) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hageja nõue esitas AS hagi MS ja TV vastu võla nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt 63 297,00 krooni ja põhivõlgnik MS´ilt eraldi 24 841,50 krooni, kokku 88 138,50 krooni, millest 38 447,35 krooni on tagastamata krediidisumma, 12 758,39 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1203,27 krooni viivis, 7729,47 krooni leppetrahv ning 28 000,00 krooni kahjuhüvitis. Menetluse käik Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja TV sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja vastust 30 päeva jooksul ei esitanud. Kostja MS sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kirjaliku 1 vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva jooksul arvates asja materjalide kättesaamist. Kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. AS ja MS´i vahel .a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr ja tarbijakrediidilepingust nr nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Lepingute kohaselt sai kostja MS AS-ilt laenu kokku summas 40 000,00 krooni, intressimääraga 26,85% aastas. Hageja sõlmis TV´iga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 63 297,00 krooni ning käenduse tähtajaks . Kostja MS pidi tasuma laenu hagejale AS-le maksegraafiku alusel. Kostjad kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja pärast meeldetuletuste saatmist, millele kosjad ei reageerinud, ütles põhivõlgnikule saadetud ülesütlemiseavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja käendajat käendajale saadetud nõudekirjaga. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjad hagejale tasunud 1100,00 krooni, mis arvestati üldtingimuste punkti 2.5 alusel võla sissenõudmisega seotud kulude katteks, ning 700,00 krooni, mis arvestati 500 krooni ulatuses võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning 200 krooni ulatuses krediidisumma katteks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. 2 Esitatud tõenditest järeldub, et kostjad võetud kohustusi täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt 63 297,00 krooni ja põhivõlgnik MS´ilt eraldi 24 841,50 krooni, kokku 88 138,50 krooni, millest 38 447,35 krooni on tagastamata krediidisumma, 12 758,39 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1203,27 krooni viivis, 7729,47 krooni leppetrahv ning 28 000,00 krooni kahjuhüvitis.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) ja
§-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 26,85% tagastamata krediidisummalt aastas alates 24.05.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluse kulud
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
Vastavalt
Kuivõrd tagaseljaotsus on kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud kogu ulatuses välja mõista kostjatelt.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaja esitamise korral tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.