KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-06-21104 Määruse kuupäev 20. detsember 2006. a. Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar, Urmas Reinola Kohtua

) § 372 lõikele 2 tuginedes hagi käiguta ja andis hagejale puuduse kõrvaldamiseks tähtaja – 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Määruse kohaselt on hagiavalduselt riigilõiv seaduses sätestatud määras tasumata. Muuhulgas palub hageja oma hagis teha kanne kinnistusraamatusse ning asjas tuleb tuvastada, et kostjal on kohustus anda tahteavaldus 1

§ 125

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja peab märkima hüve väärtuse, mida ta eeldatavasti hagi rahuldamise korral saab ning tasuma vastavalt saadava hüve väärtusele riigilõivu. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Esimese astme kohtu määrus 5. oktoobri 2006. a. määrusega jättis Harju Maakohus

§ 423lg.

1 punktile 11 tuginedes hagi läbi vaatamata. Määruse kohaselt jätab kohus vastavalt osundatud sättele hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Hageja esindaja sai hagi käiguta jätmise määruse kätte

1. septembril
2. a., kuid puudusi tähtajal ei kõrvaldanud. Määruskaebus Määruskaebuses leiab hageja, et kohtumäärus ei ole õige, paludes selle tühistada. Kaebuse kohaselt maksis hageja hagiavalduselt
3. aprillil
4. a. riigilõivu 1000 krooni, dokument lõivu tasumise kohta oli hagiavaldusele lisatud. Kuna riigilõiv oli tasutud, siis ei olnud maakohtul alust jätta hagi läbi vaatamata.

§ 135

kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja nimetas hagiavalduse punktis

1. 2 hagihinnaks 15.000 krooni, kuna hüve väärtust ei olnud võimalik kindlaks määrata. Hagi rahuldamise korral saab hageja õiguse kasutada teatud viisil kostja kinnistut, kuid hagejal ei teki kostja vastu mingit varalist nõuet. Kasutamise väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. Kui kohus leidis, et hageja poolt nimetatud hind ei vasta tegelikkusele, siis pidi kohus ise tsiviilasja hinna kindlaks määrama. Seadus ei anna kohtule võimalust kohustada hagejat tsiviilasja hinda muutma, kuid seda maakohus sisuliselt tegi. Kohus tsiviilasja hinda kindlaks ei määranud, vaid kohustas seda tegema hagejat. Edasine menetlus
2. novembri
3. a. määrusega võttis maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja hagi tuleb saata maakohtule edasiseks menetlemiseks. Hageja oli vastavuses

§-ga 135 hagiavalduse punktis 3. 2 nimetanud tsiviilasja hinna, mis hageja arvates on 15.000 krooni. Oma seisukohta on hageja samas põhjendanud.

§ 136lg.

1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest; kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Seega, kui maakohus leidis, et hageja on hagiavalduses hagihinna ebaõigesti määranud, oli kohtul endal õigus tsiviilasja hind määrata.

§ 136lg.

2 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna määramiseks nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt. Maakohus tsiviilasja hinda vastavalt osundatud sätetele ei määranud. Samas ei andnud seadus kohtule alust nõuda, et hageja määraks hagihinna erinevalt tema poolt hagiavalduses nimetatust. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik 2