2-05-14681/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 02.11.2006, Tallinn Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei 2-05-14681 (endine nr 2/231-7451/05) Kohtuasi EÜ /pankrotis/ väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja EÜ (edaspidi EÜ) /pankrotis/ , hageja seaduslikud esindajad pankrotihaldurid ES ja TS, hageja lepinguline esindaja SM hagi TL vastu 961,70 krooni Kostja TL Asja läbivaatamine Lihtmenetlus kirjaliku menetlusena Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista TL 961,70 krooni EÜ /pankrotis/ kasuks. Menetluskulude jaotus
3. Välja mõista TL riigilõivu 100 krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, siis võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu .a. kohtuotsusega tsiviilasjas välja EÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati ES. Tallinna Linnakohtu .a. määrusega kinnitati pankrotihalduriks EÜ pankrotimenetluses ka TS. Pankrotiseaduse § 54 lg 1 kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hageja korraldas elamu haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr , AS`ga hoolduslepingu nr (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkuleppe nr , .a. .a registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris EÜ, milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas E elamu osas lepingud. Kostja on , asuva korteri omanik, tal on sissekirjutust juba alates .a. Kostjal on tasumata kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees, mistõttu palus hageja kohtueelselt kostjale saadetud nõudekirjas, milles viitas võlanõude olemasolule, hiljemalt .a. tasuda võla ära, kuid kostja seda ei ole asunud tegema. Kostjal on tekkinud hageja ees võlgnevus, mis on tekkinud .a. oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, .a novembris esitati arve ja makse tähtaeg oli . Võlg oli 1624,15 krooni. Eelmenetluses täpsustas seoses kostja vastuväitega asjaolusid: hageja määras makseid järgmiselt: .a. septembris osutatud teenuse eest summas 846,43 krooni, .a. oktoobris osutatud teenuste eest 877, 53 krooni, kokku 1723,96 krooni, kusjuures võlg varasemast perioodist moodustas 513,11 krooni. Seega tuli maksta 2237,07 krooni, millest kostja on tasunud 612,92 krooni ja seega jääb võlg 1624,15 krooni. Seega tuleneb võlg .a. augustist kuni .a. oktoobrini (kaasa arvatud) osutatu kommunaalteenuste eest määratud maksete vähemtasumisest. Kostja ei ole oma väited põhistanud osas, milles ta väidab justkui nõuaks hageja sama tasumist hagi korras KÜ-lt Kärberi 4, väited tuleb jätta tähelepanuta. Arved on esitatud alati osutatud teenuste eest järgmisel kuul. Samuti märkis hageja, et ta ei nõustu kostja väitega tasaarvestusest, see on põhjendamatu ja tõendamata, eraomandi vormistamise tasu ei ole kostjalt nõutud, kostja ei ole seda väidet põhistanud. Oktoobrikuu kommunaalkulude arves ei ole sihtmakseid 976,65 ning lisaks, et sihtmaksetest laekunud summad on kantud remondifondi, kuivõrd fondi saldo oli negatiivne ning laekumised kasutati majaelanike huvides. .a.a tehti remondifondist kulutusi 91857,09 krooni ning EÜ ei ole alusetult raha säästnud . Võlaarvestus on esitatud tabelina (lk 69-75). Pärast kostja täiendavate vastuväidete saamist märkis, et kostja on omaksvõtnud, et ta on tasaarveldanud eraomandi vormistamise tasu 450 krooni, kuid hagejal ei ole andmeid vastava õigustoimingu tegemise kohta, kostja ei ole sisuliselt tõendanud oma väidete, seega puudus alus tasaarvelduseks. Kostja esitatud makseteatised a. ei puuduta kostjat. Sihtmaksete nõude 746,70 krooni