TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-06-35 Määruse kuupäev 27.03.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.I.i kaebus Viljandi Maavan ema 16.09.2005 korralduse nr. 872 peale kaebetähtaja läbivaatamise küsimu ses. Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2006, eelistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja E.I.; Vastustaja: Viljandi Maavanem, esindajad Viljandi Maavalitsuse maaosakonna juhataja Einar Laukse ja maavalitsuse jurist Karin Künnapuu Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas nr. 3 -06-35 kaebetähtaja rikkumise tõttu. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Rin gkonnakohtule sama kohtu kaud u, arvates määruse avaliku lt teatavakstegemisest. Edasikaebe kord E.I. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse 29 .12.2005, milles vaidlustab Abja Vallavalitsuse korraldusi nr. 10/08.02.2005, nr. 19/08.02.2005, n r. 83/23.05.2005 ja nr. 84/23.05.2005, milledega on korraldatud vabade metsamaade erastamine kolmandatele isikutele ja Viljandi maavanema korraldusi nr. 872/16.09.2005, nr. 873/16.09.2005, nr. 1077/28.10.2005 , nr. 1078 /28.10.2005 , milledega on korrald atud vabade metsamaade erastamine
- isikutele. Kaebus on esitatud haldusaktide tühistamise nõudes. Kohus on eraldanud haldusaktide vaidlustamise iseseisvatesse menetlustesse , kuna haldusaktidel on erinevad vastustajad ning erinevad kolmandad isikud nin g haldusaktid on välja antud erinevatel kuupäevadel, mistõttu asus kohus seisukohale, et nõuete eraldi arutamine lihtsustab menetlust. Kohus on pidanud vajalikuks läbi vaadata eelistungil kaebetähtaja küsimuse, kuna kõikide haldusaktide suhtes on esitatud tühistamise nõue, mille vaidlustamise kohta on se aduseandja kehtestanud 30 päevase kaebetähtaja tulenevalt HKMS § 9 lg 1 . Vastavalt HKMS § 9 lg 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamisek s võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakste gemisest arvates , kui seadus ei sätesta teisiti. Viljandi Maavanema korraldusega 16.09.2005 nr. 87 2 „Vaba metsamaa erastamine“ on erastada antud Abja vallas põllumajandusliku tootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale I.K.le maa asukohaga Vi ljandi maakond Abja vald Abjaku külas pindalaga 15,96 ha. Kinnitatud on erastatava maa hind ning määratud on ostja kohustused. Kaebuse kohaselt on leitud, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja on reaalselt haldusakti kätte saanud 16.12.2005 n ing kaebus on esitatud 29.12.
- Kaebaja on seisukohal, et talle ei o le maavanem haldusakti väljastanud, seetõtt u on ta interneti vahendusel Ametlikes Teadaannetes leidnud 29.11.2005 kinnistamisteate maa kohta, mida kaebaja ise on soovinud erastada n ing pöördunud seejärel maavalitsus e poole asjaolusid uurima ning sai kaevatava haldusakti. Vastustaja esindaja seisukohalt on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuna E.I. on erastamisprotsessist teadlik varasemalt. Maavalitsusest on väljastatud h aldusakt 16.12.2005 kinnitusega, kuna nimetatud kuupäeval on kaebaja maavalitsuse poole pöördunud ning soovis h aldusakti väljastamist.
- isik on andnud kirjaliku seisusko ha, mille kohasel t on kantud
- isiku poolt erastamiskulud ning vaidlusaluse maa tüki kohta on tehtud kinnistusosakonnas kanne 3.isiku nimel. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaega on kaebaja poolt rikutud ning puudub mõjuv põhjus kaebust tähtaegselt esitatuks lugeda ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamise le. Tulenevalt HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib haldusakti tühistamiseks ka ebuse esitada 30 päeva jooksul , arvates haldusakti teatavakstegemisest. Antud asjas on E.I. esitanud 16.12.2003 Abja vallale MRS § 23,3 lg 2 ja § 23,4 lg 2 alusel avaldused vaba põllum ajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks ja vaba metsamaa erastamiseks, millest alates on vabade metsamaade erastamismenetlus alguse saanud, mille tulemusena on välja antud haldusakte, mida E.I. on vaidlustanud ning kohtumenetluste tõttu on jõudnud Viljandi Maavanema korralduse nr. 87 2/16.09.2005 vaidlustamiseni. Seega on tõendatud, et E.I. on teadlik erastamismenetluse käig ust, kuna ta ise on olnud haldusaktide vaidlustajaks, kus on antud erastamiseks vaba metsamaa maatükk
- isikule ning E.I. on jäetud vaba metsam aa erastajate nimekirjast välja ning seega ei ole ta o lnud menetlusosaline Abja vallas katastriüksuste erastamise menetluses , mistõttu puuduvad alusdokumendid, et kaebaja nimel vaba metsamaa erastamise kohta korraldust maavanema poolt anda ning vastustajal puudub ka kohustus haldusakti väljastada, mis ei ole kaebajale suunatud. Kuna kaebuse esitaja on nõudnud korralduse ise välja maavalitsuselt hilisemalt, ei oma see antud asjas kaebetähtaja osas tähendust, kuna maavalitsusel ei ole õi guslikku alust keelduda mistahes ajal kellelegi haldusakti väljastamast ning selline tunduvalt hilisem haldusaktide väljastamine, mis toob kaasa ka kohtuvaidluse, võtab võimaluse haldusakti õigeaegselt täitma hakata. Antud asjas on ka haldusakt täidetud. Nimetatud asjaolu tõttu tulnuks E.I.il õigeaegselt tuvastada asjaolu, et Viljandi Maavanem annab välja korraldused vaba metsamaa erastamise kohta, et neid kaebaja õiguste rikkumise korral õigeaegselt vaidlustada. Asjaolu, et kaebaja leidis internet is peale 11.11.2005 Ametlikes Teadaannetes kinnistamisteate tema poolt e rastada soovitud maa kohta ning alles siis pöördus maavalitsuse poole haldusakti saamise nõud es, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks või kaebust õigeaegselt esitatuks lugeda . Samas ei pidanud vastustaja saatma kaebajale käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti, kuna kaebaja ei ole antud haldusakti adressaat. Riigikohus on asunud seisukohale (RT III osa nr. 2, 8.01.2002 A.11), et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtu d, kuid talle on muu l moel üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et see haldusakt võib rikkuda tema õigusi ja seda või ks vaidlustada, peab isik ise astuma mõistlik u aja joo ksul koheseid samme selleks, et hal dusakt talle teatavaks tehakse. Samas on haldusakti adressaadiks
- isik, kelle õigusi ja õiguskindluse põhimõtteid võib rikkuda kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kolmanda isiku huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukam, mida enam on hal dusakti vaidlustamise tähtaega ületatud. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole s eadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei kuulu ka ebetähtaeg ennistamisele, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 25 lg 2 ja HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks