2-04-4/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-4 Tsiviilasi H.Ti hagi OÜ T ja A.I vastu kinnistamise avalduse tühiseks tunnistamiseks ja kinnistuskannete muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.09.2006 määrus menetluse lõpetamise ja menetluskulude hagejalt väljamõistmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.Ti määruskaebused Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.T, esindaja Ritta Talts Kostja OÜ T, esindaja Mare Sepp Kostja A. I Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 19.09.2006 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu menetluses oli alates 05.01.2004 H.Ti hagi OÜ T ja A.I vastu kinnistamise avalduse tühiseks tunnistamiseks ja kinnistuskannete muutmiseks. 11.09.2006 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks põhjendusega, et kohtuvaidlus on hagejale perspektiivitu ja on ebatõenäoline, et hagi rahuldatakse.
3. 12.09.2006 kohtuistungil jäi hageja selle avalduse juurde. Kostjad palusid hagist loobumise vastu võtta ja hagejalt välja mõista kostjate kulud õigusabile – OÜ-le T 5900 krooni ja A.Ile 4130 krooni. Hageja nõustus õigusabikulude hüvitamisega kokku summas 2000 krooni ja palus selle jaotada nii, et OÜ T saaks suurema summa kui A. I. 2 Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4. Harju Maakohtu 19.09.2006 määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus ja mõisteti H.Tilt välja menetluskulu 5900 krooni OÜ T kasuks ja 4130 krooni A.I kasuks. Kohus leidis, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 1 tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 61 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kuulub hagejalt kostja OÜ T kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 5900 krooni ja A. I kasuks summas 4130 krooni. Sellised kohtukulud on mõistlikud, kuna kostjad on pidanud seoses hageja pidevate haginõuete täpsustuste ja hagi aluse muutmise tõttu koostama vastuseid koos lisadega vastavalt neljal ja kahel korral ning osalema vastavalt neljal ja kolmel kohtuistungil. Kohtule ei ole teada, et A. I endal oleks õigusteadmisi. Kohtukulude väljamõistmisel arvestas kohus sellega, et hagi on olnud menetluses alates 05.01.2004 ja kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et hagi ei ole esitatud tema seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Määruskaebuste taotlus ja põhjendused
5. H.T esitas 19.09.2006 määruse peale kaks määruskaebust, milles palus tühistada kohtumääruse mõlema kostja kasuks väljamõistetud õigusabikulude osas ja jätta kostjate kohtukulud nende enda kanda.
6. Kohus saatis A. I 17.08.2005 teate seisukohta saamiseks menetluse lõpetamise osas. Kostja sai selle kätte 15.09.
7. Kostja esitas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks koos X Advokaadibüroo arve ja arve-kviitungiga 12.10.2005, kuigi need oleks tulnud esitada 20 päeva jooksul, so hiljemalt 05.10.
8. TsMS § 42 lg 2 järgi oleks tulnud taotlus jätta tähelepanuta. Advokaadibüroo arvest ja arve-kviitungist ei nähtu, et tegemist oleks käesolevas asja ja õigusabikuluga. Arve maksjaks on A. J. Arve väljastati 05.09.2005, so kohtukulud tekkisid pärast nõudest loobumist. Seega ei ole A. I kohtukulud tõendatud. Hagejale ei edastatud kostja taotlust kohtukulude väljamõistmise osas ega sellele lisatud dokumente. Hageja sai taotlusest teada alles kohtuistungil ja koopiad dokumentidest sai ta kätte 21.09.
9. Hageja ei soovinud menetluse lõpetamist arutada kohtuistungil.
10. OÜ T vastu esitatud nõue tuleb lugeda rahuldatuks korteriomandi uue omaniku poolt, kes sisuliselt ja faktiliselt tunnustas vaidlusaluse WC kuulumist hagejale kuuluvate ruumide koosseisu.
11. OÜ T palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
12. Esimese astme kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 62 lg 1 sätestas, et kui hageja hagist loobub, võib kohus kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas ja kohaldas maakohus TsMS § 62 lg-t 1 õigesti ning mõistis põhjendatult 3 hagejalt välja kostjate kohtukulud. Asja materjali kohaselt ei põhjustanud antud juhul hagist loobumist kostjate poolt hagi õigeksvõtmine ega nende poolt hageja nõude vabatahtlik täitmine. Maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub kohtu seisukohaga, põhjendusi kordamata.
15. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu oleks A. I esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks koos kuludokumentide hilinemisega, mistõttu oleks kohus pidanud jätma need tähelepanuta. Kohus teatas 16.08.2005 kirjaga A. I hageja poolt kohtule esitatud avaldusest menetluse lõpetamiseks ja palus kostjal teatada 20 päeva jooksul kirja kättesaamisest, kas tal on taotlusi hagist loobumise ja kohtukulude osas. Toimiku lk 214 asuvast teatisest nähtub, et A. I sai selle allkirja vastu kätte 25.09.2005, mitte 15.09.2005, nagu hageja väidab. Seda kinnitavad ka teatise pöördel olevad märked kuupäevade kohta, mil A. I üritati kirja kätte anda, kuid see ei õnnestunud. Neist viimane märge on tehtud 24.09.2005 kohta. A. I esitas kohtukulude hüvitamise taotluse 12.10.2005, seega tähtaegselt. Õige on määruskaebuse väide, et arvele (t/lk 217) on märgitud maksja nimeks A. J, mitte A. I. Samas on maksja elukohaks märgitud x, Tallinn, mis on A.I elukoht ja mis võimaldab lugeda arve väljastatuks temale. Seda, et arve maksis A. I, kinnitab arve-kviitung (t/lk 218). Puudub alus eeldada, et A. I oleks kasutanud õigusabiteenust muul põhjusel, mis ei seostu käesoleva asja menetlemisega. On tavapärane, et arve kirjutatakse kliendile välja pärast kliendilepingu täitmist. Seetõttu ei oma kohtukulude väljamõistmise otsustamisel tähendust arve väljakirjutamise aeg - so et see toimus pärast hageja poolt esimese hagist loobumise avalduse esitamist kohtule.
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus sellega olulisi menetlusnorme, kui jättis hagejale kostjate taotlused kohtukulude hüvitamiseks edastamata. Kuna kohus pidas menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi, oli hagejal võimalik avaldada oma seisukoht kostjate taotluste suhtes, mida hageja ka tegi. Kohtuistungil ei vaidlustanud hageja kostjate õigust nõuda kohtukulude hüvitamist, vaid palus need temalt välja mõista kostjate taotletust väiksemas suuruses (t/lk 236). Kuna kohtul oli TsMS § 431 lg 1 järgi õigus pidada menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistung, ei oma tähtsust asjaolu, et hageja seda ei soovinud.
17. See, kas OÜ-lt T korteriomandi ostnud isik hageja õigusi tunnustas või mitte, ei ole seostatav kostja OÜ T kohtukulude hüvitamise taotluse lahendamisega. Asja materjalist ei järeldu, et OÜ T kostjana oleks hageja nõude rahuldanud ja sellele ei tuginenud hageja ka hagist loobumise avalduses ega määruskaebuses. Ande Tänav kohtunik