kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja krediidisaajale 10 000 krooni krediiti.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega 2 viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kokkuleppe nr 4 p 2.5 kohaselt on krediidisaaja kokkuleppest tulenevate maksete tasumisega viivitamisel rohkem kui 10 päeva kohustatud tasuma kõik võlgnevused krediidiandjale ühe nädala jooksul krediidiandjalt vastavasisulise teate saamisest alates. Kokkuleppe nr 4 p 1.3 järgi tunnistas krediidisaaja võlgnevust krediidisumma osas 7523 krooni. Kokkuleppe alusel on hagejale tasutud üksnes 214.94 krooni põhivõlgnevusest, seega on tagastamata 7308.06 krooni krediidisummast. Kokkuleppe nr 4 p 1.3 järgi tunnistas krediidisaaja intressivõlgnevust summas 884 krooni. Tegemist oli lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressiga. Lisaks kohustus krediidisaaja tasuma intressi ka aja eest, mille võrra võla tasumine esialgse lepinguga võrreldes pikenes. Kokkuleppe nr 4 p 2.3 järgi kohustus krediidisaaja perioodil 12.07.2005 kuni 11.09.2007 eest maksma hagejale intressi kokku 62.84% tagastamata krediidisummast ehk 29% tagastamata krediidisummast aasta kohta, mis kokku moodustab 4727.45 krooni. Kokkuleppe alusel ei tasunud kostjad hagejale ühtegi intressimakset, mistõttu on kostjatel hagejale tasumata intress kokku summas 5611.45 krooni. Hageja nõuab intressivõlga 2520 krooni ulatuses.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe nr 4 p 2.3 kohaselt kohustusid kostjad tasuma 62.84% nimetatud kokkuleppe sõlmimise hetkeks tagastamata krediidisummast, aasta intressimääraks oli 29%. Kuna krediidisumma on 7308.60 krooni ulatuses hagejale tagastamata, on hageja viivisenõue kokku 2689.30 krooni. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele tuleb kostjatel alates 27.03.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt tasuda viivist 29% tagastamata krediidisummalt aastas.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 5.5 kohaselt on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Vastavalt tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 4 p-le 1.3 oli nimetatud kokkuleppe sõlmimisel võlgnevus leppetrahvi osas 1574.60 krooni. Nimetatud summa on täies ulatuses tasumata ning see tuleb lepingu p 5.5, kokkuleppe nr 4 p 1.3 ja 2.5, käenduslepingu p 1,2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista.
Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kahju hüvitamises on hageja krediidisaajaga kokku leppinud kokkuleppe nr 4 p 2.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 17004.85 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 7308 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2520 krooni, viivis 2689.30 krooni, leppetrahv 1574.60 krooni, kahjuhüvitis 2512.95 krooni ja tasumata kokkuleppe sõlmimise tasu 400 krooni. Alates 27.03.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 29% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, kokkulepped, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 31.03.2006.a. kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Materjalid on kostja J Š poolt isiklikult vastu võetud 12.04.2006.a., mille kohta on ta andnud allkirja. Kostjale T S saadetud materjalid hageja poolt esitatud ja Rahvastikuregistris olevale aadressile, on tagastatud märkega „ei ela antud aadressil.“ Kohtukordnikuga materjale kätte ei ole õnnestunud toimetada. Ida Politseiprefektuuri andmeil ei ela T S hagejale teadaolevatel aadressidel ja muud andmed kostja kohta politseil puuduvad. 06.06.2006.a. esitas hageja kohtule taotluse kostja T S hagiavalduse kättetoimetamiseks hagiavalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või valla- või linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta. Politseiasutus ja valla- või linnavalitsus peavad nõudel selle kinnituse 4 menetlusosalisele andma. Kohus teeb ka ise vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks. Kohus on need toimingud teinud. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega. Väljavõtted on avaldatud 15.08.2006.a. ja 22.08.2006.a. Kostja J Š on 16.08.2006.a. teavitatud menetluse käigust ning antud täiendav tähtaeg hagile vastamiseks. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjatel hagile vastamise viimaseks tähtajaks 25.09.2006.a. Kostjad kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele tervikuna summas 17004.85 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 7308 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2520 krooni, viivis 2689.30 krooni, leppetrahv 1574.60 krooni, kahjuhüvitis 2512.95 krooni ja tasumata kokkuleppe sõlmimise tasu 400 krooni. Alates 27.03.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele viivis 29% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. 5 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2; 367 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ I.Külavee Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann Kohtuotsus jõustus: 13.detsembril 2006.a. Nooremreferent I.Opmann 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.