2-04-1721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-1721 (endine 2-1861/04) Otsuse kuupäev Jõhvi, 27. november 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi
§ 1043
, 1057, 127 lg 1, 132 lg 4, 1054 lg 1 välja mõista kostjalt välja 92 311 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. KOSTJA VASTUSED
- detsembril 2004.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on hageja asunud ekslikule seisukohale, et 29.01.2004.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi kostja bussijuht I. G. ning seega lasub kostjal tekkinud kahju hüvitamise kohustus. AS-le Sampo Liising hüvitati kahju kaskokindlustuse alusel. Viru Ringkonnaprokuratuuri 10.12.2004 vastuse kohaselt ei ole kriminaalasjas eeluurimine veel lõpule viidud, seega pole selgunud, kes oli 29.01.2004 toimunud liiklusõnnetuses süüdi. Juhul, kui kriminaalasja menetluses tuvastatakse, et kostja bussijuht I.G. on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, tunnistab kostja hagi osaliselt, kui aga tuvastatakse, et I.G. ei ole süüdi, ei tunnista kostja esitatud hagi.
- 09.10.2006.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt nõuab hageja kostjalt
§132
lg4 alusel kahju hüvitamist seoses hageja poolt kandmata auto ja haagise rendikuluga. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et liiklusõnnetuses oleks hävinud ka hagis. Puuduvad andmed, kelle haagisega oli tegemist ja mis sai haagisest peale liiklusõnnetust. Kindlustusmaterjalid on esitatud ainult sadulveoki kohta, samas kahju hüvitise summa arvestamise aluseks olevas hilisema kuupäevaga dateeritud hinnapakkumises on kajastatud nii sadulveoki kui haagise renditasu. 6. Kostja leidis, et hagejal puudub õigus nõuda kandmata jäänud kulude hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda ainult saamata jäänud kasumi hüvitamist. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. POLTE SELETUSED KOHTUISTUNGITEL 2
(5)2-04-1721
- 07.11.2006.a. kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt tegi hageja kulutusi, et täita lepingulisi kohustusi tellijate ees ja renditi selleks sõidukit.
- Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kostja esindaja seletuste kohaselt hageja poolt esitatud 09.06.2004.a hinnapakkumine ei ole asjakohane. Eeldatavalt pole poolhaagis hävinud. Pole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks asendusauto rentimisele. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja vastuväited ei välista hagi osaliselt rahuldamist.
- Hagiavalduse kohaselt 29.01.2004.a toimus Tallinn-Narva maanteel liiklusõnnetus, milles sai kannatada hageja kasutuses olnud ja Sampo Liisingu AS-ile kuulunud sadulveok Volvo FH 12, registrimärk 616 ARN, ehitusaasta 2003.a ning kostjale kuulunud buss Volvo Jonckheere B10M, registrimärk 249 APV. Avariis said kannatada mõlemad sõidukid. Kostjal oma vastuses hagiavaldusele ja kostja esindajal kohtuistungil ei olnud vaidlust liiklusõnnetuse toimumise ja selles poolte sõiduvahendite kannatada saamise üle. Seega tekitati kahju õigusvastaselt.
§1043
tulenevalt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju hüvitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
- Hageja kasutuses olnud sõiduki suhtes oli sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping Ergo Kindlustuse AS-iga ning kostja sõiduki suhtes oli sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga kohustusliku liikluskindlustuse leping. (t.lk. 10, 11, 15). Sampo Liisingu AS-i tõendi kohaselt oli hageja kasutuses olnud sadulveoki maksumuseks koos käibemaksuga 1 309 800 krooni, mille hageja kohustus tasuma liisingufirmale maksegraafiku alusel alates 12.12.2002.a kuni 30.01.2008.a. Koos intressiga kohustus hageja maksma liisingufirmale 1 452 687.86 krooni. 10.03.2004.a lõpetati kapitaalrendileping nr 221212RE seoses kindlustusjuhtumiga (t.lk. 17, 19).
- 26.02.2004.a pöördus Ergo Kindlustuse AS Salva Kahjukäsitluse OÜ poole palvega sõiduki hävimisest tekkinud kahju hüvitamiseks (t.lk. 16). Hageja kinnitab oma hagis, et kindlustusandja on hüvitanud hageja kasutuses olnud sõiduki kahjud vastavalt kindlustuslepingule, seadusandlusele ja kahjuotsusele.
- Kuigi hagiavalduses on esitatud
§127
lg1, §132 lg4, §1043 ja §1054 lg1 sätestatud õiguslikel alustel, siiski hagiavalduse ja kohtuistungitel antud hageja seletuse kohaselt tegelikult põhineb hageja nõue vaid
§132lg4 teises lauses toodud põhjendusel.
Nimelt väidab hageja, et kostja poolt põhjustatud avarii võttis hagejalt tema kasutuses olnud vara põhjendatud ootuspärase kasutamise võimaluse. Hagejale tekitati kahju sellega, et ta ei saanud temale majandustegevuses vajalikku asja kasutada. 3
(5)2-04-1721 14.
7 peatükk sätestab kahju hüvitamise üldaluseid.
§132
lg4 teise lause kohaselt kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist. Asja hävimise korral annab
§132
4 lõike esimene lause õiguse üksnes samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamiseks asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul, tingimusel, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik tema majandus-või kutsetegevuseks või tööks. 15.
