2-05-3017/1

2-05-3017 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3017 Tsiviilasi OÜ hagi DS vastu 5 493.73 krooni saamiseks põhivõla ja viivistena Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ volitatud esindaja TI kostja DS osales kohtuistungil isiklikult. Kohtuistungi toimumise aeg
3. märtsil
4. a RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt OÜ hagi DS vastu 5 493.73 krooni saamiseks põhivõla ning viivistena. Välja mõista DS`lt OÜ kasuks 4 098.65 ( neli tuhat üheksakümmend kaheksa) krooni põhivõlga. Kohtukulude jaotus Välja mõista DS`lt OÜ kasuks 420 (nelisada kakskümmend) krooni kantud kulutuste katteks riigilõivule ning 204.90 (kakssada neli krooni ja 90 s.) tasutud õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast .a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS .a. pangakaardi kasutamise lepingu, mille allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ning panga hinnakirja. Peale arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga välja võtnud sularahaautomaatidest raha ning teostades tehinguid, ületades kokku 4 098.65 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Seega on kostja teostanud maksekaardiga tehinguid ja tekitanud hagejale kahju summas 5 493.73 krooni. Lepingu alusel väljastati hagejale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN-koodiga maksekaart. Lepingu p. 1.
5. järgi on maksekaart panga omand ning p. 7.
6. järgi peab kostja korvama pangale kõik kaardi valdaja kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Lepingu p. 8.
7. kohaselt kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud jm. kaardiga seonduvad summad. Lepingu. p. 3.
8. järgi ei vastuta pank kostjale pangast olenematutel asjaoludel tekitatud kahju eest. Kostja võis pangakaardiga õiguslikul alusel teha teha tehinguid kontojäägi ulatuses. Kostja käitumise tõttu on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama. Kostja võlgneb hagejale alusetult omandatu tagastamata jätmisest tulenevalt põhisummana 4 098.65 krooni ning viivistena hagiavalduses toodud arvestuse kohaselt 1 395.08 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes TsK §-dest 191, 192, 231 lg. 1, 477 lg. 1 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 4 098.65 krooni ning 1 395.08 krooni viivistena. Hageja palub jätta kostja kanda kohtukulud riigilõivuna summas 420 krooni ning õigusabikuludena 274.69 krooni. Kostja vastuväited hagile. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on nõus, et lepingul on tema allkiri. Kostja selgituse kohaselt polnud ta raha väljavõtmisel teadlik asjaolust, et tema kontol raha ei ole, kuna sellele pidi raha kostja teadmise kohaselt olema laekunud. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt põhivõla ulatuses, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Vaidlus puudub pooltel selles, et panga ning kostja vahel on sõlmitud pangakaardi kasutamise leping. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on sularahasutomaatidest välja võtnud 3 000 krooni ja 1 100 krooni ulatuses sularaha. Kostja selgituse kohaselt kohtule ta ei kontrollinud pangaautomaadist raha välja võttes oma kontojääki arveldusarvel, kuna oli kindel, et sinna oli raha laekunud. Võlasuhtele, mis on tekkinud enne
9. juulit 2002.a. kohaldatakse enne VÕS jõustumist kehtinud seadust, tulenevalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st
10. Varemkehtinud TsK §-i 477 lg. 1 sätte kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise isiku arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kohtu arvates on asjas ilmne, et kostja on omandanud hageja arvel rahalisi vahendeid summas 4 100 krooni, ilma õigusliku aluseta, kuna poolte-vaheline (s.o. panga ning kostja) leping andis kostjale õiguse kasutada Visa Eletron pangakaarti, kuid kostja arvelduskontol pidid olema rahalised vahendid tehingute tegemiseks selle pangakaardi abil kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses. Asjaolu, et kostja teada pidid tema arvel olema rahasummad, on asjas nõuetekohaselt tõendamata ning kohus hindab kostja antud väidet kui paljasõnalist. Kostjal oli võimalik enne tehingute tegema asumist kontrollida sularahaautomaadist tema kontol olevate rahaliste vahendite olemasolu. Kostja seletuse kohaselt tema ei pidanud vajalikuks kontrollida kontol rahaliste vahendite olemasolu, kuna oli kindel, et seal pidi raha olema. Hageja seletuse kohaselt on automaadiserver lüli, mis reguleerib sularahaautomaatidest tulevaid päringuid ja edastab need vastavalt tehingu parameetritele teistele osapooltele. Üleminekuperioodil paigaldas Eesti Ühispank uusi sularahaautomaate ainult ühendatuna oma automaadiserveriga, samas varasemal perioodil paigaldatud sularahaautomaadid ning kõik ülejäänud pankade sularahaautomaadid kasutasid kaarditehingute autoriseerimiseks Inpase Eesti AS-i autoriseerimisserverit ning sinna jäädvustatud kaartide vabu vahendeid. Seega töötas samaaegselt Eesti Ühispangas kaartide jaoks kaks erinevat autoriseerimiskeskust, kusjuures oma server töötas otse kontol olevate vabade vahendite vastu ning Inpase Eesti AS autoriseerimsserver kasutas perioodiliselt uuendatud kaartide vabade vahendite arvestust. Kuna panga ja AS-i autoriseerimisserverid ei vahetanud andmeid reaalajas (on-line), sai võimalikuks, et ühe ja sama kaardiga võeti kahe erinevate süsteemide kasutamise tõttu automaatidest välja rohkem raha, kui oli maksekaardi omaniku enda kontol ning isiku arveldusarve läks peale kõigi tehingute laekumist nö. miinusesse. Kostja väidete kohaselt sai tema hageja nõudest teada alles kohtu kaudu hagiavaldust saades ning ühtki teadet pangalt ega inkassofirmadelt talle tulnud pole, seega polnud kostja teadlik panga nõude olemasolust tema vastu. Kostja sellekohane väide on kohtu arvates asjakohane, kuna hageja pole asjas esitanud ainsatki dokumentaalset tõendit selle kohta, et kostjale või tema perekonnaliikmetele on vastavad teated edastatud. Asjas esitatud teatised pole kohtu arvates küllaldane tõendamaks antud asjaolu. Kohus loeb põhjendatuks hageja nõude kostja vastu põhivõla ulatuses, sest kostja võis tema kasutusse antud pangakaardiga teha tehinguid tema kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses ning kuna asjas on ilmne, et kostja kontol raha puudus, on ta hageja arvelt omandanud rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta TsK § 477 lg. 1 alusel. Hageja viiviste nõue summas 1 395.08 krooni tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole kostjat teavitanud tema vastu olevast rahalisest nõudest seaduses sätestatud korras ning kostja ei pidanud olema teadlik hageja (panga) tehnilistest probleemidest seonduvalt autoriseerimisserverite juurutamisega .a. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud osaliselt põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele põhivõla ulatuses summas 4 098.65 krooni. Kostja kanda tuleb jätta ka hageja kohtukulud riigilõivuna summas 420 krooni ning välja mõista antud summa kostjalt hageja kasuks senikehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel. Hageja õigusabikulud summas 204.90 krooni tuleb samuti jätta kostja kanda TsMS § 61 lg. 1 alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 10.04.2006.a.