← Eesti

2-05-269/8

Obsah (7)§ 76§ 9§ 6§ 637§ 95§ 639§ 16

Tsiviilasi nr 2-05-269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-05-269 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2006

§ 76

lg-tele 2 ja 3, § 82 lg-le 7 ja § 635 lg-le 1, palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista töövõtulepingu tasu arvel märgitud summas 32 391 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja juhatuse 16.07.2004 tellimus audiitorkontrolli läbiviimiseks oli vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-ga 34 ja ka kostja põhikirjaga, kuna mittetulundusühingul saab olla kas revisjonikomisjon või audiitor, mitte aga mõlemad korraga. Kostja põhikirja on laiendatud selliselt, et vajadusel võib revisjonikomisjon teha üldkoosolekule ettepaneku määrata täiendavaks kontrolliks audiitor. See eeldab, et läbi on viidud eelnev kontroll, mida audiitorkontrolliga täiendatakse, ning sellise kontrolli läbiviimiseks ja tellimiseks peab olema vastavasisuline üldkoosoleku otsus. Kostja leidis, et poolte vahel puudub lepinguline suhe, kuna töövõtulepingu sõlmisid kostja nimel esindusõiguseta isikud. 17.06.2004 toimus kostja üldkoosolek, millega kutsuti tagasi juhatus täies koosseisus, k. a isikud, kes olid teinud hagejale avalduse audiitorkontrolli läbiviimiseks. Need isikud viibisid ka ise üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsus jõustus vastuvõtmisest ning sellest hetkest lõppesid avalduse teinud isikute volitused kostja seaduslike esindajatena. Hagejaga suhelnud isikud olid teadlikud sellest, et neil puuduvad volitused tehingute tegemiseks hagejaga kostja nimel. Seega ei ole pooled sõlminud lepingut audiitorkontrolli läbiviimiseks, kuna 28.06.2004 dokumendile on alla kirjutanud kostja nimel isikud, kes selleks volitusi ei omanud. Tegemist on eraisikute poolt tehtud tehinguga, millest tulenevad kohustused isikutele, kes osalesid nimetatud tehingus. Seda dokumenti ei saa lugeda pakkumuseks lepingu sõlmimiseks, kuna see ei sisalda piisavalt andmeid töö alustamise, lõpetamise ega ka üleandmise kohta. Allkirju dokumendil ei saa käsitleda kostja nõustumisena, vaid tellijate nõustumisena või siis nendepoolse dokumendiga tutvumisena. Kostjale ei ole tööd (audiitorkontrolli aruannet) üle antud ja ta ei ole saanud sellega tutvuda. Samuti vaidles kostja vastu töövõtutasu suurusele. Audiitorkontrolli läbiviimiseks ei kulu 61 tundi. Hageja on ise esitanud kalkulatsiooni, mille kohaselt 2

(9)peaks kostja tasuma 22 500 krooni ja seega on eelarvet põhjendamatult ületatud 9 891 krooni võrra. 16.06.2005 määrusega kaasas kohus kolmandate isikutena kostja poolel menetlusse T.M, A.Tu ja A.Pi ning 16.09.2005 määrusega E.K. Kolmandad isikud toetasid hageja seisukohti ja palusid hagi rahuldada. Nimetatud isikud olid garaažiühistu G (s. o töö tellija) juhatuse liikmed töövõtulepingu sõlmimise ajal ja võivad kinnitada, et hagejalt tõepoolest telliti ja ka saadi audiitorkontrolli aruanne, kuid see anti kinnises ümbrikus edasi kriminaalasja uurijale. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 01.11.2005 otsusega osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 22 500 krooni töövõtulepingu tasu ja 2 050 krooni kohtukulu, sealhulgas 1 750 krooni riigilõivu ja 330 krooni õigusabikulude katteks, mille tasaarvestas kostja kasuks hagejalt väljamõistetud õigusabikuluga 30 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt toimub lepingu sõlmimine tavaliselt sõlmimisettepaneku tegemisega ja selle vastuvõtmisega, kuid tulenevalt võlaõigusseaduse (

