← Eesti

2-05-17090/1

2-05-17090 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. novembrist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
  2. novembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-17090 Tsiviilasi AS-i hagi HV`i vastu 4 249.87 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja AS lepinguline esindaja DS; esindajad Kohtuistungi toimumise aeg kostja HV
  3. oktoobril
  4. a. RESOLUTSIOON Rahuldada AS-i hagi HV`i vastu 4 249.87 krooni saamiseks. Välja mõista HV`ilt AS-i kasuks 4 249.87 (neli tuhat kakssada nelikümmend üheksa krooni ja 87 s.) liikluskahju ning käsitlemiskulude hüvitamiseks. Kohtukulude jaotus Välja mõista HV`ilt 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigilõivu riigituludesse. tulukontod - AS-s nr. või AS-is nr. , viitenumber . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast .a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt toimus .a. tänaval liiklusõnnetus, kus HV, juhtides AVile kuuluvat sõidukit Opel Corsa registrimärgiga , sõitis tagant otsa sõidukile Mitsubishi Diamante registrimärgiga ning põhjustas sellega liikluskahju MVule. Kostja liikluskahju põhjustajana juhtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Kuna peale liiklusõnnetuse toimumist olid liiklusõnnetuses osapooled vastutuse ja muude liiklusõnnetuse asjaolude suhtes ühel meelel, vormistasid nad sündmuskohal nõuetekohaselt liiklusõnnetuse toimumise kirjalikult ning kirjutasid sellele alla ning ei teatanud avariist politseile, tegutsedes vastavalt Liikluseeskirja §le
  5. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud AS-i poolt liikluskindlustuse lepinguga nr. , siis selle alusel tekkis AS-l liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Hageja poolt on MVule hüvitatud liikluskahju summas 5 418.42 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud kahju käsitlemise kulud summas 812.76 krooni ning kokku 6 231.18 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Liikluskindlustuse seaduse § §-st 48 lg. 2 p. 4 ja lg. 3 palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks liikluskahju ja kahju käsitlemiskulude katteks 6 231.18 krooni ning kohtukulud riigilõivuna jätta kostja kanda. Kohtuistungil hageja esindaja vähendas nõuet kostja vastu ning palus kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks 4 249.87 krooni liikluskahju ning käsitlemiskuludena. Kostja vastuväited hagile Kostja oma esialgses kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil kohtule antud seletuses hagi ei tunnista ning palub see kohtul jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kostja võttis oma kirjalikus vastuses omaks, et juhtides .a. sõiduautot Opel Corsa registrimärgiga riivas sõiduauto Mitsubishi registrimärgiga kaitserauda, kui see sõiduk oli teinud parempöörde Saturni tänavalt tänavale ja äkki pidurdas. Kaitseraualt pudenes kokkupõrke tagajärjel veidi pahtlit, aga hageja nõuab kostjalt uue kaitseraua hinda, millega kostja ei nõustu, kuna kaitseraud oli kannatanu sõidukil muudel asjaoludel juba varem kannatada saanud. Kostja kinnitab oma kirjalikus vastuses, et tegi kõik endast oleneva, et kokkupõrget vältida ning on kandnud ka karistuse lubadeta sõidu eest. Antud hetkeks on tal juhtimisõigus taastatud, kuna temale mitteteadaolevatel asjaoludel ei jõudnud ARK-i saadetud lihtkirjad kostjani. Lisaks eeltoodule selgitab kostja, et sündmuskohal käis politsei ning fikseeris fotodel tekkinud kahju. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg. 2 p. 4 alusel on kindlustusandjal või garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidiki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõidukijuhtimise õigust või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõidukijuhtimise õiguseta isikule. Sama paragrahvi lg. 3 sätestatu kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja oma kirjalikus vastuses võttis omaks asjaolu (vt. tlk. 31), et ta on kandnud oma karistuse lubadeta sõidu eest. Käesolevaks ajaks on tema juhtimisõigus taastatud. ARKi-i kiri kostja juhtimisõiguse peatamise kohta ei jõudnud õigeaegselt kostjani. Asjas esitatud teatel liiklusõnnetusest 15.12.2004.a. on kostja omakäeliselt allkirjastanud asjaolu, et ta on vastutav liikluskahju põhjustamise eest ning sama teate p.-s 9 on märge, et HVil puuduvad juhiload (ARK-i poolt kinni peetud). Seega on asjas kohtu arvates ilmene, et liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus kostjal õigus juhtida sõiduatot Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg. 2 p. 4 mõttes ning hagejal tekkis tema vastu sama seadusesätte kohaselt tagasinõude õigus kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu. Kostja esitas asjas täiendava vastuse hagile, mille kohaselt Tartu Maakohtu otsusega 19.09.2005.a. lõpetati tema HVi suhtes Liiklusseaduse § 74.
  6. lg. 2 järgi väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1 alusel tema teo väärteotunnuste puudumise tõttu. Kostja asjas esitatud Tartu Maakohtu otsuse tekstist väärteoasjas puudub kirjeldav osa ning siit ei nähtu, millises väärteo asjas on kõnesolev kohtuotsus tehtud. Hageja asjas esitatud dokumentidest kohtuistungil, millsed on hagejale väljastatud politseiasutuse poolt, on kostja suhtes menetletud erinevaid väärteoasju seoses kostja poolt Liikluseeskirja rikkumistega – kiirmentluse otsus .a.; otsus väärteoasjas nr. .a.; otsus väärteoasjas nt. .a. ning ARK-i juhtimisõiguse peatamise otsused – nr. .a., nr. .a. ning nr. .a. Nimetatud dokumentidest nähtub veenvalt asjaolu, et .a., mil vaidlusalune liiklusõnnetus aset leidis, oli kostja juhtimisõigus peatatud ARK-i otsusel ning kostjal puudus õigus juhtida sel ajal sõidukit. Kostja oma vastutust välistavaid tõendeid asjas kohtule esitanud ei ole ning eeltoodut aluseks võttes tuleb kostja suhtes hagi rahuldada summas 4 249.87 krooni. Kohtukulud riigilõivuna summas 420 krooni tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse juhindudes senikehtinud TsMS § 64 lg. 1 sättest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 08.11.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.