Obsah (8)

§ 468§ 416§ 142§ 325§ 410§ 413§ 444§ 60

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-05-19641 Otsuse kuupäev 09.oktoober 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi NM hagi MM vastu ühis

§ 468lg 1 p 2).

5. Välja mõista MM NM kasuks kohtukulud 1 260 EEK (üks tuhat kakssada kuuskümmend krooni). Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada kinnisvara aadressil , poolte ühisomandiks ning teha vastav kanne kinnistusraamatu registriossa nr . Kohtukulud jätta kostja kanda. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud , kuid kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Kohus määras asja arutamisele kohtuistungil. Kostjale saadeti kutse töökohta OÜ-sse, kus kostja töötab kraanajuhina. OÜ tagastas kostja kohtukutse kohtule põhjusel, et MM keeldus kohtukutset vastu võtmast, soovides, et see saadetaks tema kodusel aadressil. Kohus saatis kostjale kohtukutse kodusel aadressil ja , millised tagastati postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis kostjale kohtukutse lisaks tähitud kirjale ka lihtkirjaga ja .

§ 325

sätestab, et kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Tuginedes

§ 325loeb kohus kostjale kohtukutse kätteantuks selle vastuvõtmisest keeldumisel.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Vastavalt

§ 413

lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tinguimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413

lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1, mille kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PkS § 17 lg 1 sätestab, et abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. 2 PkS § 17 lg 5 järgi kui käesoleva peatüki

1. ja
2. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi võib asendada kostja nõusolekut selle andmiseks kohustav kohtuotsus. Kinnistusraamatuseadus (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 60

lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 60 krooni ja tasu õigusabi eest 1 200 krooni. Koidula Laurisaar Kohtunik 3