← Eesti

2-06-14823/2

Obsah (6)§ 468§ 415§ 142§ 407§ 129§ 190

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14823 Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2006.a., Tallinn Kohtunik Lukiina Vismann Ko

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest

§ 415ja § 416 sätestatu alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD .a. sõlmiti SVja AV´i vahel abielu, millest .a. sündis neil ühine VV. Hageja ja kostja vaheline kooselu lõppes a. alguses, .a. Harju Maakohtu kohtuotsusega nende abielu lahutati. Pärast nimetatud lahutamist ei ole kostja AV oma VV suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud ja vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad

§ 407lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Pk

S § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Kohus, lähtudes lapse vajadustest, leidis, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus.

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 9 x 1500 = 13500

§ 190

lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1000,00 krooni tasuda kostja AV´il. Lukiina Vismann kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.