) § 9 lg-st 1 ka muul viisil. Nähtuvalt garaažiühistu G 16.06.2004 kirjast hagejale soovis kostja sõlmida hagejaga töövõtulepingut, mille eesmärgiks oli seonduvalt Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnas algatatud kriminaalasjaga nr 03231701366 garaažiühistu raamatupidamise auditeerimine. Sisult on nimetatud lepingudokument ettepanek pakkumuse esitamiseks. Kontrollitav ajavahemik oli alates

  1. a. aprillist kuni
  2. a. (kaasa arvatud). Kirjas oli näidatud kostja arveldusarve number ning dokument on varustatud garaažiühistu pitseri ja tollaste juhatuse liikmete A.Tu, T.M ja E.K allkirjadega. Nimetatud isikute juhatusest tagasikutsumine toimus päev hiljem, s. o 17.06.
  3. J OÜ teatas kostjale 28.06.2004 kirjaga, et on nõus audiitorkontrolli läbi viima, kusjuures tasu suurus on 450 krooni tunnis ning töö hinnanguline maht on 50 tundi. Ühtlasi oli kirjas märgitud, et nõustumuse korral palutakse dokumendi koopia allkirjastada ning see jääb kehtima hageja ning kostja vahelise lepinguna. Nimetatud dokumente koostoimes tõlgendades on järeldatav, et osapooled on

§ 9lg 1 mõttes kokkuleppe saavutanud ja sellega 28.06.2004 töövõtulepingu sõlminud.

Töövõtulepingule on tavaline, et osa lepingu tingimusi jäetakse sõlmimisel lahtiseks või lepitakse kokku suuliselt. Viimatinimetatud lepingudokumendile on kostja juhatuse liikmetena alla kirjutanud T.M, A.T ja A.P. Asjaolu, et T.M ja A.T ei olnud nimetatud ajal enam juhatuse liikmed (kostja 17.05.2004 üldkoosoleku otsusega valiti uus juhatus), nõude seisukohalt tähendust ei oma, sest juhatuse liikmena esinenud isikud olid dokumendi allakirjutamise ajal juhatuse liikmetena registrisse kantud. MTÜS § 80 lg 2 järgi kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Juhatuse liige A.P ei olnud nimetatud ajal veel registrikaardile kantud, kuid oli kostja 26.05.2004 üldkoosoleku otsusega juhatusse valitud. Üldkoosoleku otsus, millega A.P juhatusse valiti, on vaidlustatud, kuid jõustunud kohtulahend puudub, sest Tallinna Linnakohtu kohtuotsus on edasi kaevatud. Seega ei ole alust järeldada, et A.Pil puudus õigus ühistu nimel viidatud ajal lepinguid sõlmida.

§ 6

lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seega oli kostja juhatuse tollastel liikmetel kohustus teavitada hagejat oma esindusõiguse lõppemisest. Samuti oli vastav kohustus juhatuse liikmel A.Pil. 3

(9)Asjaolu, kas audiitorkontrolli tellimine oli garaažiühistu põhikirjaga kooskõlas või mitte, puudutab ühistu sisesuhteid ning ei ole võlanõuet välistavaks asjaoluks. Vaidlus lepingu üle johtub eelkõige kostja juhatuse liikmete omavahelistest vastuoludest, samuti erinevate juhatuse koosseisude vahelisest tülist. Seega ühistu sisesuhetest, millest tulenevaid tagajärgi ei saa hagejale kui välissuhte osapoolele üle kanda.

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisel.

Tulenevalt juba viidatud lepingudokumentidest ning Põhja Politseiprefektuuri 04.06.2004, samuti Põhja Ringkonnaprokuratuuri 26.03.2004 kirjast kostjale oli lepingu eesmärgiks audiitori raporti koostamine seoses kriminaalasja nr 03231701366 menetlusega. Nimetatud kriminaalasi algatati kostja juhatuse liikme P.P suhtes, kes kuulub ka käesoleval ajal garaažiühistu G juhatusse. Puudub kahtlus, et raportit ei koostatud või et seda faktiliselt nimetatud kriminaalasja materjalide juurde ei esitatud. Hageja seadusliku esindaja seletustel andis ta raporti üle T.Mle, pidades teda juhatuse liikmeks. Tegemist on usutava seletusega ning see on lepingu eesmärgiga kooskõlas. Töö üleandmine on vormistatud aktiga, millele on raporti vastuvõtjana alla kirjutanud T.M. Juhul, kui täitmise vastuvõtmise kviitungi on väljastanud isik, kes ei olnud selleks õigustatud, kaitseb seadus võlgnikku. Nimelt loetakse kviitungi väljastanud isik õigustatuks kohustuse täitmist vastu võtma.

§ 95

lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja poolt väljaantud täitmise kviitungi annab võlgnikule üle isik, kes ei ole võlausaldaja, siis loetakse, et see isik on õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist vastu võtma. Seega on kviitungi väljaandmise korral võlgnik näivusvolitusega kaitstud hilisemate vastuväidete eest, et kviitungi üleandnud isikul puudusid täitmise vastuvõtmiseks volitused. 28.06.2004 koostatud lepingudokumendi kohaselt oli tasu kokkulepitud suurus 450 krooni tund ja töö hinnanguline maht 50 tundi (

§ 639

lg 1 mõttes töö eelarve).

§ 639

lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Mittesiduva kokkuleppe olemasolu kohtu hinnangul tõendamist ei leidnud. Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks raporti koostamiseks rohkem kui 50 tundi kulutanud. Hageja esitatud arvel on töö maksumuseks märgitud 32 391 krooni. Arvel puudub allkiri ning arve on esitatud ärakirjana. Kostja taotlusel nõudis kohus hagejalt välja vastava algdokumendi, kuid algdokumendi ja selle ärakirja võrdlemisel selgus, et need ei ole identsed. Algdokumendil on Jaan Vainu allkiri, kuid arve ärakirjal mitte. Ka on arve ühepoolne dokument, millel puudub kostja kinnitus. Aktis, millega raport T.Mle üle anti, töö mahtu märgitud ei ole. Eeltoodut kogumina hinnates pidas kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt, s. o mõista hagejale välja tasu 22 500 krooni kokkulepitud 50 tunni ulatuses tehtud töö eest. 07.06.2004 audiitorteenuse osutamise kokkulepet pidas maakohus tõendina ebausaldusväärseks ega võtnud seda aluseks kohtuotsuse tegemisel. Hiljem koostatud ning koos hagiavaldusega esitatud lepingudokumentidest (kostja 17.06.2004 kiri hagejale ning hageja 28.06.2004 kiri kostjale) nähtub, et 07.06.2004 oli vaidlusalune leping alles sõlmimisel. Hageja seadusliku esindaja J. V seletuste järgi sõlmib ta lepinguid audiitorteenuse osatamiseks tavaliselt kirjaga, nagu oli hagiavalduse juurde lisatud. Sama teevad ka teised audiitorid. 20.04.2005 toimunud eelistungil väitis hageja, 4

(9)et poolte audiitorteenuse osutamise leping oli suuline. Nimetatud seletused on 07.06.2004 kokkuleppe usaldusväärsusega otseses vastuolus. J OÜ apellatsioonkaebus Hageja palub muuta Harju Maakohtu 01.11.2005 otsust ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista garaažiühistult G J OÜ kasuks välja 32 391 krooni audiitorteenuste osutamise eest ning hageja kohtukulud, mis moodustuvad tasutud riigilõivust summas 2 450 krooni ning õigusabikuludest summas 4 720 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus kaevatavas otsuses tõendit ebaõigesti hinnanud, kui leidis, et audiitorteenuste osutamise kokkulepe on tõendina ebausaldusväärne ja seda ei saa arvestada, kuna see kannab 07.06.2004 kuupäeva. Kohus on ebaõigesti võtnud lepingu sõlmimise algdokumentideks ainult 16.06.2004 juhatuse kirja, hinnakujunduse kooskõlastamiseks mõeldud kirja ja hageja 26.06.2004 [peab olema 28.06.2006] kirja juhatusele. Kohtu hinnang, et töövõtuleping auditeerimise läbiviimiseks sõlmiti 28.06.2004, on ebaõige. Üheski dokumendis ei ole hageja väitnud, et saab töö tehtud täpselt 50 tunniga. Kohus ei ole arvestanud hageja kirja tekstis olevat hinnangut tööaja kohta, mille kohaselt kulub hagejal vähemalt 50 tundi töö teostamiseks. Audiitoril ei ole võimalik hinnata töö tegemiseks kuluvat aega 1-tunnise täpsusega ja tegelik tundide arv selgub alles töö lõpetamisel. Kohus peaks tõlgendama dokumenti tervikuna. Hageja teatas kostja juhatusele, et tal ei ole võimalik määratleda töötegemiseks kuluvat aega ning töö lõpetamise kuupäeva lubas ta kostjale teatada hiljem, kui on tutvunud ühe aasta raamatupidamisdokumentidega. 28.05.2004 tõi kostja juhatus hagejale kirjaliku avalduse auditeerimise kohta, millele olid alla kirjutanud A. T, E. K, T. M ja A. P. 07.06.2004 helistati hagejale kostja juhatusest ning paluti kokkusaamist, et vormistada töö tegemiseks kirjalik kokkulepe juhuks, kui peaks tekkima hiljem mingeid erimeelsusi. Kostja soovis hagejalt ka orienteeruvat hinnangut töö mahu ja maksumuse kohta ning hageja vastas, et töötunni hinnaks jääb 450 krooni ja töö tegemiseks kulub vähemalt 50 tundi. Hageja selgitas kostjale, et tegelik töötundide arv ja vastavalt sellele ka maksumus võib tulla suurem ja tegemist on minimaalsete arvudega. Sama päeva pärastlõunal esitati hagejale kokkuleppe tekst, millel olid juba juhatuse liikmete A. T, A. P ja T. M allkirjad. Hageja nõustus esitatud seisukohtadega ja allkirjastas kokkuleppe. Pärast seda, kui hageja oli ühe aasta dokumendid põgusalt üle vaadanud, teatas ta kostjale, et tõenäoliselt kujuneb töö mahuks üle 60 tunni. Kuna töö maksumus kujunes üle 30 000 krooni, siis oli vajalik juhatuse protokolliline otsus töö tellimise kohta. Kostja juhatuse koosolek toimus ja seal vormistati juhatuse otsus nr 99 ning hagejale esitati uus, 16.06.2004 avaldus audiitorkontrolli läbiviimise kohta. Kohus võttis selle dokumendi otsuse tegemisel aluseks, arvestamata eelnevaid dokumente. Hageja kirjutas vastuse kostja juhatuse avaldusele 28.06.2004 ning tegemist oli lepinguga töö hinna ja minimaalse maksumuse kohta, kuid kohus on seda käsitlenud hinnakalkulatsioonina. Hageja ei olnud teadlik sellest, et 17.06.2004 toimus ühistu koosolek, mille Tallinna Linnakohus tunnistas ebaseaduslikuks ja kus valiti uus juhatus, kes keeldus hageja tööd tasustamast. 5
(9)Kostja ei soovinud ekspertiisi töötundide arvu osas ja seega peaks kohus aktsepteerima hageja poolt väljatoodud tundide arvu. Kohus on jätnud ka käibemaksu arvesse võtmata. Hageja täitis tellimuse korrektselt, andis raportid üle uurimisorganitele ning hagejapoolsed selgitused olid selged ning üheselt mõistetavad. Hageja puhul on tegemist ühe vanema ja kogenuma audiitoriga Eesti Vabariigis. Hageja ja I AS vahel 19.01.2005 sõlmitud õigusteenuste osutamise lepingu alusel makstud teenustasu 4 720 krooni on õiglane ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on väär kohtu seisukoht, et hageja lepinguline esindaja A. R ei esindanud hagejat kohtuistungitel. Tegelikult oli A. R kohal 20.04.2005 ja 16.09.2005 toimunud istungitel. Kolmanda istungi ajal oli ta haige ning viimase istungi ajal ta ei töötanud enam I AS-s. I AS teenuste tasu ei koosnenud ainult kohtus esindamisest, vaid sinna kuulusid ka konsultatsioonid, tõendite kogumine asjas, läbirääkimised kostjaga, hagi ettevalmistamine jne. Vastused J OÜ apellatsioonkaebusele Kostja GÜ G vaidleb J OÜ apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kolmandad isikud kostja poolel A. T, T. M, E. K ja A. P toetavad J OÜ apellatsioonkaebust ja leiavad, et hagi tuleks täies ulatuses rahuldada. Garaažiühistu G apellatsioonkaebus Kostja GÜ G palub tühistada Harju Maakohtu 01.11.2005 otsuse osas, millega rahuldati hagi kostja vastu 22 500 krooni ulatuses. Apellant palub jätta kohtukulud vastustaja kanda. Kostja juhatuse liikmed T. M, A. T ja E. K on 16.06.2004 väidetavalt allkirjastanud hagejale avalduse, milles palutakse läbi viia audiitorkontroll kostja raamatupidamise dokumentide osas. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole teada, kelle poolt ja kuidas see avaldus hagejale esitati. Asjaolu, et dokument on koostatud 16.06.2004, on kaheldav, kuna käesoleva menetluse käigus on esitatud kohtule ning kostjale mitmeid kaheldava väärtuse või ilmselgete võltsimistunnustega dokumente. Kohus pidas 16.06.2004 avaldust kostja pakkumuseks hagejale. Arvestades asjaolu, et see avaldus koostati ja allkirjastati kolme isiku poolt, ei saa nõustuda sellega, et see jõudis hagejani samal kuupäeval. Seda avaldust ei saa lugeda pakkumuseks, sest see sisaldab selgesõnalist nõuet lepingu sõlmimiseks. Seega on tegemist

§ 16lg 2 mõttes ettepanekuga esitada pakkumus või leping.

Ei ole alust eeldada, et hageja kontrollis registrikaardi vahendusel isikute staatust, kes avalduse tegid. Arvestades asjaolu, et avalduse koostajatele oli teada järgmisel päeval toimuv üldkoosolek juhatuse täies koosseisus tagasikutsumiseks, ning lähtudes sellest, et juhatuse liige T. M esindab käesolevas asjas lepingu alusel hagejat, siis on käesolevas olukorras tegemist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 määratletud heas usus toimimise printsiibi rikkumisega. Selline tehing ei vasta headele kommetele ja tavadele. Seda asjaolu kinnitab ka fakt, et avaldusega hagejale edastatud tahteavaldus ning ettepanek esitada pakkumus laekus hagejale pärast seda, kui avalduse tegijad ei olnud enam kostja juhatuse liikmed. Hageja kiri kostjale sisaldab selgesõnalist märget, et tegemist on 6

(9)lisaga põhilepingule, samas aga leping kui selline puudub. Hageja soovis sellest tõendist protsessis loobuda ning tugineda analoogilisele dokumendile, kus käsitletud märge puudub. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et hageja 28.06.2005 kiri on käsitletav töövõtulepingu sõlmimisena hageja ja kostja vahel, kuna see ei sisalda andmeid, mis võimaldaks määrata tellijate ja töövõtja vahelisi õigusi ja kohustusi. Hageja on asunud seisukohale, et poolte vahel on peale selle kirja sõlmitud ka eraldi leping, ning ta on korduvalt rõhutanud, et 28.06.2005 kiri ei ole käsitletav lepinguna, mis näitab hageja sisulist tahet ning tõlgendust käsitletavale kirjale. Lepingu tuvastamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tahtest. Kuna nii hageja kui ka hageja lepinguline esindaja (endine kostja seaduslik esindaja ja kirjale allakirjutanu) on seisukohal, et tegemist ei ole lepinguga, siis ei saa seda lepinguna ka käsitleda. Käsitletav kiri ei sisalda tingimusi, mis võimaldaksid seda lugeda töövõtulepinguks. Nõustuda ei saa ka sellega, et see kiri on vaadeldav nõustumisena võlaõigusseaduse tähenduses. Tegemist on pakkumusega, millele on lisatud märge, et tegemist on lisaga põhilepingule. Kohus on järeldanud, et kuna tellimus on täidetud hageja lepingulisele esindajale T.Mle, siis tuleb lugeda täitmine üleantuks. Kostja sellega ei nõustu, kuna kohus on jätnud tähelepanuta tema väited, mille kohaselt on töö üleandmise-vastuvõtmise akt hiljem vormistatud ja tegelikkusele mittevastav, sest see lisati toimikusse alles pärast eelistungit, kui selgus, et selline akt puudub, kuid on vajalik. Seda akti ei mainita ühelgi varasemal istungil ega ühegi varasema protsessitoimingu käigus, samuti ei ole antud akti kohtule esitatud koos hagiavaldusega. Hageja on ise korduvalt väitnud, et dokumentide ja töö üleandmine toimus politseile, mitte aga kostjale. 06.10.2005 toimunud istungil väitis hageja, et tööd lõpetati 2004. aasta novembris, mis teeb võimatuks teostatud töö üleandmise 2004. aasta septembris. Toimikus on hageja poolt esitatud arve, dateerituna 24.09.2004, mis seab kahtluse alla tööde üleandmise 27.09.2004 akti alusel. 20.04.2005 toimunud eelistungil kohtu vastavasisulisele küsimusele vastas hageja, et akti ei ole. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et poolte vahel ei eksisteeri lepingut audiitorteenuste osutamiseks, hageja ei ole tööd kostjale teinud ega üle andnud ja seega ei saanud kostjal tekkida ka hageja ees maksekohustust. Vastused garaažiühistu G apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb GÜ G apellatsioonkaebusele vastu. Kolmandad isikud kostja poolel A. T, T. M, E. K ja A. P vaidlevad GÜ G apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu istung Istungil palus hageja esindaja oma apellatsioonkaebuse rahuldada ja kostja oma rahuldamata jätta. Kostja esindajad palusid kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolmandad isikud toetasid hageja apellatsioonkaebust ja palusid kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. 7
(9)Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, kostja oma aga jätta rahuldamata. Linnakohus on õigesti kindlaks teinud, et 16.06.2004 tegid kostja juhatuse liikmed kirjaliku pakkumuse hagejale teostada kostja raamatupidamise audiitorkontroll perioodi kohta 1998 kuni 2002 ning hageja oma kirjaga 28.06.2004 esitas nõustumise nimetatud audiitorkontrolli läbiviimiseks, osundades, et tasu suurus on 450 kr. tunni eest ja töö mahuks on vähemalt 50 tundi, ning nõustumuse korral kinnitada kokkulepet oma allkirjaga. Viimasele andsid allkirjad isikud, kes registrikaardi andmetel olid sellel ajal kostja juhatuse liikmed (M ja T). Audiitorkontrolli läbiviimine on töö, mille tegemiseks ei pea esitama eritingimusi, s.o. selline töö, mille tellimiseks ei pea kokku leppima erilistes tingimustes. Seega on kohus õigesti leidnud, et tööettevõtuleping oli nimetatud kirjade vahetamisega poolte vahel sõlmitud, vastavalt

§-le

  1. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks olnud teadlik, et kostja juhatuse liikmed olid kostja üldkoosoleku otsusega 17.06.2004 tagasi kutsutud. Äriregistri andmete õigsust eeldatakse. Seega on lepingu siduvuse suhtes mitteasjakohased ja alusetud kostja apellatsioonkaebuse väited selles, et hagejale tellimuse esitanud isikud ei teavitanud hagejat järgmisel päeval toimuvast kostja üldkoosolekust (kavatsetavast senise juhatuse tagandamisest) ning et hageja poolt registriandmete kontrollimist ei saa eeldada. Kolleegium loeb siinkohal ilmseks trükiveaks linnakohtu otsuses märgitud kostja üldkoosoleku otsuse kuupäeva 17.05.2004 (otsuse
  2. lk. esimeses lõigus): kohtu viidatud lehekülgedel (20-22) oleva üldkoosoleku protokolli järgi toimus üldkoosolek 17.06.
  3. Mis puutub vaidlusesse töö üleandmise üle, siis kolleegium leiab, et antud juhul oli tööettevõtuleping sõlmitud täitmisega kolmandale isikule - uurimisorganile. See nähtub poolte ülalmärgitud kirjavahetusest, kus tellimusavalduses märgitakse, et audiitorkontroll on vajalik kriminaalasjas seoses uurimisorganite esitatud nõudmisega teostada audiitorkontroll ja esitada selle tulemused. Nagu linnakohus õigesti märkis, ei ole kostja esimese astme kohtus seadnud kahtluse audiitorkontrolli raporti uurimisorganile üleandmise. Seega tuleb töö lugeda üleantuks (

§ 637lg.2 ja 3).

Kolleegium ei nõustu otsuse järeldusega, et pooled olid kokku leppinud töö siduvas eelarves. Eelarve - see on eelnevalt koostatud arvestus millegi (ehituse, töö vm.) maksumuse kohta. Hageja 26.06.2004 kirjas kostjale on märgitud, et töötunni tasuks on 450 kr. ja seniste kogemuste põhjal kulub töö tegemiseks vähemalt 50 tundi. Siit nähtub, et antud juhul on tegemist pigem tasu arvestamise alustes kui töö maksumuses kokkuleppimisega; tasu suurus on jäänud lõplikult määratlemata. Kolleegiumi hinnangul on seetõttu tegemist mittesiduva eelarvega. Arvestades, et auditeerimisele kuulus periood kestvusega üle 3,5 aasta, siis kolleegiumi hinnangul töö valmimiseks kulutatud aeg 61 tundi vastab tegelikkusele ja selle järgi arvestatud tasu 27 450 kr. ei kujuta endast mittesiduva eelarve olulist ületamist. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, liitub tasule käibemaks. Eespoolmärgitud asjaoludest lähtuvalt on tegemist on

§ 637lg.1 kohase mõistliku tasuga. Seega hagi tuleb rahuldada täielikult, s.o. 32 391 ulatuses. 8

(9)Mis puutub õigusabikulu hüvitamisse, siis see on kohtukulu. TsMS ja TSM RakS § 3 kohaselt enne 01.01.2006 alustatud menetluses kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS vastavaid sätteid. Ebaõige on linnakohtu seisukoht, et hageja lepinguline esindaja A.R protsessis ei osalenud. See on vastuolus hageja poolt viimasele antud volikirjaga (toimiku lk.10), 20.04.2005 eelistungi protokolliga ja A. R poolt tõendite esitamise avaldustega (toimiku lk.33 ja 41). Varem kehtinud TsMS § 61 lg.1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja õigusabikulu kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Seega hagi täielikul rahuldamisel on hagejal õigus saada kostjalt õigusabikulu hüvitust 1620 kr. Selles mõttes tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 2450 kr. ja apellatsioonkaebuselt 700 kr., kokku 3150 kr. Kehtinud TsMS § 60 lg.1 ja 8 kohaselt tuleb nimetatud kohtukulu kostjalt hagejale välja mõista. Kuivõrd kehtiv TsMS § 657 lg.1 ei anna enam ringkonnakohtule võimalust esimese astme kohtu otsuse muutmiseks, siis ringkonnakohtu otsuse selguse ja täidetavuse huvides ringkonnakohus tühistab linnakohtu otsuse terves ulatuses ja teeb uue otsuse põhivõla 32391 kr. ja kohtukulude 4770 kr. väljamõistmiseks. Tiit Kollom Ande Tänav Urmas Reinola 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.