← Eesti

2-06-10474/1

Obsah (10)§ 322§ 407§ 468§ 367§ 138§ 143§ 144§ 162§ 174§ 142

KO HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hageja nõue esitas AS hagi MM ja GKi vastu võla nõudes. Seisuga .a. on kostjate lepingust tulenev võlgnevus hageja ees, millest põhiosa moodustab 18 340,63 krooni, intressivõlgnevus 10 459,64 krooni ja tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivised (põhiosa) 5203,68 krooni ja intressi viivis 266,47 krooni. Menetluse käik Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja GKi sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte . Kostja vastust 30 päeva jooksul ei esitanud. Kostjale MM on materjalid koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega edastatud kostjaga ühes eluruumis elavale isikule, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega.

§ 322

lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva jooksul arvates asja materjalide kättesaamist. Kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud 1 hagile esitanud ei ole. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. AS ja MM vahel .a. sõlmitud väikelaenulepingust nr nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Lepingu kohaselt sai kostja MM laenu summas 24 000,00 krooni, intressimääraga 16% aastas, tagastamise lõpptähtajaga . Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval summas 688,00 krooni. 28.11.2000 sõlmisid hageja ja GKi käenduslepingu nr , mille kohaselt võttis kostja GKi endale kohustuse vastutada kostja MM ja hageja vahel samal päeval sõlmitud lepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaaja summa 24 000,00 krooni ulatuses. Kostjad laenu tähtajaks ei tagastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Esitatud tõenditest järeldub, et kostjad võetud kohustusi täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 34 270,42 krooni, millest põhiosa moodustab 18 340,63 krooni, intressivõlgnevus 10 459,64 krooni ja tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivised (põhiosa) 5203,68 krooni ja intressi viivis 266,47 krooni. 2

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) ja

§-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 04.05.2006.a. (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,026%). Menetluse kulud

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt

§ 144lg 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd tagaseljaotsus on kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud kogu ulatuses välja mõista kostjatelt.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaja esitamise korral tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Ene Tsefels Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.