osas leidis hageja seda, eest .a.oktoobri kommunaalkulud ei sisalda sihtmakseid, seega ei saa nimetatud perioodi eest neid ka teoreetiliselt tasaarvestada. maksesumma moodustab 877,53 krooni. Sihtmaksed sisalduvad mais - määratud maksete koosseisus summas 746,70 krooni (5*149,34), kuid arvestades võla arvestuslikku saldojääki 513,11 krooni ning sihtmaksete summa suurust septembris 1998 149,34 krooni, siis leiab hageja võimalikuks vähendada nõuet kostja vastu 662,45 kroon võrra (513,11+149,34) ja haginõue jääb 961,70 krooni Hageja vähendas haginõuet ja palub välja mõista 961,70 krooni, jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja tõendid: pankrotiotsus, leping soojusenergia müügiks Kommunaalsoojusvõrgu ja EÜ vahel, märgitud lepingu lisa nr , Hooldusleping EK ja AS vahel EK kuuluvate elamutute hooldamiseks koos lisadega, leping elektrienergiaga varustamiseks nr AS „Energiamüük” ja EK vahel ja selle juurde kuuluva elektrivarustuse kokkuleppe nr vorm B elamu osas, AS 2 vastus hageja esindajale soojusenergia müügilepingu lõpetamise kohta osas alates , AS vastus hageja esindajale lepingu lõpetamise kohta EÜ-ga E alates osas, sissekirjutamiskaart selle kohta, et kostja on kirjutatud sisse , veetarbimisnäidud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue võlgnevuse osas on tõendamata. Alates .a asus kostja tasuma makseid EÜ . Hageja väite kohaselt esitati 1998.a novembrikuu arvega nõue ka üldelektri, vee ja sooja kulude eest. Samal ajal on hageja esitanud nõude vee ja üldelektrikulude eest KÜ vastu Harju Maakohtusse, seega nõuab hageja topelt nimetatud teenuste eest. Samuti on hageja arvestanud võlgnevuse hulka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest 746,70 krooni ja eraomandi vormistamise tasu 400 krooni. Hageja on jätnud märkimata, et soojamõõturid paigaldas AS elamule tasuta ja hageja ei vormistanud mingit eraomandit kostjale. Nimetatud summad tasaarveldas kostja viimase maksega EÜ . Seega on hageja nõue alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Eelmenetluses tõi esile järgmised vastuväited. Hageja ei ole tõendanud et tal oli õigus kanda sihtemakestest tulenevad summad muule kontole kui see oli algselt ette nähtud, Kostjal oli õigus teha viimase maksega EÜ tasaarveldus sihtmaksete ja eraomandi vormistamise summade osas, sest hageja ei ole suvatsenud seda teha hoolimata elanike avaldusest. Kostja tõendid: EÜ .a. oktoobrikuu arve septembrikuu eest, majaelanike avaldus, protokoll. arved korterite nr kohta, Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi
4. augustil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Hagi on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg 1 ja lg 6, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja elab ja on elanud ka seal a ning tarbinud talle EÜ poolt pakutavaid teenuseid korteri kasutamisel ning on ka hagejale mainitud perioodil tasunud kommunaalkulude eest. Pooltel puudub ka vaidlus selle üle, et alates .a. anti elamu haldamine üle korteriühistule mis asutati .a ning kuni .a. hooldas ja haldas elamut EÜ . Vaidlust ei ole ka selles, et alates hakkas kostja tasuma makseid EÜ (kostja poolt vastuses toodud ja omaks võetud asjaolu). Vaidlust puudub ka selles, et hagejal oli sõlmitud kolmandate isikutega lepingud soojusenergia, elektrienergia ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse ostmiseks ja elamu hooldamiseks selleks, et osutada vastavat teenust kostjale tema korteri osas mistõttu puudub vajadus täiendavalt hinnangut anda hageja poolt esitatud kolmandate isikutega sõlmitud lepingutele. Hagi asjaoludest ja nõude vähendamisest tulenevalt nõuab hageja kostjalt võlga .a. septembri ja oktoobri eest asuva korteri nr eest, kusjuures hageja ei nõua varasemat võlga 513 krooni ega septembrikuu sihtmakseid 149,34 krooni. Hageja lõplik nõue moodustub 961,70 krooni. 