← Eesti

2-06-33737/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-33737 Tsiviilasi P.Pile rahatrahvi määramine aruande esitamata jätmise eest Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kohtunikuabi M.S 02.10.2006 määrus P.Pi trahvimise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.Pi määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus majandusaasta Resolutsioon
  2. Jätta muutmata Harju Maakohtu kohtunikuabi M. S 02.10.2006 määrus P.Pile rahatrahvi määramise kohta.
  3. P.Pi määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Harju Maakohtu kohtunikuabi M. S 02.10.2006 trahvimäärusega registriasjas Ä xxxxx/M2 trahviti R OÜ juhatuse liiget P.Pi
  5. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest 3500 krooniga. P.P esitas 02.11.2006 määruskaebuse trahvimääruse tühistamiseks. Osaühing oli määruse tegemise hetkeks koostanud
  6. a majandusaasta aruande, kuid raamatupidamisteenuse osutaja eksimuse tõttu ei jõudnud see registriosakonda. Kaebuse põhjenduste kohaselt võib registripidaja teha trahvimääruse hoiatamata üksnes juhul, kui on teada, et hoiatamine ei täidaks soovitud eesmärki. Trahvi määramine eelneva hoiatuseta on Eesti õiguses väga erandliku iseloomuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 l6 lg 2 ja § 601 lg 1 näevad ette eelnevat hoiatamist. Äriseadustiku (ÄS) § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada viisil, mille kohaselt trahvimääruse tegemine hoiatamata on võimalik üksnes juhul, kui registripidajale on selge, et adressaat ei kavatse oma seisukohta esitada ega täitmata jäänud kohustust vabatahtlikult täita. Vastupidine seisukoht, et registripidaja võib trahvimääruseid teha hoiatamata, on vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, rikkudes seejuures ettevõtlusvabadust ja omandi puutumatust. Tulenevalt TsMS § 465 lg 2 p-st 8 peab registripidaja trahvimääruses põhjendama, miks hoiatusmäärus ei täida oma eesmärki. Antud juhul 2 ei nähtu määrusest asjaolusid, mis viitaksid sellele, et P.P ei kavatse hoiatusmäärusele vaatamata registripidajale esitada majandusaasta aruannet. Määruskaebuse täienduse kohaselt esitati majandusaasta aruanne registriosakonnale 23.11.
  7. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 06.11.2006 määrusega menetlusse, jättis selle 08.11.2006 kaaskirja kohaselt rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et trahvimääruse tühistamiseks puudub alus ja see tuleb jätta muutmata.
  9. OÜ R juhatuse liige P.P oli tulenevalt ÄS § 179 lg-st 4 kohustatud esitama äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Juhatuse liige peab korraldama ettevõtja tegevuse selliselt, et aruanne saaks esitatud tähtaegselt. Raamatupidamisteenuse osutaja eksimusest tingitud aruande tähtajaks esitamata jätmine ning aruande hilisem esitamine ei anna alust juhatuse liikmele ÄS § 71 lg 2 alusel määratud rahatrahvi tühistamiseks.
  10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et registripidaja võib teha trahvimääruse hoiatamata üksnes juhul, kui on teada, et hoiatamine ei täidaks soovitud eesmärki. ÄS § 71 lg 2 kohaselt võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. TsMS § 46 lg 2 sätestab, et isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 71 lg-s 2 ongi ette nähtud erand ning seega puudub vastuolu nimetatud normide vahel. Määruskaebuse viide TsMS § 601 lg-s 1 nimetatud trahvihoiatusele ei ole asjakohane, sest nimetatud norm kuulub kohaldamisele kohustuslikult registrisse kantavate andmete esitamata jätmise korral. Tulenevalt ÄS §-st 65 ei kanta aga majandusaasta aruande andmeid äriregistrisse ning seega ei kuulu TsMS § 601 lg 1 kohaldamisele. Kohus ei rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8, kuna seadus ei näe ette hoiatusmääruse tegemist majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise korral ning seega trahvimäärus ei pidanud sisaldama määruskaebuses märgitud põhjendusi.
  11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et juhatuse liikmele trahvi määramine hoiatust tegemata on vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Seadus ei näe ette, et registripidajal on peale ÄS § 179 lg-s 4 nimetatud tähtaja lõppu õigus teha trahvihoiatust ja anda uut tähtaega majandusaasta aruande esitamiseks. Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on kõigile ettevõtjatele ühesugune ning piisavalt pikk aruande õigeaegseks esitamiseks. Pärast tähtaja möödumist on registripidajal õigus rakendada sanktsioone nende suhtes, kes jätsid kohustuse täitmata, et tagada andmete olemasolu äriregistris. Trahvihoiatuse tegemine antud olukorras poleks kohane, kuna andmete esitamise tähtaeg on juba möödunud. Juhatuse liige peab olema oma kohustustest teadlik ja need tähtaegselt täitma, mitte eeldama, et registripidaja annab peale seaduses sätestatud tähtaja möödumist trahvihoiatusel täiendava aja kohustuste täitmiseks. Ande Tänav Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.