TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-413 Otsuse kuupäev 8. august 2006 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ E. kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja t
§ 9
lõige 1) ja lubatav (
§ 6
lõike 2 punkt 1).
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tulenevalt kuulub esitatud kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud haldusakt tühistamisele, kuna tegemist on õigusvastase ja kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuva maksuotsusega. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole rikkunud kuni 30.04.2004.a kehtinud Käibemaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab maksukohustuslane alates registreerimise päevast täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma sama seaduse §-s 20 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Samuti ei ole kaebuse esitaja rikkunud Tulumaksuseaduse § 54 lõigete 2 ja 4 nõudeid, mille kohaselt on kõik residendist juriidilised isikud kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
- kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele maksudeklaratsiooni §des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul ning mille kohaselt on maksukohustuslane §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu kandma Maksuja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
- kuupäevaks. Esimese astme halduskohus on samuti seisukohal, et vastustaja poolt kaebuse esitajale esitatud õiguslik etteheide tuginedes Rahapesu tõkestamise seaduse (nüüd Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus) nõuete rikkumisele ei ole selles asjas oluline, sest tasumine toimus sularahata arvelduse teel maksuarvestuses näidatud müüja pangakontole (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2006.a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-34-06 punkt 16). Kohtu arvates on oluline, et vastustaja ise on maksumenetluses tuvastanud, kes võttis OÜ-le G. kaebuse esitaja poolt ülekantud rahasummad pankadest välja (tl 37), kuna OÜ G, so juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. See tähendab muuhulgas seda, et juriidilise isiku teadmise või tahtena tuleb käsitada tema füüsilisest isikust pädeva esindaja teadmist ja tahet, mistõttu ei saa vastustaja poolt kaebuse esitajale kui juriidilisele isikule Rahapesu tõkestamise seaduse alusel esitatud õiguslikku etteheidet pidada kooskõlas olevaks selle seaduse eesmärgiga, milleks on tõkestada rahapesu. Käesolevas haldusasjas on vaidlusalusteks küsimusteks asjaolud, millistel tingimustel saab arvestatud käibemaksust maha arvata tasumisele kuuluvat käibemaksu, hoolimata sellest, et pärast tehingu toimumist selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja, tegelik müüja ei ole teada ja käibemaksuarvestuses müüjana näidatud käibemaksukohustuslane pole oma käibemaksukohustust täitnud. Teiseks vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, et kas olukorras, kus hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses märgitud isik ei ole tegelik 7 müüja, tuleb sellisele isikule kauba eest tasuna tehtud väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et vastustaja poolt kogutud kirjalike tõenditega ei ole ümber lükatud kaebuse esitaja põhjendatud eeldust, et OÜ G. oli vaidlusaluse saematerjali (tl 20-22) tegelik müüja. Halduskohus on seisukohal, et tuginedes kaebuse esitajal tehingute toimumise ajal olnud informatsioonile, mis on tõendatud kaebuse esitaja seadusliku esindaja seletusega kohtuistungil (tl 102), aga samuti tuginedes vastustaja poolt maksumenetluses väljaselgitatud asjaoludele, ei teadnud kaebuse esitaja ja tema seaduslik esindaja ega pidanudki teadma, et OÜ G. pole saematerjali tegelik müüja. Vastustaja poolt maksumenetluses kogutud kirjalike tõenditega ei ole samuti tõendatud, et kaebuse esitaja ja tema seaduslik esindaja ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega. Samuti ei ole vastustaja poolt tuvastatud taolisi muid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et OÜ G. puhul ei olnud tegemist saematerjali tegeliku müüjaga, millest pidi teadlik olema kaebuse esitaja ja tema seaduslik esindaja. Vastupidist ei saa väita tuginedes ainuüksi sellele, et kaebuse esitaja ja tema seaduslik esindaja on vältinud 200 000 krooni ületavaid pangaülekandeid (tl 35). Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et vastustaja on alusetult maksuotsuses (tl 35) välistanud kaebuse esitaja heausksuse, kuna kaebuse esitaja ei ole eiranud õigusaktide sätteid hoolsusnõuete täitmisel seoses saematerjali müüja isiku tuvastamisega. Neil õiguslikel ja faktilistel asjaoludel on esimese astme halduskohus seisukohal, et kaebuse esitaja oli õigustatud maha arvama maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksu ning vähendama sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu ja kaebuse esitaja poolt OÜle G. tehtud väljamakseid ei saa lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele, nagu seda on käesoleval juhul maksuotsuses alusetult õigeks pidanud vastustaja. 5.
§ 93
lõike 1 alusel tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista kohtukuluna kaebuse halduskohtule esitamisel tasutud riigilõiv. Roby Koik Kohtunik 8