3 TsMS § 230 lg 1 ja 2 järgi peavad hagimenetluses pooled tõendama oma väiteid ja vastuväiteid esitavad ise tõendeid. Kostja poolt kohtule esitatud EK .a. oktoobrikuu arvest ilmneb, et hageja nõudis septembri eest kostjalt kokku 846,43 krooni, milles sisaldusid sihtmaksed 149,34 krooni, lisaks oli arvele oli märgitud varasem võlg 513,11 krooni. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta nagu nõuaks EÜ .a. eest ka sihtmakseid, siis leiab kohus, et hageja on tõendanud, et 1998.a. oktoobrikuu kommunaalteenuste summa oli 877,53 krooni ja nimetatu ei sisalda sihtmakseid. Arvestades asjaolu, et septembrikuu eest arve oli kokku 846,43 krooni ja kuivõrd hageja ei nõua selle kuu eest sihtmakseid 143,34 krooni, siis on septembri eest tasumisele kuuluv summa 846,43-143,34= 832,09 krooni. Kahe kuu eest tuleks kostjal seega tasuda 1709,62 krooni. Hageja enda arvestuste kohaselt on kostja märgitud perioodil tasunud 612,92 krooni, kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud hagejale rohkem. Kostja on hagejalt teenust saanud ja nende eest tasumata jätmisel on kostja alusetult hageja arvel säästnud oma vara/raha, Seega tuleks kostjal tasuda 1096,70 krooni, aga kuna hageja nõuab 961,70 krooni ja kohus nõuet ületada ei saa, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista TsK § 477 lg 1, 6 järgi 961,70 krooni. Kostja poolt kohtule esitatud arved korterite nr kohta ei kajasta kostjale korteri nr eest tasumisele kuuluvaid kommunaalteenuste makseid, seega ei oma tähtsust nendes arvetes sisalduvad andmed ja summad, kuna ei ole kostjale esitatud tasumiseks. Arvetest nähtub, et need on esitatud tasumiseks teistele isikutele ja seega ei tõenda need kostja vastuväiteid temalt eraomandi ja soojamõõturite tasu nõudmist (lk 82-83). Kostja esitatud elanike avaldus, elanike koosoleku protokoll kajastab mõõturite paigaldust ja selle tasu, kuid ei tõenda, et hageja selliseid tasusid kostjalt nõuaks. Kohus ei nõustu kostja tasaarvestuse tegemise väitega, kuivõrd see on põhjendamata, tõendamata. Nimelt sätestab TsK § 234 lg 1, et kohustis lõpeb samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga. Mis puutub kostja väitesse, et ta on nõude soojamõõturite ja eraomandi vormistamise eest hagejaga tasaarvestanud, siis ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et tal on hageja vastu üldse nõue, st millistest faktilistest asjaoludest ja õiguslikust alusest see kostja nõue hageja vastu tuleneb, mida saaks ja saanuks üldse tasaarvestada hageja nõudega. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hageja temalt soojamõõturi ja eraomandi tasu nõuaks, mida kostja justkui tasaarvestas. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik midagi ka taasarvestada hageja nõudega. Mis puutub kostja väitesse, et hageja nõuab .a. novembrikuu elektri, vee ja sooja üldkulude eest tasu hoopis KÜ-lt ja et kostja tasus ka KÜ-le alates t arveid, siis ei välista nimetatud asjaolud hageja õigust nõuda kostjalt viimase poolt alusetult säästetut välja nõuda ja seda perioodi eest, mis eelneb novembrikuule. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja oli seaduse alusel lõivu tasumisest vabastatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 100 krooni. 4 Kohtunik 5