2-06-19344/4

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-19344 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Kohtunik Ülle Jänes Tsiviilasi K.Li hagi I.V vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.07.2006 hagi tagamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.V määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K.L, tema esindaja adv Silja Elunurm, kostja I.V RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 28.07.2006 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
3. K.L esitas 26.07.2006 kohtule hagi I.V vastu, paludes tuvastada kostja kohustus teha kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalik tahteavaldus (omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks). Ühtlasi palus hageja hagi tagamiseks keelata kostjal toimingute tegemise, mis rikuvad hageja müügilepingust tulenevat õigust ehitustööde lõpetamiseks ja ehitustööde puuduste kõrvaldamiseks, sh keelata kostjal Tallinnas x asuva kinnisasja valduse rikkumine kolmandale isikule loovutamise teel, ning seada kostja kinnistule (registriosa nr xxxxxxx) hüpoteek summas 125 000 krooni hageja kasuks.
4. Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus keelas kostjal toimingute tegemise, mis rikuvad poolte vahel 09.12.2005 sõlmitud müügilepingust tulenevat hageja õigust ehitustööde lõpetamiseks ja ehitustööde puuduste kõrvaldamiseks, sh keelata kostjal valduse rikkumine kolmandale isikule loovutamise teel. Kohus pidas põhjendatuks keelata kostjal takistuste tegemine ehitustööde lõpetamiseks. Taotluse kohaselt andis kostja hagejale kinnistu valduse üle võtmete üleandmisega, kuid on nüüdseks asunud takistama kinnisasja valdamist. Kõnesoleva lepingu p-st 2.25 tuleneb, et hagejal on õigus kokkulepitud tähtajaks parandamata puuduste kõrvaldamiseks tellida vajalikud tööd kolmandalt isikult ja nõuda müüjalt sellise puuduse kõrvaldamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja peab võimaldama hagejal ehitustöid teostada. Kohus leidis, et hüpoteegi seadmine kostja kinnistule on kostjale ebamõistlikult koormav ning jättis taotluse selles osas rahuldamata. Määruskaebuse põhjendus
5. Kostja palub määruskaebuses tühistada määrus osas, millega kohus hagi tagas. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et antud asjas ei ole osapoolteks üksnes hageja ja kostja, vaid ka A.P, kes on Tallinnas x kinnistu ½ kaasomanik ning kes esitas 05.05.2006 notarile ostueesõiguse teostamise avalduse 09.12.2005 sõlmitud sama kinnistu mõttelise osa müügilepingu suhtes. Kuivõrd hageja keeldus kostjaga asjaõiguslepingu sõlmimisest ja valduse ülevõtmisest, luges kostja, et hageja on kinnistu suhtes kaotanud mistahes huvi ning andis 10.05.2006 aktiga ehitustööd ja valduse üle A.Ple. Kohus leidis ennatlikult, et kostja on teinud või teeb ka edaspidi mingeid tehinguid, mis on kahjustanud või kahjustavad hageja huve. Käesoleval ajal on x reaalselt A.P elukoht. Hagejale ei ole kunagi kinnistu valdust, sh võtmeid üle antud. Hageja püüdis 17.07.2006 kinnistu valdust ebaseaduslikult üle võtta. Kui kohus leidis, et valdus on hagejale üle antud võtmete üleandmisega, siis kuidas saaks kostja veel kellelegi valdust üle anda. Samas ei ole kohus põhjendanud, keda ta peab kolmandaks isikuks.
6. Antud juhul on kohus keelanud mistahes kolmandate isikute, sh hageja poolt tellitud töömeeste, lubamise kinnistule. Kuna kinnistu, sh elamu, valdus on antud 10.05.2006 üle A.Ple, ei saa vaidlusaluse määrusega reguleerida tema käitumist ega sundida kostjat rikkuma A.P valdust. Seega on kohus keelanud kostjal toimingute tegemise, mida kostja nagunii alates 10.05.2006 teha ei saa. Määruse resolutsioonis puudub viide lepingu punktile, milline annaks hagejale õiguse ehitustööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on ebaõigesti sõnastanud lepingu p 2.
7. Nimetatud punkt ei sätesta hageja õigust ehitustööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks, vaid tal on õigus üksnes tellida vajalikud tööd. Hageja ei ole tõendanud, et sellised tööd oleksid tegelikult tellitud. Ka puudub p-s 2.25 nõutav akt töös esinevate puuduste kohta. Võimalike puuduste tuvastamiseks oleksid pooled pidanud lepingu p 2.27 kohaselt kutsuma sõltumatu eksperdi. Antud juhul eksperthinnang puudub. Seega on kohus ennatlikult andnud hagejale võimaluse lammutada ja rikkuda juba valmis ehitist. Vaidlustatud määrusega on kohus hagejal sisuliselt lubanud ilma ehitusloata püstitada kinnistule ebaseaduslik ehitis. Vastus kaebusele ning maakohtu seisukoht
8. Hageja peab määruskaebust põhjendamatuks. Kaebus ei sisalda asjaolusid ega seisukohti, mis annaksid aluse vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata.
9. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnkohtu määruse põhjendused
10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ning see tuleb jätta muutmata. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja vastavas taotluses sisalduvad asjaolud tingivad vajaduse hagi tagada. Kohus märkis õigesti, et hagi tagamata jätmine võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist raskendada.
11. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama 2 paragrahvi lg-st 2 tulenevalt võib kohus eeltoodust sõltumata hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Antud juhul on hageja esitanud kohtusse hagi kohustamaks kostjat täitma 09.12.2005 lepingust tulenevaid kokkuleppeid (vastava tahteavalduse saamiseks). Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalist nähtuvalt on hagejal õigus tegutseda ehituse lõpetamiseks ka enne omandi ülekandmist, mistõttu on asjakohane keelustada seda takistavad toimingud. See asjaolu, et 09.08.2006 esitas kohtule avalduse A.P, kes soovib astuda menetlusse kolmanda isikuna (iseseisva nõudeta kostja poolel), ei mõjuta hagi tagamise abinõu kohaldamise vajadust. Hagi tagamine on suunatud eelkõige asjas tehtava kohtulahendi täimise tagamiseks (ka võimaliku kahju ärahoidmiseks) ega puuduta seetõttu teiste isikute vahelisi õigussuhteid. Apellandi väidet kolmanda isiku õiguste rikkumise kohta ei saa kohtumääruse õigsuse kontrollimisel arvestada. Ka juhul, kui kostja on sõlminud sama lepingueseme suhtes mitmeid võlaõiguslikke tehinguid, ei muuda see kaevatavat kohtumäärust ebaõigeks. Määruse õigsuse seisukohalt ei ole tähendust ka apellandi väitel, et kohtumääruses nimetatud tegusid ei saaks ta toime panna juba üksnes seetõttu, et kinnistu ei ole tema valduses. Hagi tagamise üle otsustamisel tuleb lähtuda kohtule esitatud hagist ning selle õiguslikust põhjendusest. Tsiviilasja sisulise külje suhtes kohus seisukohta ei võta. Ü.Jänes Kohus 3