lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. EN’i sünnitunnistusega on tõendatud, et EN on sündinud .a ning tema vanemateks on TN (isikukood ) ja OT (isikukood ). Tallinna Linnakohtu .a kohtuotsusest tsiviilasjast nr nähtub, et kohus on mõistnud TN’ilt välja elatise EN’i ülal-pidamiseks igakuise elatusrahana 3000 krooni kuus alates .a kuni täisealiseks saamiseni OT kasuks. Pensionitunnistusega nr. on tõendatud, et OV (isikukood ) saab töövõimetuspensioni. Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatisraha suurust ning vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust ja mõista temalt välja kostja kasuks igakuine elatis EN ülalpidamiseks summas 1 200 krooni. Hageja on esitanud kohtule MN (sünd. .a.) sünnitunnistuse, mille järgi on lapse vanemateks TN (isikukood ) ja OS (isikukood ). Hageja viitab oma raskele majanduslikule olukorrale, mille järgi tema igakuine orienteeruv töötasu on 6000 – 6500 krooni ja teise lapse MN’i on enam kui aasta tagasi kodunt lahkunud ning jätnud väikese poja hageja kasvatada ning lapse kasvatamiseks ülalpidamist ei anna. 2 Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et ei ole mingit põhjust EN’i (sünd. .a) ülalpidamiseks .a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks, pigem juba selle suurendamiseks, kuna elu on eelmise otsuse tegemisest möödunud pea kahe aasta jooksul oluliselt kallinenud ja lapse kasvamisega tema vajadused suurenevad. Kostja on töövõimetusinvaliid ( 80 % töövõime kaotus) ja ta ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama. Kostja sissetulekuteks on ainult sotsiaaltoetused ja tema juures kasvab kolm last, kelledest üks on invaliid. Kohus leiab, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. PKS § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on töövõimeline 39 aastane mees, vastupidist ei ole ta kohtule tõendanud, kes peab suutma käesoleval ajal teenida niipalju, et suudab anda piisaval määral oma lastele ülalpidamist. Asjaolu, et hageja teise M’i on kodust lahkunud ja hageja suusõnalisel väitel ei osale lapse ülalpidamisel, ei anna põhjust vähendada kaks aastat tagasi väljamõistetud 9. aastase õppiva ülalpidamiseks määratud elatusraha suurust. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et E’u OV on on invaliid (80 % töövõime kaotus), saab töövõimetuspensioni ning oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline töötama. Mis puutub poolte varalisse seisundisse, siis vastavalt kinnistusameti registripäringule on hageja kahe Tallinnas asuva korteriomandi omanik ning vastavalt sõidukite detailandmete päringule kuulub hagejale kaks sõidukit, milledest kaubik Mercedes-Benz on omandatud ..a. Kostja ainsaks varaks on temale kui töövõimetule ja kolme alaealist last kasvatavale isikule Tallinna linna poolt antud 1-toaline korter. Seega on hageja varaline seisund oluliselt parem kostja varalisest seisundist, kusjuures hageja ei ole pidanud vajalikuks taotleda ülalpidamist poeg M’i ….lt. Seetõttu tulebki TN’il kanda suuremat ülalpidamiskohustust E’u ülalpidamisel kui lapse , kelle juures poolte ühine laps elab. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on alusetu, põhjendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Linnakohtu .a. otsusega tsiviilasjas nr hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatusraha suurus 3000 krooni poja EN’i (sünd. ) ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni, s.o .a., tuleb jätta muutmata.
1 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse lõppemist muul põhjusel.
4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.