Obsah (6)
§ 61§ 29§ 109§ 60§ 15§ 18Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (Õigeksvõtuotsus) Kohtuasja number 2-05-16304 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi L. R. hagi V
§ 61
lg 6 p 4 alusel, et elatise hagi mitte rahuldada, kuna tervisliku seisundi tõttu ei saa kostja töötada. Eelistung Hageja jäi eelistungil oma nõuete juurde ning palub haginõuded rahuldada. Hageja varaks on korteriomand, kus ta lapsega elab. Kostja seletuse kohaselt on ta töövõimetus seoses selja haigusega, käesolevaks ajaks on töövõimetus pikendamata. Kostja ei ole võimeline elatist maksma, kuna on töötu. Kostja vastuväiteid abielu lahutamise osas kohtule ei esitanud. Asja käik
(5)2 Kohus andis menetlusosalistele tähtaja vastuväidete ja täiendavate dokumentide esitamiseks. Hageja esitas kohtule kirjalikult arvutused, mille kohaselt kulub lapsele ühes kuus 2 460 krooni. Kostja lisadokumente ning vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja palub jagada ühisvarana ainult korteriomand, kuna ülejäänud vara jagavad pooled kokkuleppel. Hageja soovib peale abielulahutust võtta tagasi abielueelne perekonnanimi „P.“. Kostja võtab hagi õigeks. Kostja on nõustub, et korteriomand jääb hageja omandisse ning hageja maksab talle hüvitisena 110 000 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise nõue Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 08. jaanuaril 1993. a. Poolte abielusuhted on lõppenud, kuna abikaasade suhted ei olnud kooskõlalised. Hageja peab abielu taastamist võimatuks ning ei soovi abielu säilitada. Perekonnaseaduse (
) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas
§ 29
lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub abielu lahutada, kostja vastuväiteid sellele ei esitanud. Kohus leiab, et kuna hageja soovib abielu lahutada ning kostja vastuväiteid sellele ei esitanud, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Hageja soovib peale abielu lahutamist kanda endist perekonnanime „P.“. Vastavalt
§ 109
ja 110 kohaselt saab teha kande muutusi kohtuotsuse alusel Perekonnaseisuasutuses. Elatise väljamõistmise nõue Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.
§ 60
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
§ 61
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna
§ 61lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
(5)3 Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastuväited elatise maksmisele ei esita ning võtab hagi õigeks. Ühisvara jagamise nõue Pooled paluvad jagada ühisvarasse kuuluv korteriomand, ülejäänus vara jagavad menetlusosalised kokkuleppel. Perekonnaseaduse (
) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt
§ 15
lg 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
§ 18
lg 2 lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-47-05, et seaduse mõttes on ühisvara jagamise aeg nõude menetlemine esimese astme kohtus (
§ 18lg 5) (p 23).
Seaduse mõttest tulenevalt määratakse ühisvara maksumus kindlaks ühisvara jagamise aja seisuga. (p 13). Kohus on tuvastanud, et poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga X. Hageja palub jätta korteriomand tema omandisse ja välja mõista kostjale hüvitis summas 110 000 krooni ning esitab vallasvara jaotuse. Kostja on nõus, et vallasvara jagatakse poolte kokkuleppel ja nõustub, et hageja omandisse jääb korteriomand ning hageja maksab talle hüvitist summas 110 000 krooni. Ühisvara jagamise viisi osas on pooled ühel meelel selles, et korter jäetakse kostjale ning hagejalt mõistetakse välja rahaline hüvitus. Eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi väärtus 220 000 krooni, seega leiab kohus, et hageja poolt on mõistlik hüvitada kostjale pool korteri väärtusest, s.t on 110 000 krooni. Eeltoodu alusel kuulub ühisvara jagamisele selliselt, et hageja ainuomandisse jääb korter asukohaga X ning hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele hüvitus 110 000 krooni. Menetluskulud Hageja palub elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Elatise hagi on kohtusse esitatud
- juunil
- Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud hagihind moodustub 1500 x 9 = 13 500 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu seaduse lisa 2 kohaselt 1000 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega kuulub riigilõiv 1000 krooni väljamõistmisele kostjalt. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja palub jätta menetluskulud tema enda kanda, kuid palub vastavalt TsMS § lg 2 p 3 poole riigilõivu tagastamist, kuna loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Kostja loobub kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamisest.
(5)4 Alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on abielu lahutamise haginõudel tasunud 25. augustil 2005 Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072136) 300 krooni ning 22.juunil 2006 tasus L. R. Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 (viitenumber 2900072136) ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu 14 000 krooni. Seega on hageja tasunud Rahandusministeeriumile riigilõivu kokku 14 300 krooni, millest vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 kuulub pool tagastamisele. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434-436 § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi ning kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja hageja vastavalt seadusele vabastatud elatise hagis riigilõivu tasumisest, kuulub kostjalt välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv summas 1 000 krooni. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
(5)5