TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-06-37 Määruse kuupäev 27.03.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.I.i kaebus Viljandi Maavan ema 28.10 .2005 korralduse nr. 1077 peale kaebetähtaja läbivaatamise küsimuses. Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2006, eelistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja E.I.; Vastustaja: Viljandi Maavanem, esindajad Viljandi Maavalitsuse maaosakonna juhataja Einar Laukse ja maavalitsuse jurist Karin Künnapuu
- isik A.U. Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas nr. 3 -06-37 kaebetähtaja rikkumise tõttu. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Rin gkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates määruse avaliku lt teatavakstegemisest. Edasikaebe kord E.I. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse 29 .12.2005, milles vaidlustab Abja Vallavalitsuse korraldusi nr. 10/08.02.2005, nr. 19/0 8.02.2005, nr. 83/23.05.2005 ja nr. 84/23.05.2005, milledega on korraldatud vabade metsamaade erastamine kolmandatele isikutele ja Viljandi maavanema korraldusi nr. 872/16.09.2005, nr. 873/16.09.2005, nr. 1077/28.10.2005 , nr. 1078/28.10.2005 , milledega on korraldatud vabade metsamaade erastamine
- isikutele. Kaebus on esitatud haldusaktide tühistamise nõudes. Kohus on eraldanud haldusaktide vaidlustamise iseseisvatesse menetlustesse , kuna haldusaktidel on erinevad vastustajad ning erinevad kolmandad isikud ning haldusaktid on välja antud erinevatel kuupäevadel, mistõttu asus kohus seisukohale, et nõuete eraldi arutamine lihtsustab menetlust. Kohus on pidanud vajalikuks läbi vaadata eelistungil kaebetähtaja küsimuse, kuna kõikide haldusaktide suhtes on esitatud tüh istamise nõue, mille vaidlustamise kohta on se aduseandja kehtestanud 30 päevase kaebetähtaja tulenevalt HKMS § 9 lg 1 . Vastavalt HKMS § 9 lg 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamisek s võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates , kui seadus ei sätesta teisiti. Viljandi Maavanema korraldusega 28.10.2005 nr. 107 7 „Vaba metsamaa erastamine“ on erastada antud Abja vallas põllumajandusliku tootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale A.U.`le maa asukohaga Viljandi maakond Abja vald Raamatu külas pindalaga 2,27 ha. Kinnitatud on erastatava maa hind ning määratud on ostja kohustused. Kaebuse kohaselt on leitud, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja on reaalselt haldusakti kätte saanud 16 .12.2005 ning kaebus on esitatud 29.12.
- Kaebaja on seisukohal, et talle ei o le maavanem haldusakti väljastanud, seetõtt u on ta interneti vahendusel Ametlikes Teadaannetes leidnud peale 01.12.2005 kinnistamisteate maa kohta, mida kaebaja ise on soov inud erastada ning pöördunud seejärel maavalitsus e poole asjaolusid uurima ning s ai kaevatava haldusakti. Vastustaja esindaja seisukohalt on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuna E.I. on erastamisprotsessist teadlik varasemalt. Maavalitsusest on väljastatud haldusakt 16.12.2005 kinnitusega, kuna nimetatud kuupäeval on kaebaja maavalitsuse poole pöördunud ning soovis h aldusakti väljastamist.
- isiku seisukohalt on kaebus esitatud hilinemisega ning tema on kandnud juba kõik erastamiskulud. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaega on kaebaja poolt rikutud ning puudub mõjuv põhjus kaebust tähtaegselt esitatuks lugeda ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib haldusakti tühist amiseks kaebuse esitada 30 päeva jooksul , arvates haldusakti teatavakstegemisest. Antud asjas on E.I. esitanud 16.12.2003 Abja vallale MRS § 23,3 lg 2 ja § 23,4 lg 2 alusel avaldused vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks ja vaba metsamaa era stamiseks, millest alates on vabade metsamaade erastamismenetlus alguse saanud, mille tulemusena on välja antud haldusakte, mida E.I. on vaidlustanud ning kohtumenetluste tõttu on jõudnud Viljandi Maavanema korralduse nr. 107 7/28.10.2005 vaidlustamisen i. Seega on tõendatud, et E.I. on teadlik erastamismenetluse käig ust, kuna ta ise on olnud haldusaktide vaidlustajaks, kus on antud erastamiseks vaba metsamaa maatükk
- isikule ning E.I. on jäetud vaba metsam aa erastajate nimekirjast välja ning seega ei ole ta olnud menet lusosaline Abja vallas katastriüksuste erastamise menetluses , mistõttu puuduvad alusdokumendid, et kaebaja nimel vaba metsamaa erastamise kohta korraldust maavanema poolt anda ning vastustajal puudub ka kohustus haldusakti väljastada, mis ei ole kaebajale suunatud. Kuna kaebuse esitaja on nõudnud korralduse ise välja maavalitsuselt hilisemalt, ei oma see antud asjas kaebetähtaja osas tähendust, kuna maavalitsusel ei ole õiguslikku alust keelduda mistahes ajal kellelegi haldusakti väljastamast ning selline tunduvalt hilisem haldusaktide väljastamine, mis toob kaasa ka kohtuvaidluse, võtab võimaluse haldusakti õigeaegselt täitma hakata. Antud asjas on ka haldusakt täidetud. Nimetatud asjaolu tõttu tulnuks E.I.il õigeaegselt tuvas tada asjaolu, et Viljandi Maavanem annab välja korraldused vaba metsamaa erastamise kohta, et neid kaebaja õiguste rikkumise korral õigeaegselt vaidlustada. Asjaolu, et kaebaja leidis internetis peale 01.12.2005 Ametlikes Teadaannetes kinnistamisteate tema poolt erastada soovitud maa kohta ning alles siis pöördus maavalitsuse poole haldusakti saamise nõud es, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks või kaebust õigeaegselt esitatuks lugeda. Samas ei pidanud vastustaja saatma kaebajale käesolevas a sjas vaidlustatud haldusakti, kuna kaebaja ei ole antud haldusakti adressaat. Riigikohus on asunud seisukohale (RT III osa nr. 2, 8.01.2002 A.11), et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul moel üheselt selgunud, et on olemas te da puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et see haldusakt võib rikkuda tema õigusi ja seda või ks vaidlustada, peab isik ise astuma mõistlik u aja joo ksul koheseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse. Samas on haldusakti adressaa diks
- isik, kelle õigusi ja õiguskindluse põhimõtteid võib rikkuda kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kolmanda isiku huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukam, mida enam on haldusakti vaidlustamise tähtaega ületatud. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele, kuna kaebaja ei ole toonud objekti ivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 25 lg 2 ja HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks