KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.10.2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-14809 (vana nr 2/230-7583/05) Kohtuasi LL (L ) hagi OÜ vastu 25.000.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja – LL Kostja OÜ lepinguline esindaja MS Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon. Jätta rahuldamata LL hagi OÜ vastu 25.000.- krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta LL menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista LL menetluskulu 186,30 (ükssada kaheksakümmend kuus krooni ja 30 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
- Hagiavalduse kohaselt sõlmiti LL ja OÜ vahel .a. leping õigusabi osutamiseks. Lepingu sisuks oli kostja poolt kaitsealuse VN esindamine kriminaalasja nr menetlemisel. Lepingu p 2.
- kohaselt kohustus hageja andma kostjale hoiule 20.000.- krooni ning pooled leppisid kokku, et kui eelpoolnimetatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega ei mõisteta VN reaalset vabadusekaotust jääb hageja poolt tasutud 20.000.- krooni kostjale honorariks. Samuti lepiti lepingus kokku, et juhul kui kaitsealusele mõistetakse kohtuotsusega vabadusekaotuslik karistus, peab kostja tagastama hagejale 20.000.- krooni kolme pangapäeva jooksul. Lepingu p 5 sätestas hagejale õiguse leping lõpetada ning lepingu p 8 kostja kohustuse tasuda hoiuse tagastamisega viivitamisel viivist 0,5 % iga maksega hilinenud päeva eest.
- Kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 25.000.- krooni, millest 20.000.- krooni on kostja poolt hagejale tagastamata jäetud summa nende vahel sõlmitud lepingu p 3 alusel ja 5000.- krooni on viivis, sest kostja hagejale kokkulepitud 20.000.- krooni tähtaegselt ei tagastanud.
- Hageja nõude aluseks on asjaolu, et tema lepingu poolena esitas kostjale kirjaliku teate lepingu lõpetamiseks .a., mille kostja on kätte saanud, ning millest tulenevalt tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale 3 päeva jooksul advokaadibüroole hoiule antud 20.000.- krooni. Kostja aga nimetaud kohustust hageja ees ei täitnud.
- Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: .a. sõlmitud lepingu õigusabi osutamiseks, .a. LL poolt kostjale esitatud teate lepingu lõpetamisest, kviitungi 20.000.- krooni tasumise kohta LL poolt kostjale ning hageja nõudekirjad kostjale, milles ta palub 20.000.- krooni talle tagastada. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt hagile sõlmiti leping õigusabi osutamiseks kostja ja VN vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Hageja LL oli .a. õigusabilepingu sõlmimisel vaid VN esindaja, mitte lepingu pool nagu ta ise väidab ning seetõttu pole hagejal ka õigust raha tagastamist lepingu alusel nõuda. Pealegi kinnitas V N oma avalduses .a., et tema õigusabilepingu lõpetamist advokaat MH ei soovi ja 20.000.- krooni tagastamist ei nõua. .
- Kostja esitas oma vastuväite tõendamiseks dokumentaalse tõendina VN avalduse .a. Tallinna Linnakohtule. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindaja, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu.
- Kohus on seisukohal, et juhindudes VÕS RakS §-st 11 tuleb vaidluse lahendamisel poolte vahel juhinduda materiaalõigusnormist, mis reguleeris vaidlusalust õigussuhet lepingu sõlmimise ja täitmise ajal, s.o. enne .a., seega tsiviilkoodeksi sätteid 2 Pooled ei vaidle selle üle, et .a. sõlmitud leping õigusabi osutamiseks on käsundusleping. Pooled vaidlevad selle üle kes olid vaidlusaluse lepingu pooled ja kellele tõi leping kaasa õigusi ja kohustusi.
- TsK § 394 sätestab käsunduslepingu mõiste. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt kohustub üks pool ehk volinik teostama teise poole ehk volitaja arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid ja volitaja on kohustatud volinikule selle eest tasu maksma kui tasu maksmine on seadusega või lepinguga ette nähtud.
- Kohus on seisukohal, et kohtule dokumentaalse tõendina esitatud .a. sõlmitud õigusabileping on käsundusleping, mis on sõlmitud VN ja OÜ vahel ja hageja LL ei ole nimetatud lepingu pooleks nagu ta ekslikult leiab. LL on sõlminud lepingu advokaadibürooga VN esindajana. Nimetatu tuleneb lepingu pealdisest, poolte rekvisiitidest lepingu lõpus ning ka lepingu sisust, sest lepingu järgi kohustus OÜ osutama õigusabiteenust VN, mitte LL.
- Kohus leiab, et lisaks eeltoodule on asjaolu, et käsundist tulenev õigussuhe oli just V N ja advokaadibüroo vahel, tõendatud ka V N avaldusega .a. Tallinna Linnakohtule, kus käsundi andja märgib, et ei soovi lepingu lõpetamist advokaat MH ja lepingutasu tagastamist.
- Kohus leiab, et kuna käsunduslepingust tulenev õigussuhe oli VN ja advokaadibüroo vahel, ei olnud LL oma nimel õigustatud ka vaidlusalust lepingut lõpetama ning tema sellekohane teade Advokaadibüroole ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi vaidlusaluse käsunduslepingu suhtes.
- Ka hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud kviitung, mille kohaselt LL on maksnud 20.000.- krooni Advokaadibüroole , ei tõenda kohtu arvates lepingu sõlmimist LL ja advokaadibüroo vahel. Tõenäoliselt maksis LL kui VN esindaja viimasele osutatava õigusabiteenuse eest kostjale lepingus kokkulepitud 20.000.- krooni, sest 0ma .a. avalduses Tallinna Linnakohtule kinnitab VN, et ta ei soovi Advokaadibüroolt 20.000.- krooni tagastamist.
- Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata tuleb hageja menetluskulud jätta kuni kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel hageja enda kanda. Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud. Kuni .a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 186,30 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 3