← Eesti

2-05-14403/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.10.2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-14403 (vana nr 2/31-7133/05) Kohtuasi JA hagi RKi (K ) vastu 500.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja – JA Kostja RK Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Resolutsioon. Hagi rahuldada. Välja mõista RKilt JA kasuks 500.- (viissada) krooni. Menetluskulude jaotamine. Välja mõista RKilt JA kasuks kohtukulu 280.- (kakssada kaheksakümmend) krooni. Välja mõista RKilt menetluskulu 132,30 (ükssada kolmkümmend kaks krooni ja 30 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.

  1. .a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus JA välja mõista RKilt 3500.- krooni.
  2. Nõude aluseks on hageja ja TJ vahel .a. sõlmitud nõude loovutamise leping, millega T J loovutas hagejale oma nõude RKi vastu summas 3500.- krooni koos viivistega ning mis omakorda tulenes RKi poolt välja antud võlatunnistusest .a.
  3. .a. avalduses kohtule teatas hageja, et kostja võlajäägiks nimetatud kuupäeva seisuga hageja ees oli 500.- krooni, millele lisanduvad kohtukulud.
  4. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena nõude loovutamise lepingu ja võlatunnistuse ning üüri- ja allüürilepingud mis olid võlatunnistuse väljaandmise aluseks TJ. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  5. Kostja esitas hagile vastuväite, mille kohaselt allkirjastas ta võlatunnistuse hageja surve mõjul ning teatas et soovib esitada vastuhagi, mida ta menetluse kestel ei teinud.
  6. Ühtki tõendit oma vastuväite tõendamiseks kostja ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
  7. Kohus määras .a. lahendada pooltevaheline vaidlus lihtmenetluses. Pooled kohtu poolt ärakuulamist ei taotlenud ning ühtki tõendit kohtule rohkem kohtule ei esitanud.
  8. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse põhistusega ja sellele lisatud tõenditega, samuti kostja vastuväitega, leiab, et hagi on põhjendatud kuulub rahuldamisele.
  9. Materiaalõigusliku alusena käesoleva vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 272 lg 1 ja lg 3, sest nõude aluseks on võlakohustus, mis tekkis kostjal võlatunnistusest, mille ta on andud välja .a. Nimetatud seadusesätted sätestavad laenulepingu mõiste ning laenaja kohustuse tagastada laenutajale raha või muu sama kvaliteediga asi, mis laenulepinguga laenati, ning lg 3 sätestab, et iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muudest alustest võib ümber vormistada laenulepinguks. TsK § 216 lg 1 sätestas aga õiguse nõue loovutada.
  10. Kohus on seisukohal, et dokumentaalse tõendina esitatud võlatunnistus tõendab kostja kohustust tasuda võlg 3500.- krooni TR. Nõude loovutamise leping .a. tõendab aga, et T J (R ) on oma võlatunnistusest tuleneva nõude RKi vastu nõude loovutamise lepinguga loovutanud hagejale JA. Kuna kostja oma vastuväidet hagile ühegi tõendiga ei tõendanud, vaid vastupidiselt asus võlga hageja ees kustutama, nagu nähtub hageja avaldusest kohtule, peab kohus hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatuks ning kostjalt kuulub hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistmisele viimase poolt veel tasumata võlg summa 500.- krooni. Kohtukulud.
  11. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise 2 seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt asjaolust, et kohus hagi rahuldab ja kostja on oma nõude pärast hagi esitamist kohtule osaliselt hageja ees täitnud on, kuulub kostjalt kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja poolt kantud kohtukulu – riigilõiv. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 132,30 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.