TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-06-32 Määruse kuupäev 27.03.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.I.i kaebus Abja Vallavalit suse 08.02.2005 korralduse nr. 19 peale kaebetähtaja läbivaatamise küsimuses Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2006, eel istung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja E.I.; Vastustaja Abja Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Resolutsioon Lõpetada haldusasjas nr. 3 -06-32 menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikku mise tõttu . Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule sama kohtu kaudu , arvates mää ruse avalikult teatavakstegemisest. Edasikaebe kord: E.I. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebus e 29.12.2005, milles vaidlustab Abja Vallavalitsuse korraldusi nr. 10/08.02.2005, nr. 19/08.02.2005, nr. 83/23.05.2005 ja nr. 84/23.05.2005, milledega on korraldatud vabade metsamaade erastamine kolmandatele isikutele ja Viljandi maavanema korraldusi nr. 872/16.09.2005, nr. 873/16.09.2005, nr. 1077/28.10.2005 , nr. 1078/28.10.2005 , milledega on korraldatud vabade metsamaade erastamine
- isikutele. Kaebus on esitatud haldusaktide tühistamise nõudes. Kohus on eraldanud haldusaktide vaidlustamise iseseisv atesse menetlustesse , kuna haldusaktidel on erinevad vastustajad ning erinevad kolmandad isikud ning haldusaktid on väl ja antud erinevatel kuupäevadel, mistõttu asus kohus seisukohale, et nõuete eraldi arutamine lihtsustab menetlust. Kohus on pidanud vajalikuks läbi vaadata eelistungil kaebetähtaja küsimuse, kuna kõikide haldusaktide suhtes on esitatud tühistamise nõue, mille vaidlustamise kohta on se aduseandja kehtestanud 30 päevase kaebetähtaja tulenevalt HKMS § 9 lg 1 . Vastavalt HKMS § 9 lg 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamisek s võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates , kui seadus ei sätesta teisiti. Abja Vallavalitsuse korralduse nr. 1 9 08.02.2005 kohaselt on Abja Vallavalitsus korraldanud - juhindudes Vabariigi Valitsuse määruse nr. 16 /27.01.2005 ja Maareformi seaduse § 23,4 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord § 4 l g 1 sätetest tulenevalt erastada vabade maade nimekirjas vaba metsamaa nr. M 38, asukohaga Abja vald Saate küla suurusega 6,60 ha L.T.le. Kaebaja on esitanud sooviavalduse sama maatüki erastamiseks, mistõ ttu on ta selles osas vaidluse e sitanud. Kaebaja on seisuk ohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kaebajale on vaidlustatud haldusakt reaalselt kätte antud 29.
- 2005 ja õigeaegselt 29.12.200 5 on ka kaebus esitatud. Kaebaja vä idete kohaselt oli ta teadlik e rastamismenetlusest ning on seisukohal, et ta ei ole kohustatud pidevalt uurima asjade kulgu ja talle ei ole haldusakti väljastatud peale selle väljaandmist. Kaebaja on avastanud Ametlikes Teadaannetes interneti vahendusel peale 29.11.2005 kinnistamisteate L.T. nimel Abja vallas asuva katastriüksuse kohta, mistõttu asus ta asja uurima ja pöördus valla poole. Kaebaja taotleb asja menetlusse võtta ja leiab, et on õigeaegselt kaebuse esitanud. Vastustaja esindaja on seisukohal, et kaebetähtaega on rikutud ning kaebaja ei ole see isik, st. ei ole hal dusakti adressaat, kellele oleks pidanud vallavalitsus ka haldusakti koheselt kätte toimetama , samas on e rastamismenetlusest kaebaja teadlik. Vastustaja esindaja taotleb kaebust mittetähtaegseks lugeda ning on esitanud ka kohtukulude nimekirja arve nr. 1 8 alusel
- - krooni esindustasu koos käibemaksuga.
- isik on kirjalikus vastuses leidnud, et E.I. on kogu aeg olnud teadlik erastamismenetlusest ning kaebus on esitatud mittetähtaegselt. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebuse esitamise t ähtaega on kaebaja poolt rikutud ning puudub mõjuv põhjus kaebust tähtaegselt e sitatuks lugeda ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib haldusakti tühistamiseks ka ebuse esitada 30 päeva jooksul , arvates haldusakti te atavakstegemisest. Antud asjas on E.I. esitanud 16.12.2003 Abja vallale MRS § 23,3 lg 2 ja § 23,4 lg 2 alusel avaldused vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks ja vaba metsamaa erastamiseks, millest alates on vabade metsamaade e rastamismenetlu s alguse saanud, mille tulemusena on välja antud haldusakte, mida E.I. on vaidlustanud ning kohtumenetluste tõttu on jõu dnud käesolevas asjas Abja Vallavalitsuse ko rralduse nr. 19 vaidlustamiseni. Seega on tõendatud, et E.I. on teadli k erastamismenetluse käigust, kuna ta ise on o lnud haldusaktide vaidlustajak s, kus on an tud erastamiseks vaba metsamaa maatükk
- isikule ning E. I . on jäetud vaba metsa maa erastajate nimekirjast välja. Nimetatud asjaolu tõttu tulnuks E.I.il õigeaegselt tuvastada asjaolu, et Abja Vallavalitsus annab välja korraldused vaba metsamaa erastamise kohta, et neid kaebaja õiguste rikkumise korral õigeaegselt vaidlustada. Asjaolu, et kaebaja leidis internetis 29.11.2005 Ametlikes Teadaannetes kinnistamisteate tema poolt era stada soovitud maa kohta ning alles siis pöördu s valla poole haldusakti saamise nõudes, ei ole mõ juv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks või kaebust õigeaegselt esitatuks lugeda. Samas ei pidanud vastustaja saatma kaebajale käesolevas asjas vaidlustatud h aldusakti, kuna kaebaja ei ole antud haldusakti adressaat. Riigikohus on asunud seisukohale (RT III osa nr. 2, 8.01.2002 A.11), et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul moel üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusa kt ning isikul on alust arvata, et see haldusakt võib rikkuda tema õigusi ja seda või ks vaidlustada, peab isik ise astuma mõistlik u aja joo ksul koheseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse. Samas on haldusakti adressaadiks
- isik, kelle õigusi ja õiguskindluse põhimõtteid võib rikkuda kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kolmanda isiku huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukam, mida enam on haldusakti vaidlustamise tähtaega ületatud. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole s eadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 25 lg 2 ja HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtukuludest. Antud juhul on vastustaja esindaja esitatud kohtukulude arve , kuid pole tõendatud selle eest tasumine, seega ei kuulu vastustaja kasuks väljamõistmisele kohtukulud. HKMS § 93 lg 7 koh aselt tuleb esitada enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Kohtunik Mare Priks