§132
eesmärgiks on mitte kaitsta kahjustatud isiku vara väärtust, vaid tagada selle koosseisu säilimist. Tulenevalt
§132
lg4 teise lause üldpõhimõttest saab isik nõuda normatiivse kahjuna saamata jäänud kahjueeliste hüvitamist, kuid hüvitamise nõudmisel peab isik põhjendama mis ajavahemiku eest ja millistest arvestustest lähtudes saamata jäänud kahjueelist arvestati. Selle säte kohaselt reeglina kahjustatud isik saab (kuid ei pea) ise välja tuua saamata jäänud kasutuseelise suurust ja arvestamise metoodikat. TsMS §233 annab kohtule õiguse hinnata ja otsustada kahju suuruse oma siseveendumise kohaselt kõiki asjaolusid arvestades, kuid sellisel juhul peab hageja esitama kohtule tõendeid vähemalt hageja kasutuses olnud asja ja võimalikult ka samaväärsete asjade kasutamisvõimaluse väärtuse kohta teatud perioodil. Hageja sellised tõendeid esitanud ei ole.
- Seadus ei kohustanud hagejat samaväärset asja kasutama, kuid vaidluse tekkimisel asja hävimise tõttu saamata jäänud kasutuseelise hüvitise ja selle saamise perioodi üle peab hageja tõendama samaväärse asja oma majandus-või kutsetegevuses kasutamise võimatuse perioodi pikkust, sest saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamine on lubatud mõistliku perioodi eest kuni uue samaväärse asja muretsemiseni. Kohtu korras hüvitise nõudmisel peab hageja tõendama, et periood, mille eest hüvitist nõutakse, oli tingitud uue asja muretsemiseks vajalike toimingute tegemisega, s.h kindlustusseltsi poolt uue sõiduki omandamiseks vajaliku rahasumma ülekandmisega.
- TsMS §230 lg1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti.
§132ei vabasta hagejat tõendamiskohustustest. Ts
MS §231 lg1 ja lg2 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks või mida vastaspool võtab omaks. Hageja nõuab saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist ajavahemikul 01.02.2004.a kuni 31.03.2004.a. Hagiavalduse kohaselt hüvitas kindlustusandja hagejale tegeliku kahju 31.03.2004.a. Hageja ei tõendanud kahju hüvitamist 31.03.2004.a. Ergo Kindlustuse AS esitas taotluse kahju hüvitamiseks 26.02.2004.a, kapitaalrendileping lõpetati 10.03.2004.a (t.lk. 16, 17). Nende tõendite alusel ei ole võimalik nõustuda hageja nõudega kahe kuu eest saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamiseks. 18. Hageja nõuab kahju nii sadulveoki kui ka poolhaagise eest. Kohus nõustub kostja vastuväidetega liiklusõnnetuses poolhaagise hävimise tõendamatuse kohta. Hageja ei esitanud ühtegi tsiviilkohtumenetluse seadustega lubatud tõendit temale poolhaagise omandiõiguse kuulumise või tema poolt poolhaagise rentimise kohta. Tsiviilasja toimikus üldse puuduvad tõendid poolhaagise tüübi, registrinumbri, selle omaniku või rentniku ning poolhaagise kindlustuse kohta. Puuduvad ka tõendid poolhaagise hävimise kohta. Hagiavalduse kohaselt hävis avariis vaid hageja käsutuses olnud sadulveok. Ka säästetud kulude arvestamisel hageja on 4
(5)2-04-1721 lähtunud vaid sadulveoki rentimisel säästetud kuludest. Niisugustel asjaoludel ei saa hageja üldse nõuda kasutuseelise hüvitamist enda majandustegevuses mittekasutatud poolhaagise eest.
- Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kasutuseeliseks on sadulveoki valduse ja kasutusõiguse väärtus. Sellepärast tuleb hagi rahuldada osaliselt, s.o vaid sadulveoki Volvo FH12 reg. nr 616 ARN hävimise tõttu uue asja muretsemise aja jooksul teist samaväärset asja kasutamise võimatuse tõttu saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamise nõudes. Kuna hoolimata kostja vastuväidetest ja sellest, et tsiviilasi on menetluses umbes kaks aastat, hageja ei tõendanud, millal ta tegelikult hävinud sadulveoki eest hüvitise sai, siis eeldab kohus, et hüvitis kanti hagejale hiljemalt kapitaalrendilepingu lõpetamise kuupäeval 10.03.2004.a.
- Hageja ei esitanud tõendeid hävinud sadulveokiga samaväärse asja rendihinna kohta 2004.a veebruari ja märtsi kuus. Bak&Hansen Auto 06.06.2004.a tõendi kohaselt hagejale pakutud saduveoki Scania R124LA 4x2 Topline Euro III, väljalase 2000.a rendihinnaks on koos käibemaksuga 41 300 krooni kuus ja hinna sees on kindlustus, jooksev remont ja hooldus (t.lk. 25). Kohus eeldab, et tegelikult pole 2004.a veebruari-juunikuudes Eesti automajanduses olulisi muudatuse toimunud, mistõttu kohtule esitatud tõendit on võimalik arvestuste aluseks võtta. Hageja tegelikult pole sadulveokit rentinud, seega rendihinnast tuleb maha arvata rahvusvahelise ülevaatuse, kindlustuse, jooksva remondi ja hoolduse kulud, mis on umbes 33% rendihinnast. Nende alusel jääb rendihinnaks 27 671 krooni kuus ehk 922.36 krooni päevas (27 671 : 30), mis teeb 39 päeva (01.02.2004.a-10.03.2004a) rendihinnaks 35 972.30 krooni. Hageja säästis kokku sadulveoki kapitaalrendi maksete tasumise arvelt 461 krooni päevas (27 658 : 60), kokku kuni 10.03.2004.a 17 979 krooni (461 x 39). Vahe 17 993.30 krooni ulatuses (35 972.30 - 17 979) tuleb hagi rahuldada.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS §60 lg1 kolmandale lausele jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)