja on pöördunud Tartu Halduskohtu poole ning leiab, et hulkuvate koerte püüdmist Põlva valla territooriumil korraldab Põlva Vallavalitsus, seega on vallavalitsuse toiming tema koera äravõtmise korraldamisel õigusvastane. Kaebaja väidab, et tema koera ei saa samastada hulkuva koerana, kuigi koer on valla kantseleis registreerimata ning teatis, mille koerapüüdja talle koera äravõtmise kohta vormistas, on puudulik, koer on ära võetud tema tahte vastaselt. Kaebaja huviks on koer tagasi saada või esitada kohtule kahju hüvitamise nõue. Kohtuistungil on kaebaja selgitanud, et tema koeral oli kaelas rihm koos andmetega ja helkuriga ning tema koer ei olnud ohtlik ega hulkuv. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ning ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja esindaja on seisukohal, et ainuke toiming, mida vallavalitsus on teinud, on vallavalitsuse majandusnõuniku poolt koerapüüdjale informatsiooni andmine, et Mammaste suusarajal koolilaste suusavõistlustel jookseb ringi koer, kes häirib suusatajaid. Koera püüdmise ülesanne on delegeeritud töövõtulepinguga 30.01.2004 X.X-le, kelle ülesandeks on püüda valla haldusterritooriumil kõik hulkuvad koerad ja kassid ning tagama koerte viimine varjupaika. Seega ei ole vallavalitsus seotud kaebaja poolt vaidlustatud toiminguga, mistõttu on kaebus põhjendamatu vallavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Toimingu on teostanud X.X , kes täitis talle pandud kohustusi. Vastustaja esindaja leiab, et vald ei ole antud asjas vastustajaks ning toiming iseenesest ei ole õigusvastane, kuna kaebaja on väitnud, et on huvitatud ise koera äraandmisest , kuna ei tule koera ohjeldamisega toime. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on
- märtsil 2004 kella 10.00 ajal toimunud Põlva vallas Mammastel Orajõe külas suusaradadel laste suusavõistlus, kust laekus informatsioon valla majandusnõunikule, et hulkuv hundikoer jookseb rajal ringi ning häirib võistlusi ja on ohtlik lastele. Majandusnõunik on nimetatud juhtumist teavitanud koerapüüdjat X.X-i . Nimetatud asjaolu kinnitab ka valla majandusnõunik X.X 26.11.2004 kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi ta koheselt reageerima ning koerapüüdjat informeerima, kuna koer kujutas endast ohtu lastele. Tunnistaja X.X , füüsilisest isikust ettevõtja, koerapüüdja, 26.11.2004 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta tulnud oma ülesannet täitma ning kohale jõudes oli koer juba kodus ning asjaolusid selgitades oli ta koera kaebajalt kodunt ära võtnud, kuna kaebaja on kurtnud, et tal on raskusi tervise tõttu koera kinnihoidmisega ning oli palunud ise koer ära viia ja headesse kätesse anda. Esialgselt on kohus otsuse teinud 07.02.2005 ning jätnud kaebuse rahuldamata, kuna kaebus on esitatud vale isiku vastu, jättes seega sisuliselt arutamata küsimuse, kas 01.03.2004 X.X-i elukohast tema koera äravõtmine ja äraviimine oli õigusvastane toiming või mitte. Ringkonnakohus on kohtuotsuse tühistanud 19.05.2005 ning saatnud asja uuesti arutamiseks. Tartu Halduskohtusse on taas asi saabunud Riigikohtust 28.09.2005 ning asi on menetlusse võetud 12.10.
- Põlva Vallavolikogu 30.09.2002 määrusega 71 kehtestanud „Koerte ja kasside pidamise eeskirja Põlva vallas“, p. 12 järgi hulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hävitamist Põlva valla territooriumil korraldab Põlva Vallavalitsus. Selline seadusest tuleneva kohustuse täitmine on avaliku ülesande täitmine ning KOKS § 35 lg 5 kohaselt on vallal ja linnal oma ülesannete täitmiseks õigus sõlmida lepinguid. 30.01.2004 on Põlva vallavalitsus sõlminud lepingu FIE X.X-iga, kes kohustub lepingu järgi püüdma ja hävitama hulkuvaid koeri ja kasse Põlva valla territooriumil. Lepingust tulenevalt on Põlva vallavalitsusel tagatud kontrolliõigus teise lepingupoole tegevuse üle ja samuti õigus lepingut ühepoolselt lõpetada. Antud juhul on tegemist halduslepinguga HMS § 95 ja § 96 mõistes ning Põlva Vallavalitsus on andnud nimetatud lepinguga üle avalik-õigusliku ülesande täitmise FIE X.X-ile Tulenevalt LoKS § 5 lg 3 kohaselt korraldab hulkuvate loomade püüdmist , pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. Asja materjalidest lähtuvalt on kaebus koera äravõtmise ja äraviimise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks esitatud eesmärgil, et kaebuse rahuldamise korral oleks võimalik taastada esialgset olukorda, st X.X-ilt äravõetud koer tagasi saada või selle võimatuse korral nõuda kahju hüvitamist. Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud toiming - koera äravõtmine ja äraviimine on käsitletav Põlva Vallavalitsuse toiminguna, olenemata sellest, et FIE X.X on koera ära viinud kaebaja elukohast , kellele kuulus hulkuvate koerte ja kasside püüdmise kohustus ning lepingu järgi oli kohustus tagama nende varjupaika toimetamise. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et majandusnõunik on andnud informatsiooni X.X-le hulkuva koera kohta ning X.X oli kohustatud oma ülesandeid täitma vastavalt töövõtulepingule. Antud juhul ei saanud olla tegemist hulkuva koeraga, kuna kaebaja sõnutsi oli koeral kaelas rihm nimega ja helkur ning 19.01.2006 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja vanemkonstaabel X.X ütluste kohaselt tunti sealsete elanike poolt koera ja viidati koera omanikule, samas väidab tunnistaja, et X.X on palunud ise koer ära võtta, kuna ta ei tule enam koera korralekutsumisega toime, sama on väitnud ka kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud X.X . LoKS § 5 lg 1 on sätestatud hulkuva looma tähendus, mille kohaselt on viidatud Loomatauditõrje seaduse § 12 lõigete 1 ja 2, mille tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida uus omanik. Antud juhul ei olnud tegemist hulkuva koeraga, koera omanik oli teada ja kuna koer on ära võetud koerapüüdja poolt koera omaniku kodunt, puudus vajadus tema äraviimiseks ning uue omaniku otsimiseks. Kuigi nii X.X kui ka X.X on tunnistanud, et kaebaja on teinud ettepaneku koer ära viia, kuna ei tule temaga toime, peab kohus usaldusväärseks kaebaja väidet, et tema ei soovinud koera äraviimist pidades koera majapidamises vajalikuks. Kohus on seisukohal, et isegi, kui esialgselt on kaebuse esitaja mõelnud koera äraandmisest, on tal ikkagi soov koer tagasi saada, sest vastasel juhul ei oleks kaebaja kohtu poole pöördunud. Töövõtulepingu p.1.2 kohaselt peab töövõtja tagama koerte varjupaika viidud koerte hoidmise ja ülalpidamise. Põlva vallas kehtiva „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ p.11 kohaselt hoitakse koeri ja kasse püüdmise järel kaks nädalat sanitaarsetele tingimustele vastavas ruumis. Nimetatust tulenevalt oli kaebaja koer vastustaja poolt ära antud teise perre tunduvalt kiirema aja jooksul. Tunnistaja X.X on väitnud, et kaebaja on helistanud talle mõni päev hiljem pärast koera äravõtmist ning nõudnud koera tagasitoomist, mille tulemusena saanuks koera hoidmisel tulenevalt eeskirja p. 11 sätetest (nõue hoida koera kaks nädalat peale püüdmist) koera omanikule tagastada. Asja materjalide juurde on lisatud ka teatis, mis on koera äravõtmisel vormistatud. Kohus on seisukohal, et teatis on puudulikult vormistatud, puudub märge selle kohta, et X.X oleks koerast loobunud, teatisel nähtub teostatud toiminguna, et koer on viidud varjupaika, märkimata on jäänud ka koera omaniku ja dokumendi koostaja nimi. Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele: Kohus tunnistab Põlva Vallavalitsuse toimingu, mis on seotud 01.03.2004 kaebajalt koera äravõtmise ja äraviimisega, õigusvastaseks, kuna nimetatud toiminguga on kahjustatud kaebaja huve. Kaebajal on põhjendatud huvi aluseks soov võimaluse korral saada tagasi oma koer või esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVS 17 lg 1) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tulenevalt HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Kohtukuludena kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele kaebaja poolt tasutud õigusabi eest 1500.- krooni ja riigilõivu 10.- krooni, kokku 1510.- krooni. Kohus lähtub kaebuse rahuldamisel HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks