3-06-1571/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2006 Tallinn Haldusasja number 3-06-1571 Haldusasi OÜ P kaebus Tallinna Linnavalitsuse
2. juuni
3. a korralduse nr 1448-k ja Tallinna Maa-ameti
4. juuli
5. a käskkirja nr 9-1/103 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
6. septembri
7. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ P määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja OÜ P Vastustaja Tallinna Linnavalitsus RESOLUTSIOON
8. Rahuldada määruskaebus.
9. Tühistada Tallinna Halduskohtu
10. septembri
11. a määrus ja lugeda OÜ P kaebus Tallinna Maa-ameti
12. juuli
13. a käskkirja nr 9-1/103 tühistamiseks tähtaegseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. OÜ P esitas
15. augustil 2006 halduskohtule kaebuse, milles taotleti selgesõnaliselt
16. juuni
17. a korralduse nr 1448-k tühistamist. Tallinna Halduskohtu
18. augusti
19. a määrusega võeti kaebus menetlusse.
20. septembril 2006 esitatud kaebuse täienduses palus OÜ P tühistada ka Tallinna Maa-ameti
21. juuli
22. a käskkirja nr 9-1/
24. Tallinna Halduskohtu
25. septembri
26. a määrusega loeti OÜ P täiendav kaebus Tallinna Maa-ameti
27. juuli
28. a käskkirja nr 9-1/103 peale kohtule esitatuks tähtaja rikkumisega ja jäeti tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et
29. augustil 2006 esitatud kaebus ei sisaldanud taotlust käskkirja tühistamiseks, samuti ei olnud tasutud riigilõiv käskkirja tühistamise kaebuse eest. Esialgse kaebusega taotles osaühing üksnes linnavalitsuse korralduse tühistamist. Käskkirja tühistamise kaebus esitati
30. septembril 2006 ega ole seega esitatud 30 päeva jooksul haldusaktist teadasaamisest. Kaebetähtaeg on sätestatud õiguskindluse kaitseks ja sama põhimõtet tuleb arvestada ka kaebetähtaja ennistamisel. Kaebetähtaja ennistamiseks välja toodud põhjendused ei ole käsitatavad objektiivse asjaoluna, mõjuva põhjusena, kestva takistusena vms. Kaebuse esitajal oli abiks professionaalne õigusabi osutaja. Seega pidi kaebaja 3-06-1571 jõudma õigeaegselt otsusele, kas käskkiri rikub tema subjektiivseid õigusi või mitte. Kaebuse ese ja taotlus olid selgelt väljendatud. Kaebaja nõustus tasuma uuelt kaebuselt riigilõivu uue määra järgi. Varasema puuduse kõrvaldamise puhul tulnuks tasuda riigilõivu endises määras, s.o 10 kr. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
31. OÜ P määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt ei ole esialgselt esitatud kaebuse lõpus tõepoolest viidet käskkirjale, kuid kaebuse punktis 4 on selgelt ja ühemõtteliselt vaidlustatud käskkiri selles sätestatud tähtaja osas. Käskkiri on antud korralduse alusel ja täitmiseks ning neid tulebki vaadelda ja hinnata koos. Käskkiri ei oma tähtaja osas eraldiseisvalt sisulist tähendust. Pakkumise tingimused on sätestatud ja pakkumine viiakse läbi siiski korralduse alusel, käskkirjaga määrati korralduse täitmiseks ja alusel üksnes tähtaeg pakkumiste esitamiseks. Kaebuse esitaja rõhutas juba
32. augustil 2006 toimunud istungil, et vaidlustas sisuliselt ka pakkumise esitamise tähtaja. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus ei pea lähtuma kaebuse sõnastusest, vaid protsessiosalise tahtest. Kui kohus leiab, et kaebuse sõnastus on ebaselge, peab kohus laskma kaebust täpsustada ja välja selgitama kaebuse esitaja taotluse. Kaebust täpsustati omal initsiatiivil
33. septembril 2006 ja veelkord
34. septembril
35. b) Esialgses kaebuses oli tasumata teise nõude pealt riigilõiv ja hoolimata kaebuses esitatud põhjalikust motivatsioonist haldusakti vaidlustamiseks oleks kaebuse korrektsuse huvides võinud tuua käskkirja vaidlustamissoovi eraldi esile ka kaebuse lõpposas. Halduskohtumenetluse uurimisprintsiibist lähtudes kuuluksid puudused kohtu juhendamisel kõrvaldamisele. Kohus määras tasumisele kuuluva riigilõivu summa
36. septembri
37. a määruse punktis
38. Kaebuse esitaja lähtus riigilõivu tasumisel kohtu poolt etteantud summast. Kui menetlusosaline on tasunud ettenähtust enam riigilõivu, on õigus seda tagasi taotleda. 70 krooni tagasinõudmiseks on dokumentide vormistamine kulukam, kui selle tulemusena tulevikus tagasisaadav summa.
39. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. OÜ P esitas
40. septembril 2006 käskkirja tühistamiskaebuse tähtaega rikkudes. Tähtaja ennistamiseks puuduvad alused. Kohus saab kaebust läbi vaadata üksnes taotluses märgitud ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
41. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgses kaebuses puudus käesolevas asjas taotlus Tallinna Maa-ameti käskkirja vaidlustamiseks. See ei tähenda aga, et kaebaja oleks
42. septembri 2006 täienduses esitanud käskkirja peale uue kaebuse, vaid kaebaja esitas sisuliselt avalduse kaebuse täiendamiseks uue taotlusega, st avalduse kaebuse muutmiseks. Kaebuse muutmine on HKMS § 19 lg 8 kohaselt lubatud kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud protsessiosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Riigikohtu halduskolleegium on
43. mai
44. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-14-04, p 11 asunud seisukohale, et kaebuse muutmise teel kaebusele lisatud taotlus tuleb lugeda tähtaegseks vähemalt neil juhtudel, kui uue taotluse esitamine oleks olnud tähtaegne esialgse kaebuse esitamise hetkel ja uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Seejuures peab kaebaja olema jätnud taotluse esialgses kaebuses esitamata eksimuse tõttu ja ei tohi olla oma õigusi kuritarvitanud. Nende tingimuste esinemise korral tuleb kohtul lugeda kaebuse muutmine otstarbekaks ja kogu kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel juhinduda esialgse kaebuse esitamise kuupäevast, mitte kaebuse muutmise kuupäevast. 2