2-05-3500/1

(4)Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult saadud 12 447,24 krooni ning kohtukulud: hageja poolt tasutud riigilõiv 1050 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni, õigusabi eest 224,20 krooni. Kostja vastus Kohtule

1. juulil 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista, kuna kostja ei ole H.-R.Õ.`a seadusjärgne pärija. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde. Hageja selgitas, et kostja on esitanud kohtule dokumendid, mis tõendavad, et on korteriomandi seadusjärgne pärija, seega lasub kostjal ka kohustus võlgnevuse tasumiseks.. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja esindaja seletuste kohaselt on korteriomand müüdud 11 060 krooni eest, seega selles ulatuses kostja tunnistab võlgnevust. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele . Kohus tuvastas, et H.-R. Õ.`ale kuulus korter aadressil X. H.-R. Õ. suri X a. Pärijate puudumisel päris H.-R. Õ.`a vara elukohajärgne kohalik omavalitsus Kohtla-Järve linn. Pärimiseks esitas Kohtla-Järve linn
2. mail 2005 pärimisavalduse H.-R. Õ.`a pärandi vastuvõtmiseks ja
3. oktoobril 2005 on kostjale välja antud seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus H.-R. Õ. `a pärandvara kohta. Teostatud on H.-R. Õ.`a pärandvara inventuur, mille kohaselt pärandvara väärtus, seisuga
4. september 2005, moodustab 9 950 krooni. Pärandvara nimekirja kohaselt lasuvad H.-R. Õ.`al võlgnevused AS Viru Vesi, AS Eesti Energia ja KÜ X ees. Pärandaja omas seisuga
5. september 2005 võlgnevust viiele erinevale võlausaldajale kogusummas 14 803,81 krooni. Korter müüdi 11 060 krooni eest. Hageja soojaettevõtjana tarnis eluruumis aadressil X soojusenergiat. H.-R. Õ.`al ega Kohtla-Järve linnal soojusenergia tarbimiseks lepingut sõlmitud ei olnud. Hageja palub välja mõista alates
6. oktoobrist 2002 H.-R. Õ.`a surmani X tarnitud soojusenergia väärtus 9 403,94 krooni ning alates
7. aprillist 2003 kuni
8. aprillini 2005 tarnitud soojusenergia väärtus 3 143,30 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja on hageja nõude osaliselt õigeks võtnud ning on nõus tasuma 11 060 krooni. Kostja on võlgnevust osaliselt tunnistanud, kostja esitas vastuväite, et kostja vastutus on piiratud pärandvara ulatusega. Seega selgitab kohus esmalt, kuidas realiseerub tsiviilkohtumenetluses pärija piiratud vastutus. 2

