kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 9500 krooni krediiti, kusjuures kokkuleppega suurendati krediidisummat 10 000 krooni võrra.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intressi vastavalt maksegraafikule.
lg l alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on 2 andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest 03.02.2006 ning pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostja sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu 03.03.2006 üles.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja ei ole ka pärast lepingu ülesütlemist tasunud hagejale mitte ühtegi makset, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 19 499.99 krooni. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress (30.42% krediidisummast ühe aasta kohta) on summas 2033.35 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on lepingu järgi viivise määraks 30.42% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist alates 14.03.2006 ja viivise summa seisuga 19.04.2006 moodustab 618.68 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega, lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele, taotleb hageja kostjalt alates 20.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 30.42% tagastamata krediidisummalt aastas väljamõistmist.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 3900 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt kostjale 23.12.2005 ja 23.10.2006 saadetud võla sissenõudmisekirjade, 03.02.2006 lepingu ülesütlemishoiatuse ja 03.03.2006 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu võla sissenõudmisega seotud kulude katteks taotleb hageja kostjalt välja mõista 900 krooni vastavalt üldtingimuste p-le 8.3 ja 4.3 (viitega hageja kehtestatud hinnakirjale) ning
Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 17 564.13 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostjapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 3
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1, 2 ja 4 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokkuleppes kokku leppinud ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel
lg 3-s sätestatud korras.
lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kokkuleppe alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 30.42% krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 23497.48 krooni intressi. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkulepitud intressist maha arvata tasutud intress (kokkuleppe sõlmimise järel ei ole kostja tasunud ühtegi makset), lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress (2033.35 krooni) ning leppetrahv (3900 krooni). Seega tuleb kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks välja mõista 17 564.13 krooni. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud veel asjaoluga, et pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja lepingust tulenevate rahaliste kohustuste katteks tasunud ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt, palub hageja kostjalt välja mõista kokku 44 516.15 krooni, millest tagastamata krediidisumma moodustab 19 499.99 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress - 2033.35 krooni, viivis - 618.68 krooni, leppetrahv - 3900 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud - 900 krooni ja kahjuhüvitis 17564.13 krooni. Samuti palub hageja, alates 20.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, välja mõista kostjalt viivis 30.42% tagastamata krediidisummalt aastas ning jätta menetluskulude kostja kanda. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad: 04.11.2005 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0501856/25tt ja selle üldtingimused, 01.12.2005 sõlmitud kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, võla sissenõudmiseks kostjale väljastatud kirjad, samuti lepingu ülesütlemise teatis ja hoiatus ning laenuteenuste hinnakiri. Kohtumenetluse käik. Vastuseks hagile teatas kostja kohtule 15.05.2006 kirjalikult, et ta tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet, samuti seda, et ta on rikkunud temaga sõlmitud lepingu tingimusi ja on nõus tasuma nõude maksegraafiku alusel. Kostja vastus edastati hagejale tutvumiseks ja võimaluse korral ka vastava kompromissilepingu sõlmimiseks. 29.05.2006 kohtule laekunud avalduses teatab kostja, et ta on huvitatud võimalikult kiiresti asja lahendamisest hagejaga sõlmitava kokkuleppe alusel. 21.08.2006 saabus hagejalt kohtule teade sellest, et hagejal ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada, samuti ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud. Kohus oma korraldava määrusega 24.08.2006 pidas võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses ning andis TsMS § 403 tulenevalt pooltele täiendava tähtaja täienduste ja taotluste esitamiseks kuni 11.09.2006 ning tegi ühtlasi teatavaks kohtuotsuse teatavakstegemise aja 4 (14.09.2006 kell 15.00). Kuna kostja kohtu korraldavat määrust 24.08.2006 kätte ei saanud, siis määras kohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil 15.11.2006 ning palus kostjale kohtukutse kätteandmiseks politsei kaasabi. Vastavalt Ida Politseiprefektuuri kirjale 31.10.2006 on kostjale kohtukutse kätte antud 31.10.2006; kirjas on märgitud ka kostja poolt teatatud elukoha aadress- xxxx. 15.11.2006 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja esindaja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ning taotles hagi täielikku rahuldamist hagis märgitud ulatuses ja põhjenditel. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletuse ning uurinud hagi tõendamiseks kohtule esitatud dokumente, leiab, et hageja taotlus hagi sisuliseks läbivaatamiseks kostja osavõtuta ning hagi rahuldamiseks hagis esitatud asjaoludel on põhjendatud. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostjale väljastatud kohtukutsel on selgitatud TsMS § 410 sätestatud õiguslikke tagajärgi. Kostja ei ole teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust, mistõttu takistused asja läbivaatamiseks kostja osavõtuta puuduvad. Tagaseljaotsusega asja lahendamiseks alus puudub, kuna kostja on nõustunud ka kirjaliku menetlusega ning on hagi tunnistanud (TsMS § 413 lg 2). Kohus leiab, et esitatud hagi on hagis märgitud asjaoludel ka põhjendatud. Nõude õiguslikuks aluseks olevaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja volitatud esindaja kinnitusel on hagis märgitud nõue täielikult tasumata. Hagi tõendamiseks esitatud dokumentidest - 04.11.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0501856/25tt, selle üldtingimustest, samuti 01.12.2005 poolte vahel sõlmitud kokkuleppest nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ning laenuteenuste hinnakirjast nähtub, et kostja on hagejaga tarbijakrediidilepingu ja selle lisakokkuleppe sõlmimisel leppinud kokku ka võetud kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks hagis märgitud viivise, intressi, leppetrahvi, võla sissenõudmise kulude ja ka võimaliku kahju- 5 hüvitise (leppetrahvi ning viivist ületavas osas, üldtingimuste p-d 5.1 -5.5) tasumise kohustuses. TsMS § 436 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning võib tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile nõuet tunnistanud: kostja on omaks võtnud, et ta on rikkunud lepingulisi kohustusi ja on nõustunud tema vastu esitatud nõude suuruse ja selle arvestamise alustega. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 tulenevalt võib kohus õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei kohaldata lg 4 sätestatut, kui tegemist on kõrvalnõudega. Antud asjas ei ole kostja võlgnikuna esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks
MS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS §- ide 410, 434, 436, 438, 440, 444, 453 lg 1-2, 456 ja 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus: 02.jaanuaril 2007.a. Nooremreferent I.Külavee I.Opmann I.Opmann 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.