Obsah (5)

§ 396§ 100§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03.11.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Ts

§ 396

lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenuandjale) rahasumma või asendatava asja (laenu), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Hageja poolt on kohtule esitatud kirjalikus vormis sõlmitud laenuleping, mille kohaselt annab RN OÜ-le lepingu p 2 järgi 100000 krooni. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tegemist oleks võltistud lepinguga. Kohtule on esitatud kostja kassasissetuleku order nr , mille järgi on RN võetud 510000 krooni laenu II osana, lisaks on selgituses märgitud, et laenu I osas 49000 2 krooni on panka kantud , kassa sissetuleku orderi järgi on raha vastuvõtnud kassapidaja. Kostja ei ole tõendanud, et hageja abikaasa oli firmas raamatupidaja ja et viimane vormistas hageja kasuks sissetuleku orderi raha tegelikult vastu võtmata. Kostja väited sellest, justkui hageja peab kinni kostja raamatupidamisdokumente, pitsatit, on tõendamata. Kohtule on esitatud ka kostja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on kostja kontole kandnud sularahas 49000 krooni. Ehkki konto väljavõttest ei nähtu, mille eest see sularaha on kantud kostja pangakontole, ei tähenda, et nimetatud oleks firma enda raha, mis hagejal tuli kanda panka. Kostja ei ole seda väidet ka tõendanud. Hinnates sularaha sissemakse orderit nr , milles kajastati asjaolu, et laenu I osa 49000 krooni on panka makstud, kooskõlas laelepingu enda sisalduva laenamisele kuuluva summaga ning kostja konto eelmärgitud väljavõttega, leiab kohus, et ka 49000 krooni, mille hageja sularahas panka maksis, on kostjale antud laen. Seega on hageja tõendanud, et ta on kostjale kooskõlas lepinguga andnud kostjale laenu 100000 krooni ja kostja vastuväited lepingu rahatusest on tõendamata. Kooskõlas

§ 100

on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p1 järgi võina võlausaldaja nõuda siis kui võlgnik on kohustust rikkunud kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.

§ 108

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on oma laenulepingust tuleneva raha tagastamise kohustuse täitnud, on hageja õigustatud nõudma

§ 101

lg 1 p1 ja p 6 , § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 järgi kohustuse täitmist – võla äramaksmist ning samuti viivist.

§ 113

järgi siis kui lepingus on määratud kõrgem viivis, kui seaduses ette nähtud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud viivisemäära. Lepingu p 1.

1. järgi on laenu tagastamise tähtaeg 31.12.
2. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale laenu tagasi maksnud . Kooskõlas lepingu p 1.3 järgi maksab laenusaaja siis kui laenusumma jääb tagastamata kuni 31.12.2004 iga viivitatud päeva eest viivist 0,2%. Kostja ei esitanud viivise suurusele ja selle arvestusele vastuväiteid, mistõttu on viivis perioodi eest 01.01.05-15.07.2005 195 päeva eest vastavalt 39000 krooni (0,2% 100000-st on 200, 200*195=39000). Hageja on teinud kostjale ettepaneku tähitud kirjaga (kviitung , ) võlg ja viivised ära tasuda vabatahtlikult. Kuivõrd kostja ei ole vabatahtlikult võlga ja viiviseid tasunud, on hageja õigustatud nõudma kohtu kaudu võla ja viivised tasumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista laenulepingu järgne võlg 100000 krooni ja viivised 39000 krooni, kokku 139000 krooni. Kohtukulud TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel enne 01.01.1006 esitatud tsiviilasjades senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi siis kui kuulub osalisele rahuldamisele, mõistab kohus vastaspoolelt välja hageja kohtukulud vastavalt hagi rahuldatud osa suurusele ning kuni § 61 lg 1 p 1 järgi kuni 5% õigusabikulude katteks hagi rahuldatud osast. 3 Hageja tasus hagi esitamisel lõivu 8000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik 4