) § 68 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab; omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest.
järgi annab kinnisasja omandajale õiguse nõuda se kandmist kinnisasja omandamise tehing. Senise omaniku keeldumise korral on kinnisasja omandajal õigus esitada omaniku vastu se kande tegemist ja kinnisomandi tunnustamist taotlev hagi. Hageja väidab, et oli koos ga asuva vara omanik kuni kostja kasuks sõlmimiseni; pärast taganemist kuulub vara tagastamisele. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Perekonnaseaduse § 14 järgi on abielu kestel omandatud vara de (ühisomand).
4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Perekonnaseaduse § 17 lg. 4 järgi saab de ühisomandisse kuuluvat, registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja käsutada üksnes teise kirjalikul nõusolekul. Eelnevast järeldub, et d saavad sse kuuluvat asja ja sellega seotud nõudeõigusi realiseerida üksnes ühiselt olles kolmandate isikutega õigussuhetes vastavalt ühisvõlgnike või ühisvõlausaldajatena. Eelnevaga on kooskõlas hageja väide selles, et sõlmimise eelduseks oli hageja nõusolek. Hageja on kinkelepingus väljendanud nõusolekut vara käsutamiseks. Omandi üleandmiseks on sõlmitud asjaõiguslepe ning kostja omand on se kandmisega tekkinud. Hageja on teinud notari juures taganemise avalduse. sõlmimisest tekib võlasuhe. Lepingus nr. osalesid poolel tulenevalt vara iseloomust ja tema vastavalt ühisvõlgnike või ühisvõlausaldajatena. Seega võisid nad tulenevaid põhjendatud nõudeõigusi võlaõigusseaduse § 72 järgi realiseerida üksnes ühiselt. Perekonnaseaduse § 18 järgi võidakse de jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Hageja ja tema vaidlusalust vara asjas kogutud tõendite põhjal jaganud ei 5 ole. Seega on hageja väidetav omandiosa s tuvastamata. Hageja nõude rahuldamisel tekiks olukord, kus de jagatakse ühe vaidluses kolmandate isikuga, mis ei ole õiguslikult võimalik. Hageja võib küll eeldada, et temale kuulus st ½ mõtteline osa, kuid üksnes sellele eeldusele tuginedes käesolevas protsessis de omandiosa suurust kindlaks määrata ei saa. Seega on õige kostja väide selles, et ka lepingust taganemise õiguspärasuse korral puuduks hagejal asjas esile toodud asjaoludel õiguslik võimalus saada vara kindlaksmääratud kaasomandiosa omanikuks ühepoolse taganemisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 189 lg. 2 järgi ei kuulu tehingu järgi saadu tehingust taganemise korral tagastamisele juhul, kui vara tagastamine on üleantu olemuse tõttu välistatud. Tulenevalt olemusest ei ole ühe ühisomaniku taganemise korral võimalik määrata, milline varaosa temale kuulus ning vara tagastamisele seetõttu ei kuulu.
1 järgi tekib kinnisomand kinnistamisega. se kinnisasja omanikuna sissekandmiseks on nõutav kinnisasja omandamise eelduste olemasolu. Seega tuleb vaidluses tuvastada, kas hagejale kuulub vaidlusaluse kinnisasja omandaja nõudeõigus (
) või mitte.
1 järgi omab kande muutmise või kustutamise nõudeõigust üksnes isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust se kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi. KRS § 341 lg. 2 p. 2 järgi on puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel eelkõige kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. eaduse (KrS) § 341 lg. 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduses sätestatud juhtudel asendab kohtuotsus puudutatud isiku nõusolekut. Sellest ei tulene aga, et puudutatud isikul pole õigust nõusoleku andmisest keelduda. kanne on ebaõige, kui see on tehtud ilma õigusliku aluseta või kui see alus on hiljem ära langenud või kannet on valesti muudetud või kustutatud või kui kannet tehes on seadust muul viisil rikutud. Selliseid asjaolusid vaidluses esile toodud ei ole.
kaasomandi tekkimise aluseks kinnisasja omandamise ja üleandmise kokkulepped. Hageja omand on lõppenud kinkelepingus sisalduva omandi üleandmise kokkuleppe alusel. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaksid osundatud vara tagastamiseks kokkulepete sõlmimist. Kostja sellekohast tahet kohtus ei väljendanud. Hagejal puudub õiguslik alus kostjalt vara tagasinõudmiseks. Kohtul puudub alus tuvastada kostjal vastava tahteavalduse tegemise kohutust. Kostja on õigustatud keelduma vara tagastamisest ning se kande tegemiseks nõusolekut andmisest. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, mis on seotud lepingu nr. 637 sõlmimisega; samuti väited, mis on seotud de vaheliste suhetega, kuivõrd need ei oma vaidluses õiguslikku tähendust. kohtukulud Hageja on Harju Maakohtu vabastatud. määrusega hagi esitamisel riigilõivu (12 250kr.) tasumisest 6 Kostja on tasunud OÜ kviitungite alusel õigusabi eest 14 500 krooni. Kohtukulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230 lg. 1, 434, 436, 438, 441-442; VÕS §-st 72; 188; 189 lg. 2; 267 p. 1 ja 268 lg. 1; 270; perekonnaseaduse §-st 14; 17 lg. 4; 18;
§-st 65 lg. 1; 68; 70 lg. 4; 80; 118 lg. 1; 119; 120; 121; ja KrS §-st 341 lg. 1 ja lg. 2 p. 2 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.