2-06-35435/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-35435 Tsiviilasi Ki OÜ-le rahatrahvi määramine majandusaasta aruande esitamata jätmise eest Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kohtunikuabi Ingrid 03.10.2006 määrus Ki OÜ trahvimise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ki OÜ määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Vedleri Resolutsioon
2. Jätta muutmata Harju Maakohtu kohtunikuabi Ingrid Vedleri 03.10.2006 määrus Ki OÜ-le rahatrahvi määramise kohta.
3. Ki OÜ määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu kohtunikuabi Ingrid Vedleri 03.10.2006 trahvimäärusega registriasjas Ä xxxxx/xx trahviti Ki OÜ-d
5. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest 5000 krooniga. Ki OÜ esitas määruskaebuse trahvimääruse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on trahvimäärus vastuolus põhiseaduse § 24 lg-ga 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui registriosakond loeb nimetatud trahvi kohtumenetluses määratavaks rahatrahviks väärteo sooritamise eest, siis tuleb isikule tagada elementaarsed kaitseõigused. Seda antud juhul tehtud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 601 ei näe ette mitte karistust väärteo eest, vaid sunniraha eriliiki. Selle rakendamise eelduseks on aga eelneva hoiatuse tegemine, mida käesolevas asjas ei tehtud. Sunniraha eesmärgiks on kohustada isikut sanktsiooni rakendamise hoiatusega oma kohustusi täitma. TsMS § 601 ei sätesta sellele põhimõttele erandit ning kuna tegu on konstitutsioonilise seadusega, siis ei saa seda ka äriseadustik lihtseadusena teha. Määruses on rakendatud miinimumpäevamäära valesti. Juhul kui trahvisumma on 5000 krooni, siis saab selle ekvivalent olla 100 miinimumpäevamäära. 50-kroonine miinimumpäevamäär on sätestatud karistusseadustiku § 44 lg-s 2, mida ei saa aga väärteo puhul kohaldada. Juhul kui registriosakond loeb ÄS § 71 alusel määratavat rahatrahvi sunniraha eriliigiks, siis peab arvestama, et TsMS ei sätesta sellise sunniraha määra. Analoogia alusel ei ole võimalik kohaldada karistusseadustikus sätestatud miinimumpäevamäärasid.
6. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis 20.11.2006 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus võttis 29.11.2006 määrusega määruskaebuse menetlusse ja edastas TsMS § 663 lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et trahvimääruse tühistamiseks puudub alus ja see tuleb jätta muutmata.
8. Ki OÜ oli tulenevalt ÄS § 179 lg-st 4 kohustatud esitama äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Kuivõrd antud juhul ei esitatud registripidajale
9. a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oli kohtunikuabil õigus määrata ÄS § 71 alusel Ki OÜ-le rahatrahv. ÄS § 71 lg 2 kohaselt võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. TsMS § 46 lg 2 sätestab, et isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 71 lg-s 2 ongi ette nähtud erand ning seega puudub vastuolu nimetatud normide vahel. Määruskaebuse viide TsMS § 601 lg-s 1 nimetatud trahvihoiatusele ei ole asjakohane, sest nimetatud norm kuulub kohaldamisele kohustuslikult registrisse kantavate andmete esitamata jätmise korral. Tulenevalt ÄS §-st 65 ei kanta aga majandusaasta aruande andmeid äriregistrisse ning seega ei kuulu TsMS § 601 lg 1 kohaldamisele. Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi puhul ei ole tegemist sunnirahaga ega karistusega väärteo sooritamise eest, vaid trahvimine toimub äriseadustiku alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Sunniraha rakendatakse haldusorgani ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kohus ei ole haldusorgan ning seega ei saa trahvi majandusaasta aruande esitamata jätmise eest käsitada sunnirahana asendustäitmise ja sunniraha seaduse mõttes. Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmine ei ole ka väärtegu karistusseadustiku mõttes.
10. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole miinimumpäevamäära suurust ette nähtud, kuulub kohaldamisele analoogia alusel karistusseadustiku § 44 lg 2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks viiskümmend krooni. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-79-
11. Kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS § 46 lg-st 1 õigus määrata rahatrahv kuni kahesaja miinimumpäevamäära, s.o. kuni 10 000 krooni ulatuses. Ande Tänav Kohtunik