lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähataja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et VÕSRS § 9 lõikega 2 määrati seadusega kindlaks tähtaja kulu esimene päev s.o., et aegumistähtaja kulgemise esimene päev on
lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on kindlaks määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kuna alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 1. juulist 2002, siis saabus tähtpäev . Kuna hagi postitati , siis on ka alusetule rikastumisele tuginev hagi aegunud. Alates 01.07.
lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Riigikohus on kohtuasjas nr leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu arvates vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue ning anda hinnangut poolte muudele väidetele. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja kohtukulud on tema poolt esindajale tasutud õigusabikulud summas 3540 krooni. Juhindudes kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 61 lg 1 p 1 ja arvestades haginõude suurust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2 761,40 krooni Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.