(4)Pärija vastutuse piiramise Eesti õiguses sätestab pärimisseaduse (PärS) § 135 lg 1: kui pärija pärandit vastu võttes nõuab selle inventuuri, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvelt. Pärandvara esemelise lahususe korral (nimetatud ka cum viribus hereditatis) vastutab pärija isiklike võlausaldajate ees üksnes pärija isiklik vara, pärandvarakohustuste võlausaldajate ees üksnes pärandvara. Pärija vastutus pärandvaral lasuvate kohustuste eest on esemeliselt piiratud pärandvaraga. Sellisel juhul teeb kohus otsuse, millega kohustab kostjat taluma sissenõude pööramist kindlaksmääratud pärandvarasse kuuluvatele esemetele, samuti võib kohus teha reservatsiooni, et kostja vastutus on piiratud pärandvaraga ja vastutuspiirang rakendub sel juhul täitemenetluses. Pärandvara väärtuse alusel lahutamise korral (nimetatud ka pro viribus hereditatis) vastutab pärija pärandvaral lasuvate kohustuste ees nii pärandvara, kui ka oma isikliku varaga, kuid vastutab üksnes pärandvara arvestusliku väärtuse ulatuses. Sellisel juhul teeb kohus otsuse, millega määrab kindlaks pärandvara arvestusliku väärtuse ja piirab sedavõrd võlakohustuse suurust. Pärimisseaduses ei sisaldu rohkem sätteid, mis pärija vastutusega seonduks, küll aga on vastavad sätted olemas tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS), täitemenetluse seadustikus (TMS) ja pankrotiseaduses (PankrS). Tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni põhjal võib teha järelduse, et otsuse tegemise menetluses võib kohus teha reservatsiooni, mille kohaselt kostja vastutus on piiratud pärandvaraga. Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. Sarnaseks olukorraks on antud juhul pärija vastutuse piiramine täitemenetluses. Alates 01.01.2006 kehtiva TMS § 16 lg 1 sätestab, et enne võlgniku surma alanud täitemenetlus jätkub tema pärandvara suhtes, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui võlgniku pärija võtab pärandi vastu inventuuriga, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvelt. Kui võlgniku pärija on pärandi vastu võtnud inventuuriga ja pärandvara ei piisa nõude täitmiseks, peab kohtutäitur lahendama pärija vastutuse küsimuse. Pärija vastutuse piiramine pärandvara väärtuse alusel tähendaks võlakohustuse enda piiramist, mis oleks sisuliselt täitedokumendi muutmine. On selge, et täitur ei saa asuda täitedokumenti muutma. Samas oleks vale nõuda võlgnikult täitedokumendi muutmiseks kohtusse hagi esitamist, sest see muudaks pärija vastutuspiirangu realiseerumise pärija jaoks igal juhul majanduslikult koormavaks. Seega tuleb asuda seisukohale, et täitemenetluse toimumisel piiratakse pärija vastutust pärandvara esemelise lahutamisega. Kui pärandi võlausaldaja pöörab sissenõude pärandvarasse kuuluva eseme asemel pärija isikliku vara hulka kuuluvale esemele, võib pärija kaitsta end kaebuse esitamisega täituri tegevuse peale või vara arestist vabastamise hagi esitamisega. Kui pärija vastutuse piiramine täitemenetluses toimub pärandvara esemelise lahutamisega, siis analoogiliselt tuleb pärija vastutuse piiramine lahendada kohtumenetluses. Kohus asub seisukohale, et kui pärandvara esemeline lahutamine pärija isiklikust varast on võimalik pankrotimenetluses, peab see olema võimalik vähemalt samadel alustel kohtuotsuse tegemise menetluses ja täitemenetluses. Võlgnevuse suurus kuni H.-R. Õ.`a surmani 3

(4)Vaidlust ei ole selles, et kuni H.-R. Õ.`a surmani X tarnitud soojusenergia eest on tasumata 9 403,94 krooni ja kostja on selles osas hagi õigeks võtnud pärija vastutuse piiramise reservatsiooniga. Kohus leiab, et hagi on selles osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. Võlgnevuse suurus alates

1. märtsist 2003 kuni
2. aprillini 2005 Kostja vaidleb vastu võlgnevuse tasumisele, mis on tekkinud peale korteriomaniku surma, seda siis alates
3. märtsist 2003 kuni
4. aprillini
5. Antud ajavahemiku eest on tarnitud soojusenergiat ning selle eest tasumata 3 143,30 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa kuulub kostjalt välja mõistmisele ilma pärija vastutust piirava reservatsioonita. Soojusenergia tarnimisel eluruumi VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tuleb teenuse saajaks lugeda eluruumi omanikku. Tulenevalt PärS § 3 lg 2 ja § 130 lg 1 lähevad pärandaja õigused ja kohustused pärijale üle tagasiulatuvalt pärandaja surmapäevast alates. Seega ka omandiõigus korterile läks H.-R. Õ.`alt kostjale üle
6. märtsist 2003 sõltumata kostja kinnistusraamatusse kandmise ajast ning alates
7. märtsist 2003 on soodustatud isikuks kostja. Enam ei ole tegemist pärandvara võlasuhtega vaid pärija isikliku võlasuhtega, mistõttu pärija piiratud vastutuse reservatsioon kohaldamisele ei kuulu. Menetluskulud TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas TsMS §-ga 60 lg 1 kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud – riigilõiv 1050 krooni ja 40 krooni omandiõiguse tõendi tasu. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kohtukulude katteks välja mõistmisele 1314,20 krooni. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 4